Fotod teistest kogudest

Saada link Prindi PDF
Artikli sisukord
Fotod teistest kogudest
2. lehekülg
3. lehekülg
4. lehekülg
5. lehekülg
6. lehekülg
7. lehekülg
Kõik leheküljed

Jüri Jaaksoni 16.12.1924 moodustatud Eesti Vabariigi Valitsus.

Vasakpoolne laud vasakult: R. Gabrel, A. Kerem, H. B. Rahamägi, J. Soots, K. Einbund (Eenpalu); parempoolne laud vasakult: A. Oinas, K. Ast, K. Virma, Chr. Kaarna, L. Sepp, A. Birk; laua otsas J. Jaakson, tema vastas riigisekretär K. Terras. Nendest ministritest vaid R. Gabrel suri 1940 arvatavasti loomulikku surma okupatsiooni algperioodil ja Karl Ast (s. 07.02.1886; tegutses 1941–1959 EV nimel Brasiilias) suri 09.07.1971 New Yorgis. Ülejäänud hukati või surid Venemaa vangilaagrites. Tallinnas 1925.


Kindralmajor Hugo Ed Kauler.

S. 02.10.1893 Väinjärve vallas. Vabadussõjas oli rinde suurtükiväe ülem. 1924–27, 1928–30 sisekaitse ja 3. diviisi ülem, alates 1930 suurtükiväe inspektor. Arr. 1941 (?), hukati 22.09.42 Lama vangilaagris.


Kindralmajor August Traksmaa

S. 27.08.1893 Rägavere vallas. Vabadussõjas pataljoniülem. Oli 1934–36 2. diviisi ülem, hiljem saadik Moskvas, sõjaministri abi. Arr. 14.06.41, suri või hukati 16.07.42 Gorelniki vangilaaris Põhja-Uuralis. Perekond küüditati 1941.


Kolonel Mart Tuisk.

S. 13.12.1889. Eesti Vabariigi Ohvitseride Keskkogu 1936. a. juhatuse abisekretär. Arreteeriti 1941 (?) ja hukati 30.04.42 Venemaa vangilaagris.

Nende kahe viimase kõrgema ohvitseri arreteerimise, süüdistamise ja hukkamise või surma dokumendid (KGB toimikud) on ilmselt Venemaa erinevates arhiivides. Hinnangu alusel ~20% Eestis arreteeritud (kadunud) isikute toimikutest puuduvad Eesti arhiivides, eriti Venemaal surnud või hukatud inimeste kohta.


Kindralmajor Ants Kurvits.

S. 14.05.1897 Saadjärve vallas. Vabadussõjas 1. diviisi ülema abi. Aastatel 1922–40 piirivalvevalitsuse ülem ja 1924 lühikest aega sõjaminister. Arr. 14.06.41, suri 27.12.43 Sosva vangilaagris. Perekond küüditati 1941.


Kaarel-August Eenpalu perekonnaga oma riigivanemaks oleku ajal 10.08.1932.

Vasakult üleval tütred üliõpilased Helmi-Aino (s. 1917) ja Virve (1919), keskel kooliõpetajast abikaasa Linda-Maria ja Kaarel-August, all tütred õpilased Mai-Linda (1923) ja Tiiu-Hilja (1921). K.-A. Eenpalu oli cand. jur., reservleitnant, EÜS esimees, siseminister 1920, 1921-24, 1924-26, 1934-38, peaminister 1938-39, Riigikogu esimees 1933-34, riigivanem 1932, suri eeluurimisel Vjatka vangilaagris 1942. Abikaasa L.-M. Eenpalu koos tütarde Virve ja Mai’ga küüditati 1941 Tomski oblastisse ligi 15 aastaks. Tütred T.-H. Eenpalu ja H.-A. Eenpalu–Teder põgenesid punaterrori eest 1944 Saksamaale.

Foto tütretütre Anne Eenpalu erakogust.


Õiguskantsler Anton Palvadre perekonnaga Tallinnas 1937. aastal.

Vasakult: A. Palvadre (arr. 14.06.41, surmaotsus 28.02.42, suri 16.01.42 Sosva vangilaagris), tütar Lea (s. 20.04.29), tütar Aime (13.06.25) ja abikaasa Gerta (02.07.1891). Abikaasa koos alaealiste tütardega küüditati 1941 Kirovi obl., kus peeti kinni ligi 15 aastat. Foto Lea Palvadre erakogust.


EV riigivanem Jaan Tõnisson koos välissaadikutega.

Vasakult Elmar Kirotar, Johan Leppik, Hans Rebane, Jaan Tõnisson, kontradmiral Hermann Salza, kindralmajor Gustav Jonson ja kolonel Artur Normak. Neli viimast hukati või surid Nõukogude vanglates või vangilaagrites. Tallinnas 1927 või 1933.


EV vägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoneri abikaasa Maria Laidoneri 50. juubelil Viimsis.

Vasakult 1. Tallinna Krediitpanga esimees J. Sihver (arr. 1941 ?), 3. J. Laidoner (küüdit. 1940, arr. 1941, suri 1953 Venemaal vanglas), 5. M. Laidoner (küüdit. 1940, arr. 1941, vab. vangilaagrist 1954, lubati tagasi Eestisse 1961). Harjumaal 1930.