Harald Tammur

HARALD TAMMURI MÄLESTUSED

EESTI RAHVUSLIKUST VASTUPANULIIKUMISEST 1940-1944

H.Tammuri 1998.a 16.IX ning 1999.a 16-17.XII diktaadi alusel E.Sarv

EÜSi tegevuse jätkumine

1940.aasta II semestriks valiti EÜSi eestseisusse Karl Aun esimehena, Harald Tammur laekurina ja Kaljo Kornel kirjatoimetajana. Vanameheks valiti Rudolf Saago ja abiesimeheks Turvo Turviste. Uuel eestseisusel koos lahkuvaga tuli Eesti Vabariigi okupeerimise tõttu varsti korraldada palju töömahukaid ettevõtmisi. Juunis 1940 rekvireeriti EÜSi maja punaväele, varade väljakolimiseks anti aega ainult 24 tundi. Varad õnnestus siiski hävimisest päästa. Tartus toimus tollal mitu rahvuslikku protestimeeleavaldust. Nendest kõige silmapaistvam oli EÜSi varasema esimehe ja üliõpilasseltside liidu tollase esimehe ksv Andres Raska poolt organiseeritud sinimustvalgete rinnalindikeste aktsioon. Seal läks käiku Seltsi värvilintide tagavara peaaegu tervenisti. Ksv Raska arreteeriti, kuid vabanes umbes kahe nädala pärast. Juulis osales suur hulk EÜSi vilistlasi ja kaasvõitlejaid riigivolikogu valimiste vastukandideerimiste suurürituses. Augustis, kui Eesti oli juba "vastu võetud" NLiitu, teatati üliõpilasorganisatsioonide sulgemisest ja nõuti nende varanduste üleandmist ülikoolile. Üleandmiseks tehti väljakolitud varanduste inventuur ja nimekirjad. Seltsi kõige väärtuslikumad esemed (Seltsi lipud, suur seinavapp ja muud sümbolid, seinapannoo, kunstiesemed ja kõige haruldasemad köited raamatukogust) deponeeriti Eesti Rahva Muuseumi.

Normaalses korras oleks ametite üleandmine kevadsemestri eestseisuselt sügissemestri eestseisusele pidanud toimuma sügisel. Nüüd oli aga EÜS koguni "likvideeritud". Mõlemad esimehed pidasid vajalikuks likvideerimist eirata ja ametid siiski üle anda. Lahkuva ja uue Laiendatud Eestseisuse kokkukutsumine jäeti ära, eestseisuse ametite ja esimehe ametisõrmuse üleandmise tseremoonia korraldati mõlema eestseisuse ja kahe 1940-II L.E. liikme juuresolekul ja vastav otsus protokolliti L.E. protokolliraamatusse. Sellele järgnes kohe 1940-II eestseisuse koosolek, millest võtsid osa ka s/a abiesimees ja vanamees. Koosolek protokollis edaspidise tegevuse alustena järgmised kaks põhimõtet. Esiteks, juriidiliselt kehtib endiselt Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord ja selle alusel jätkab oma õiguslikku olemasolu ja tegevust ka EÜS. Teiseks, kuna Seltsi organid (üld- ja erakoosolek, L.E.) ei saa normaalselt teotseda, siis rakendatakse edaspidi semestri vaheaja tavasid, mille kohaselt Seltsi kõigi teiste organite funktsioone täidavad esimees või eestseisus. Erakorraliseks ajaks otsustati eestseisust abiesimehe ja vanamehe ning, kui vaja, veel muudegi liikmete juurdekoopteerimisega laiendada. Seda kogu hakati nimetama erakorraliseks eestseisuseks. Nii kandis EÜS oma kontinuiteeti edasi läbi kõigi järgnevate aastate ja aastakümnete. Muide, EÜSi kirjapandud ajaloo andmeil oli Selts tsaariajalgi kaks perioodi tegutsenud "põranda all", ainult et siis ei kaasnenud võimaliku paljastamisega nii suuri ohte.

Erakorraline eestseisus pidas oma kõige tähtsamaks ülesandeks Seltsi liikmete omavaheliste sidemete ja tegevuse koordineerimist ja rahvusliku meelsuse säilitamist. Seltsi peres tekkis hulk omavahel tihedamini kokkuhoidvaid gruppe, milles osales ka vilistlasi. Hoolitseti selle eest, et igasse suuremasse gruppi kuuluks mõni erakorralise eestseisuse liige. Jaotati omavahel ka ülesanded ühenduse pidamiseks tähtsamate Seltsi vilistlastega. Nii hakkas kõik info eestseisusse kokku jooksma ja erakorraline eestseisus omakorda sai informeerida ja/või mõjutada kogu Seltsi peret. Eestseisus tegi vajaduse korral liikmete väljaheitmise otsuseid ning pidurdas või kinnitas uute liikmete vastuvõtmist. Seltsi põhimõtete vastu eksimise pärast heideti aasta jooksul välja 5-6 kaasvõitlejat. Erakorralise eestseisuse koosseis ja tegevus jäi suuremale osale Seltsi liikmeile üldse teadmata. Teati ainult, et Selts tegutseb ja Seltsi funktsioone täidetakse. Kehtestati vankumatu reegel, et informatsioon eestseisuse koosolekutest ning eriti mitte protokollidest ei tohi nendest osavõtjate ringist kuskile kaugemale jõuda. Otsused esitati tavaliselt kas esimehe või anonüümse "Seltsi pere" arvamustena. Pidevalt sisendati kõigisse kaasvõitlejaisse vajadust ülimaks ettevaatuseks.