2.1. ENNE KÜÜDITAMIST – KOMMUNISTIDE POOLT HÄVITAMISELE MÄÄRATUD INIMESED
Allpool on esitatud valik juuniküüditamise eelseid fotosid, eesmärgiga tutvustada piiratud mahus neid inimesi, kes on käesoleva raamatu nimekirjades. Püüame tutvustada isikuid, keda nõukogude okupatsioonivõim pidas vajalikuks hävitada. Ellujäänud ja Eestisse naasnud perekonnaliikmetele või sugulastele on siin esitatud fotod väga kallid. Neid antakse raske südamega arvutisse skaneerimiseks. Mõnikord ei soovitagi kurbi mälestusi raamatus avaldada. Enamik pilte, nagu nende valdajadki, on tapikorras kaasa teinud sõidu Venemaa sügavustesse, paljud isegi kaks korda. Aastakümnete jooksul sundasumise ebainimlikes tingimustes viibides on neid fotosid siiski õnnestunud säilitada.
aljud analoogilised fotod on sidunud meid kodumaaga, ergutanud lootust pöörduda ükskord taas koju. Leidub selliseidki fotosid, mida Eestisse jäänud omaksed on aastakümneid peitnud repressiivorganite eest kui ohtlikke tõendeid sidemetest nõukogudevastase elemendiga. Kahjuks on siin vähe fotosid neist inimestest, keda küüditati Kesk- ja Lõuna-Eestist Tomski oblastisse. Rohkem leidub fotosid Kirovi (Vjatka) oblastisse viidud Tallinna ja saarte elanikest. Teatavasti asub ERRB Tallinna Memento juures ning seega on kergem laenutada avaldamisele kuuluvaid pilte just Tallinnast või kasutada fotosid autorite eneste või nende lähedaste tuttavate albumist.
Käesoleva pildikogumi oluliseks puuduseks on asjaolu, et puuduvad fotod sellistest Eestist Venemaale viidud elujõulistest peredest, kes seal viimseni maha lasti või julma sundrežiimiga olmetingimustes hävitat
Fotodel olevad perekonnad ja üksikisikud kuulusid represseerimisele vastavalt ÜK(b)P KK ja NSVL RKN ühisotsusele nr. 1299-526 cc 14. maist 1941 “Sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti vabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast” [Kultuur ja Elu 3, 1988, lk. 11 eesti keeles / ERAF, SM f. 17/2, n.1, s.-ü. 306, lk. 21 vene keeles].
Allpool on kasutatud lühendatud viidet “ÜK(b)P KK ja NSVL RKN ühisotsus”. Selle täiesti salajase ühisotsuse alusel kuulusid väljasaatmisele 9 kategooriasse liigitatud isikud värskelt okupeeritud aladelt Soome lahest kuni Musta mereni. Väljasaatmine toimus perioodil maist [Sabbo 1996, lk. 793 / VFRA f. 9479, n. 1 c, s.-ü. 87, l. 143] kuni augustini 1941. Varem koostatud ning ka hiljem lisatud kulakute väljasaatmise plaanide täitmine jätkus pärast sõda kuni Stalini surmani 1953.
Rakendusliku “Beria meetmete plaaniga” 11.–14.06.41 ja NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissari kokkuvõttes Stalinile, Molotovile ja Beriale 17.06.41, liigitati väljasaadetud arreteeritud perekonnapeadeks ja sundasumisele viidud perekonnaliikmeteks; neid kokku loeti represseerituteks [vt D. 17, D.11 ja D. 22 peatükis 1.1.]. Nendest ligi sajast tuhandest 1941. aastal represseeritust näeme allpool esitatud fotodel vaid Eestist väljasaadetud inimesi ja neidki vaid paarsada. Meie fotodel olevad isikutegrupid ja üksikisikud kuulusid represseerimisele valdavalt kategooriate 1,2,3 või 4 alusel.
Väljasaatmisele kuulunud isikute 9 kategooria täistekstid on avaldatud eesti keeles Kultuur ja Elu 3, 1998, lk. 11 ja venekeelne tekst on dokumendikoopial käesoleva raamatu peatükis 4.1. Nende kategooriate tekste on kasutatud pildialusteks selgitusteks.
