Osale muuseumide sõjamängus!

Saada link Prindi PDF

16. maist kuni 25. augustini toimub muuseumide sõjamäng. Mängu patrooniks on kindral Ants Laaneots.
Osale ja võid võita mängu peaauhinna, mis on paintballi-võistlus kahele 5-liikmelisele salgale, mille paneb välja Shotgun.


On palju põhjusi, miks muuseumide suvemäng on sel aastal sõjateemaline. 2014. aastal möödub 100 aastat I maailmasõja puhkemisest, 95 aastat Võnnu lahingust, 90 aastat detsembrimässust, 70 aastat II maailmasõja lõpu kaitselahingutest Eestis ning 10 aastat Eesti ühinemisest NATO-ga.

 

Kuidas mäng käib:

Mängus osalemiseks tuleb külastada nelja muuseumi, millest vähemalt üks on sõjamuuseum.

Mäng on temaatiline – igas osalevas muuseumis esitatakse püsiekspositsiooni kohta neli sõjateemalist küsimust või pannakse külastaja tegema midagi muud põnevat.

Mängija saab esimesest muuseumist flaieri, millele ta kogub neljast muuseumist mängus osalemise templi. Külastada võib ka rohkem muuseume – enim muuseume külastanud osaleja saab eriauhinna.

Flaieri saab jätta viimasena külastatud muuseumi.

 

Auhindadest:

Auhindade loosimine leiab aset augusti lõpul Tartus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse sõjaväelaste osalusel, auhindade pidulik üleandmine toimub septembri alguses Eesti Sõjamuuseumis.

 

Täpsem info ja osalevate muuseumide nimekiri:
www.erm.ee/sojamäng

Muuseumiöö "Öös on tähti" 17. mail

Saada link Prindi PDF

Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal ja tasuta, et tähistada üle-Euroopalist muuseumiööd.

Käesoleval aastal toimus muuseumiöö
17. mail. Öö sündmusi ühendav teema oli
"Öös on tähti".

 

Kui osalesid muuseumiööl, siis kasuta võimalust anda tagasisidet muuseumiöö korralduse ja elamuste kohta: küsimustik asub SIIN!
Vastamine võtab umbes 5 minutit ja vastata saab kuni 21. maini.

 

 

 

 

 

 

 

 

Okupatsioonide Muuseum esitles muuseumiööl “Tähesõdade” kangelasi!

Programmis:

Meenutame, kuidas käituda olukorras, kui “vastikud kapitalistid külvavad meie rahuarmastava kodumaa pinnale tuhandeid tuuma-, keemia- ja bakterioloogilise relva pomme".
Muuseumi tsiviilkaitse instruktor on ette valmistanud õppematerjalid ja kohal on “Tähesõdade” kangelased.
Tsiviilõppe klassis linastub temaatiline ajastutruu liikuv kinopilt (õppekeel: vene keel).

Õppused kell 20:00, 21:00 ja 22:00 – julgemad võtavad osa!


“Kodanikud seltsimehed – täiendage pidevalt oma tsiviilkaitsealaseid teadmisi!"

Lisaks on avatud näitus "Eesti Vabariigi Rahvuskomitee 70".

 

Muuseumiööl külastas meid 1170 inimest! Vaata galeriid:

Muuseumi tsiviilkaitse instruktorÕppuste huvilised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Õppuste huvilisedÕppuseks valmistumine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7 sekundit ja maskid pähe!Valmis!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sanitaarsalklased!

Tulipunkt. Ukraina-teemaliste mõttekodade sari

Saada link Prindi PDF

 

 

Okupatsioonide Muuseum kutsub kaasamõtlejaid üles kogunema Ukrainat toetavasse mõttekotta


Mõttekodade sari “Tulipunktˮ toimub Okupatsioonide Muuseumis alates 21. märtsist reedeti kell 16.00-18.00. Mõttekoda on ellu kutsutud, et mõtestada Ukrainas toimuvat ja mõista paremini ühiskondlikke protsesse ning Venemaa käitumist ka Baltikumis. Sarjas on toimunud kuus kogunemist.

 

Vaata ka Ukraina-teemalist blogi Baltic Scholars for Ukraine

 

 

Toimunud üritused sarjas "Tulipunkt":


9. mail, Euroopa päeval oli ekraanil dokumentaalne film sündmustest Maidanil “Demokraatia hindˮ.
Film jõudis ekraanile koostöös Ukraina saatkonnaga Eestis ja Eesti Ukrainlaste Kongressiga.