Perekond Palvadre Eestis enne küüditamist, 1937. Vasakult ema Gerta, isa Anton (mõisteti surma) ning tütred Aime ja Lea. A. Palvadre oli EV õiguskantsler õiguskantsler 1938–1940, varem korduvalt Riigikogu liige, Riigikohtu aseesimees, minister. See perekond kuulus represseerimisele ÜK(b)P KK ja NSVL RKN ühisotsuses ettenähtud isikute 3. kategooria alusel “Endised mõisnikud, kaupmehed, vabrikandid ja endised kodanlike valitsuste kõrgemad ametnikud koos pere-kondadega”. Seisuga 26.05.1941 oli ENSV RJRK-s arvele võetud ja Moskva orjaturule välja pakutud 2100 perekonnapead pluss perekonnaliikmed ainuüksi 3. kategooria järgi [Sabbo 1996, lk. 761 / VFRA f. 9479, n. 1c, s.-ü. 87, l. 189].
Fotod L. Palvadre kogust
Uue 1939. aasta vastuvõtt. Vasakult Heinrich Luberg (surnud laagris 1943), Alma Õunapuu (küüditatud 1941-1954), Voldemar Toomingas, Juhanson, Jaan Piiskar (surmaotsus, surn. 19.12.41), Ella Rosalie Luberg (küüditatud Venemaale 1941-1957).
Foto Ivi Luberg-Pinni kogust
Perekond Luberg oma maja trepil 1939. aasta suvel, kust nad 14.06.41 küüditati. Vasakult Heinrich, Tiia, Ella-Rosalie ja Ivi.
Foto Ivi Luberg-Pinni kogust
Perekond Tomasson enne küüditamist 12.04.1936 Tallinnas. Vasakult Salme, Uuno, isa Johannes ja Milvi. Isa suri Sverdlovski oblasti vangilaagris aprillis 1943.
Foto S. Tomassoni kogust
Kommunistide terrori ohver tööstur Johannes Tomasson 1939. aastal ja tema Eesti Vabariigi passi esimesed leheküljed.
Foto ja pass U. Tomassoni valduses
Vasakult Milvi Tomasson, vanaisa Jaan Tuum ja Uuno Tomasson Tallinnas, 1937. Vanaisa ei kuulunud küüditatute hulka.
Foto S. Tomassoni kogust
Vabadussõjas 1918–1920 karastunud sõprus, mis jätkus Tartu Ülikoolis juurat õppides, Eesti Vabariiki ülesehitades hiljem ministriks ja töösturiks jõudes ja mille lõpetas NSV Liidu repressiivorgani NKVD julm, kohtuta mõrv Sverdlovski sisevanglas 13. aprillil 1942. Ka O. Kask hukati Sverdlovski oblastis samal kuupäeval. Minister Oskar Kask (istub) oli saanud 44- ja tööstur Voldemar Virkus 45-aastaseks.
Foto V. Virkuse kogust
1941. aastal Tomski oblasti Tšainski rajooni küüditatud Virkuste perekonna maja (~400 m2) Lelle asulas, umbes 1930–1931.
Fotod V. Virkuse kogust
Perekond Leevald 16.02.37 Valgas (küüditati 14.06.41). Vasakult Riina, ema Alide, Maie (ema süles) ja Ants. Neid viidi Tomski oblasti kõige põhjapoolsemasse Aleksandrovski rajooni.
Foto Riina Leevaldi kogust
1895 sündinud politseikonstaabel Gustav Talve enne arreteerimist. Suri 21.10.41 Sosva laagris. Tugev terve mees pidas hävitamisele määratud isikute vangilaagri ebainimlikes tingimustes vastu vaid 4 kuud.
Foto G. Talve kogust
Tapa Keskkooli juures enne represseerimist 1941. Vasakult esimene hilisem skulptor Kalju Reitel (arr. 19.12.50), teine hilisem Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Leo Talve (küüd. 14.06.41).
Foto G. Talve kogust
Salme Noor (s. 1894), halastajaõde Eesti Vabadussõjas, ja leitnant Karl Noor (1896) Vabadussõja lõppedes 1920. Mõlemad arreteeriti Haapsalus 14.06.41, mõlemad mõisteti surma ja hukati Sosva surmalaagris 24.04.42 ja 09.03.42.
Foto H. Noore kogust
Alma Toom, suri Nagorskis märtsis 1945. Tema 9-aastane tütar Vaike jäi Õispuude peresse ja hiljem lastekodu vahendusel pääses tagasi Eestisse 1946.
Foto E. Palmipuu kogust
Vilsandi saare tuletorn, päästejaam, lindude kaitseala keskus, elamu, võõrastemaja – vene sõjavägi ajas eestlastest pererahva siit esmalt lihtsalt suurele Saaremaale ja hiljem 14.06.41 küüditas Venemaale. Venemaalt tuli tagasi vaid vaeslapsest tütar. Foto aastast 1940.
Foto L. Õispuu kogust
Represseeritud Toomide pere. Artur Toom vahistati 11.06.41 Kuressaares ja suri Venemaa vangilaagris 1942. Tütar Maimu põgenes 1944 reaalse repressiooniohu eest Läände, tütar Meeri (seisab) haigestus kurvastusest ja suri 1942 Eestis. Abikaasa Alma Toom suri küüditatuna Kirovi oblastis 1944 ja tütar Vaike-Mai (sünd. 1936) toodi asumiselt tagasi Eestisse 1946 ja nooruse ning lapsendamise tõttu teda teist korda asumisele ei saadetud. Pildistatud 1935, Vaike hiljem.
Fotod V. Toom-Lillevälja kogust
Kaitseliidu malev president K. Pätsi vastuvõtu paraadil Kuressaares, 1939. Rivi ees on Eduard Hõbenik, kes lasti maha Venemaa vangilaagris.
Kuressaare algkooli juhataja Eduard Hõbenik 1940. aastal. Vahistati 14.06.41, surmaotsus täide viidud 04.08.42 Venemaa vangilaagris.
Fotod L. Hõbeniku kogust
Perekond Hõbenik enne küüditamist 1939. aastal Kihelkonnal Saaremaal. Vasakult Erkki, Eduard, Lauri, Marta ja Kalju. Eduard lasti maha Venemaa vangilaagris 1942 ja abikaasa Marta suri asumisel Kirovi oblastis 1944.
Foto L. Hõbeniku kogust
Saaremaa juhtivtegelasi maavalitsusest, linnavalitsusest, politseist ja kaitseliidust 1930.-te lõpuaastatel. Käesoleval ja neljal järgmisel fotol olevad isikutegrupid kuulusid represseerimisele vastavalt ÜK(b)P KK ja NSVL RKN ühisotsusele, valdavalt kategooriate nr. 1, 2, 3 või 4 alusel. Seisavad vasakult ajalehe väljaandja Jaan Treufeldt (arret. 15.02.41), maavalitsuse ametnik Karl Kald (põgenes Rootsi), Aleksander Kallus (hukatud 1942 Sevurallagis, perekond küüditati 1941), politseikomissar Aleksander Talvik (hukatud 1942 Sosva vangilaagris, perekond küüditati 1941), Magnus Õispuu (suri 1943 Sevurallagis, perekond küüditati 1941); istuvad vasakult: esimene ?, kaitseliitlane Oskar Särev, Hendrik Otstavel (hukatud Solikamskis 1942, elukaaslane küüditati 1941), abimaavanem Jaan Teetso(v) (suri 1942 vangistuses, perekond küüditati 1941), politseikomissar August Kurg (surnud vangistuses 1942, abikaasa küüditati 1941).
See ja neli järgmist 1930-ndate aastate lõpust pärinevat fotot L. Õispuu kogust.
Kodukaunistamise Saaremaa maakomitee, 1936. Nendest vähemalt 3 jäid igavesti Venemaa mulda.
Pildil olevad Saaremaa ühiskonnategelased – härrad Otstavel, Teetso, peaagronoom Anton-Johann Kaal, Õispuu ja proua Stein – kuulusid nn. “kontrrevolutsioonilistesse organisatsioonidesse” (Isamaaliit, Kaitseliit, Naiskodukaitse jne.), st. väljasaatmise ehk represseerimise 1. kategooriasse. Osaliselt võis eelmise ja selle foto inimesi lugeda suhteliselt rikasteks, samuti kodanliku valitsuse kõrgemateks ametnikeks (st. represseerimise 3. kategooriasse kuuluvateks), osalt endisteks ohvitserideks (4. kategooria) ning lisaks olid kõik ebalojaalsed Vene okupatsioonivõimule. Ebalojaalsus andis kompromiteerivaid materjale represseerimiseks.