 

 

23. aprillil esines loenguga „The End of the Soviet Ukraine. What’s Next?“ / "Nõukogude Ukraina lõpp. Mis edasi?" Ukraina teadlane ja ühiskondliku elu tegelane Mykola Riabchuk.

Mykola Riabchuk 23.04.2014

Mykola Riabchuk on poliitika- ja kultuurianalüütik, Kiievi Poliitika- ja Rahvusuuringute Instituudi vanemteadur, Ukraina juhtiva sõltumatu mõtte ajakirja "Krytyka" kaasasutaja ja toimetuskolleegiumi liige ning hetkel ka külalisteadur Inimuuringute Instituudis Viinis. Loe lähemalt edasi siit...
Tema viimane raamat "Gleichshaltung. Authoritarian Consolidation in Ukraine, 2010-2012" avaldati eelmisel aastal Kiievis ukraina ja inglise keeles.

Loeng toimus vene keeles. Üritus sai teoks koostöös Avatud Eesti Fondiga. Mykola Riabchuk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Loe intervjuud: "Kultuurianalüütik: Ukraina on postkoloniaalne riik"
(ERRi uudisteportaal 24.04.2014)

 

Vaata intervjuud: Tallinna TV Uudised 23.04.2014

 

 

 

 

 

 

17. aprillil astusid huviliste ette ajakirjanik ja blogi vkop.eu looja Vladislav Kopõlkov ning Peterburi linnauurija-urbanist Sophy Chilingarova.
Nad vahendasid värskeid muljeid Maidanilt, selgitasid tausta ning rääkisid lugusid inimestest, kes seal viibivad ja kes said rahutuste ajal kannatada.
Nende ettekanne “Ukraina muutuste ootuses” andis lisaks ülevaate kohalike elanike igapäevaelust, nende võimalustest ületada tavaelu raskusi sel üleminekuperioodil ning kirjeldas, mida kujutab endast tänane Maidan. Peale ettekannet toimus vestlusring ja aktiivne arutelu. Üritus toimus vene keeles. Kohtumine sai teoks koostöös Ukraina saatkonnaga.

 

 

11. aprillil esines ajaloolane ja õppejõud Toomas Alatalu ettekandega "Ukraina kolmhark: parlamentaarne revolutsioon, anneksioon ja rusikavõitlus".

Toomas AlataluToomas Alatalu on oma ettekande kokku võtnud nii: "Kuna Eesti on – nagu Ukrainagi – Venemaa piiririik, siis on oluline saada kinnitust, et sealne revolutsioon toimus igati legaalselt, samas kui Krimmi annekteerimine käis suuremate vigadega kui 1940. aasta sündmused Balti riikides. Ukraina tõsiseks hädaks pärast oranži revolutsiooni algust on olnud enamvähem võrdsete vastandjõudude komme rääkimise asemel käed käiku lasta. 10 aastat tagasi palusid nad ise Balti Assambleelt abi poliitkultuuri tõstmiseks ja... ei saanud!?".

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4. aprillil avas Okupatsioonide Muuseum fotonäituse “Ukraina. Euromaidanˮ, mis on pühendatud sündmustele Ukrainas, mis algasid novembris 2013. Näitus toob vaatajani Alex Zakletskyj, Oleksiy Temchenko, Tetiana Davydenko, Andriy Vytvytskyj, Maksym Kudymets’i Maidanil tehtud fotod, millel on jäädvustatud kolme protestikuu ajalugu selle rahumeelsest algusest kuni traagilise lõpuni. Näituse taustast rääkis Tartu Ülikooli teadur dr Kateryna Pavlyk.

Vaata videolõiku näituse avamisest 04.04.2014 siit...