Rahvarinde Saaremaa maakondlik juhatus 1938 veebruaris. Ees keskel istuvad maakondlikud juhtivtegelased, sealhulgas maavanem Hendrik Otstavel (arret. 17.04.41, surmaotsus), maavalitsuse nõunik Magnus Õispuu (arret. 14.06.41, suri 16.01.43), Otto Pukk (suri Rootsis), August Kurg, Oskar Särev, Johannes Perens, Aleksander Talvik, seisavad vallavanemad August Ots, Laas Münt jne. Enamik nendest inimestest kuulusid nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitamisele koos perekondadega kui kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide liikmed, st. represseerimise 1. kategooria põhikoosseisuna. 26. maiks 1941 oli Eesti NSV RJRK poolt arvele võetud 1470 1. kategooria perekonnapead.
ÜK(b)P KK ja NSVL RKN ühisotsuse alusel kuulusid 14.06.41 represseerimisele 4. kategooriana endised (ka Punaarmees teenivad) ohvitserid. 26. maiks 1941 oli neid ENSV RJRK-s arvel 425. Pildil on 32 ohvitseri. Pioneerpataljoni ohvitserid Jägala laagris 12.08.30. Ülemises reas vasakult teine Magnus Õispuu, arreteeriti 14.06.41, suri vangilaagris. Nende meeste hulgast paljud tapeti, vangistati ja nende perekonnad küüditati Venemaale.
Saaremaa maavalitsuse liikmed, vasakult Ugi, Teetso(v), Otstavel, Õispuu, Talvik ja Teiman Kuressaares 1930. aastate lõpul. Need nõukogude võimule mittelojaalsed inimesed kuulusid koos perekondadega hävitamisele vastavalt kompartei ja valitsuse ühisotsusele 14.05.41 ja “Beria meetmete plaanile” 11.-14.06.41.
Foto L. Õispuu kogust
Õpetaja Kersti Õispuu, sündinud 12.05.1900, küüditati koos viie 3- kuni 11-aastase lapsega Venemaale metsatööle. Suri asumisel 14.05.54.
Foto Erika Palmipuu kogust
Saaremaa Maavalitsuse ametnik Magnus Õispuu, s. 06.11.1895 Emmaste v. Foto Kuressaares 1936. Viie lapse isa arreteeriti 14.06.41 ja suri Sevurallagis 16.01.43.
Foto L. Õispuu kogust
1941. aasta 14. juunil küüditatud Õispuu perekonna lapsed, vasakult Erika, Inga, Mati, Leo ja Felix (suri asumisel 1945). Meie tubli ema Kersti ise suri asumisel, kuid 4 last tulid tagasi Eestisse. Seega pere 7 inimesest 3 jäid igavesti Venemaale. Meist kolme võib lugeda kaks korda küüditatuteks. Mati jäi nooruse tõttu teistkordselt Venemaale viimata.
Foto E. Õispuu-Palmipuu kogust
Adfeldtide neljast tütrest on siin kaks õnnelikkudes noorpaarides aastal 1936. Laura Õunpuu koos abikaasa Adoga (vasakul) küüditati-vangistati okupantide-kommunistide poolt 1941 ja tema õde Lya Soomet koos abikaasa Ermi Soometiga (Soomann) põgenes 1944 reaalse kommunistliku repressiooniohu eest Kanadasse.
Foto L. Õunpuu kogust
Õunpuu Laura ja Ado 1936 laulatuse ajal. 1941 juunis neid küüditati koos 1938 sündinud tütre Eve-Li’ga. Kriminaalpolitseiniku Ado surmaotsus viidi täide Venemaa vangilaagris 1942. Abikaasa oli asumisel kuni 1958. Tütar tuli Eestisse 1947 ja nooruse tõttu teda teist korda ema juurde Kirovi oblastisse ei küüditatud. Eve pildistatud 1940.
Fotod L. Õunpuu-Niinemetsa kogust
1941. aasta 14. juunil küüditatud Koppelite pere. Ülal ema Klara ja isa Juhan koos lastega. Isa oli Saaremaa koolide inspektor ja 110 ha talu omanik, ta suri Venemaa vangilaagris 18.02.42. Lapsed reas vasakult (alumisel fotol) Lille (suri asumisel 1942), Helle, Arvi, Helvi, Saima ja Vaino (suri asumisel 1942). 1947. aastal Helle, Arvi, Helvi ja Saima tulid Eestisse õppima, kuid 1950 viidi vanglate kaudu teist korda asumisele Kirovi oblastisse. 8-st inimesest 3 jäi igavesti sinna. Pildistatud 1938.
Fotod H. Koppeli ja L. Õunpuu kogust
Okupandid ja kommunistid määrasid 1941 küüditamisele ehk hävitamisele ka Tamlehtede pere Pöide vallast Olli talust. Pildil üleval isa Aleksei, jõuka talu ja veoauto omanik, suri Venemaa vangilaagris 28.12.43. Ema Sinaida süles on tütar Heli. Alumise foto laste reas on vasakult Villu (suri asumiselt põgenenuna 1949), Lilla (suri asumisel 1941), Heli (lubati tagasi Eestisse pärast 17-aastast asumist), Oskar (suri asumisel 1946), Hugo (vabastati asumiselt 1958) ja Ants (vahistati asumisel 1943 ja suri vangistuses 1944). Seega 8-st tuli tagasi Eestisse ainult 3, kuid lapselapsed kasvavad. Pildistatud 1930, 1933 ja 1934.
Fotod H. Tamlehe kogust
Nende laste õnnelik lapsepõlv koos isa ja emaga lõppes küüditamisega. Pildid aastatest 1930 ja 1938 – 11 ja 3 aastat enne küüditamist.
August Kongats aastal 1938 Kuressaares, nahavabriku, kaupluse ja maja omanik (vasakpoolne foto) ja 1956 vahetult pärast vabanemist asumiselt. Parempoolsel pildil on ta 59-aastane, arreteeriti 14.06.41, Sevurallagi laagrites §58-4 alusel. 1942 saadeti asumisele Novosibirski oblastisse Assinosse, vabanes 14.06.46, suri Tallinnas 04.11.58.
Fotod M. Kongatsi kogust
Tisler ja kaitseliitlane Vassili Rihkrand enne vahistamist ja küüditatud pere ellujäänud liikmed, vasakult Uno (sünd. 1931), Valve (1929) ja Ilmar (1935). Lapsed on pildistatud Leisis 06.07.47 kohe pärast Valve jõudmist tagasi Eestisse. Isa suri Venemaa vangilaagris 1941, ema Magdalena suri asumisel 1941, poeg Ants (1940) suri samuti asumisel 1941. Seega 6-st pereliikmest 3 jäi igavesti Venemaale. Tallinna julgeolekuorgan nõudis 1947 allkirja vastu Valvelt tagasisõitmist Tallinnast Kirovi oblastisse 24 tunni jooksul, võttis ära Kirovi julgeoleku vabastustõendi ja muud dokumendid. Keegi siiski tagasi ei sõitnud, kuid hirmuvärinad ja pettumus on tänapäevani.
Fotod Valve Rihkrand-Kanteri kogust
A. Vokk Kihelkonnal 15.07.1928.
1941. aasta juunis Venemaale viidud talunik ja kaitseliitlane August Vokk (sündinud 1904, maha lastud Sosva vangilaagris 1942) ja tema perekond – abikaasa Adeele (1905), lapsed, vasakult Leili (1935), Elvi (1933) ning Hain (1937). Koos perega viidi ka vanaisa Aadu (1872–1942) ja vanaema Reet (1873–1942) Vokk’id. Lapsed Elvi, Leili ja Hain põgenesid asumiselt. 1950. a. arreteeriti Elvi Eestis ning viidi vanglate kaudu teistkordselt asumisele. Leili ja Hain pääsesid teistkordsest asumisele viimisest, kuna vangla ei võtnud alaealisi vastu. Pere seitsmest liikmest hävitati kolm kinnipidamiskohtades.
Kaitseliitlane ja Isamaaliidu liige Vassili Kask (s. 1896, maha lastud Molotovi oblasti vangilaagris 1942) koos abikaasa Juuli (s. 1902), tütre Vaike (s. 1928) ja külla tulnud naabri Villem Grünthaliga koduaias, Muhu kiriku lähedal. Juuli koos Vaikega viibisid väljasaadetutena Venemaal 1941–1958. Pildistatud 1930.-te algul.
Fotod Külli Kask-Väli kogust
Vassili Kask (hukatud 1942), abikaasa Juuli ja vanem tütar Vaike 1932. aastal.
Nooremad lapsed, vasakult Külli (s. 1936) ja Tervo (s. 1935) koduaias Muhus, mis 1941. a. Venemaale küüditatud lastele on ikka veel tagastamata. Pildistatud 1938.
Fotod K. Kask-Väli kogust