Näituse avamisest "Aktuaalses Kaameras" 04.04.2014

"Aktuaalne Kaamera" vene keeles "Актуальная камера" на русском языке 04.04.2014

Näituse avamine

Kateryna Pavlyk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Näituse avas sõnavõtuga „Ukraina sündmustest ja Euroopa Liidu poliitikast“ Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne KelamTunne Kelami sõnavõtt selgitas, et sõjalise jõu kasutamine Ukraina euroopaliku arengusuuna ning territoriaalse terviklikkuse vastu ohustab kõigi Ida-Euroopa riikide julgeolekut. EL ja NATO reaktsiooni selgusest ja jõulisusest, samuti selle üksmeelsusest oleneb edasiste sündmuste käik. Venemaa näol on tegemist suurriigiga, mille poliitikaks on omaenda huvide teostamine naabrite suveräänsuse ning rahvusvahelise õiguse süstemaatilise rikkumise arvelt.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28. märtsil astus kuulajaskonna ette Christi Sepp teemal “Meie õppetundidest nende õppetundideni: sissevaade Krimmi hariduselu korraldusseˮ.

Vaata videolõiku Christi Sepa 28.03.2014 ettekandest siit...

Foto: Okupatsioonide Muuseum

Christi Sepp õpetas neli aastat Krimmis Aleksandrovka keskkoolis eesti keelt ja kultuurilugu. Tema ettekande põhiosa keskendub Ukraina valitsuse poolt kiirelt vastu võetud keeleseaduse mõjule Krimmi paljurahvuselise elanikkonna suhtumise ja referendumi tulemuste kujundamisel. Lisaks koolikogemusele räägib ta ka muudest muljetest ja elust Ukrainas. 
Loeng toimus koostöös Eesti Instituudiga.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

21. märtsil pidas loengu “Krimmi annekteerimine: õppetund Eesti jaoksˮ Balti Vene Instituudi direktor Vladimir Juškin.

Vaata videolõiku Vladimir Juškini 21.03.2014 ettekandest siit...

Vaata Õhtulehe galeriid 21.03.2014 siit...

21.03 Vladimir Juškini loeng

Tulipunkti üritustesarja avas Ukraina suursaadik Eestis Viktor Kryzhanovsky. Üritus toimus koostöös Eesti Ukrainlaste Kongressiga.

Ettekanne oli vene keeles, üritust modereeris TLÜ ajaloo üliõpilane Ivan Lavrentjev, tehes vahekokkuvõtteid eesti keeles.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

"Tulipunkti" üritused on tasuta.


Täname annetuse eest ürituste toetuseks:

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus
Nordea Pank
EE171700017000673336

Fotonäitus “Ukraina. Euromaidanˮ

Saada link Prindi PDF

“Ukraina. Euromaidanˮ 4. aprillist 27. aprillini

 

Näitus on pühendatud sündmustele Ukrainas, mis algasid novembris 2013. Näitusel on eksponeeritud fotograafide Alex Zakletskyj, Oleksiy Temchenko, Tetiana Davydenko, Andriy Vytvytskyj, Maksym Kudymets’i Maidanil tehtud fotod, millel on jäädvustatud kolme protestikuu ajalugu selle rahumeelsest algusest kuni traagilise lõpuni.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Näituse avamine 4. aprillil

 

 

 

 

 

 

 

Naine, kes kinkis Eestile muuseumi – Olga Kistler-Ritso

Saada link Prindi PDF

Olga Kistler-Ritso2013. aastal tähistas Okupatsioonide Muuseum 10. tegevusaastat. Muuseum avas näituse muuseumi asutaja Olga Kistler-Ritso sündmusterohkest elust Eestis, arstiõpingutest ja tööst, põgenemisest Saksamaale ja sealt edasi Ameerika Ühendriikidesse ning tema sidemetest kodumaaga. Näitus on püsivalt avatud.


Olga Kistler–Ritso sündis 26. juunil 1920. aastal Ukrainas. Ta käis koolis Tallinnas ning lõpetas
1944. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1944. aasta sügisel põgenes Olga Saksamaale, kus töötas põgenikelaagris silma- ja lastearstina. 1949. aastal emigreerus Olga Ameerika Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis.
Dr. Olga Kistler–Ritso oli oma eriala tunnustatud spetsialist.

 

Olga hoidis end Eestis toimuvaga pidevalt kursis. Esimest korda pärast Eestist lahkumist külastas ta oma kodumaad ja lähedasi 1976. aastal. 1990. aastatel tekkis perekond Kistleril soov Eesti heaks midagi teha. 1998. aastal loodi nii Ameerika Ühendriikides kui Eestis Kistler–Ritso Sihtasutus Eesti lähiajaloo uurimiseks ning sündis idee asutada muuseum.

Okupatsioonide Muuseum avati juulis 2003. Okupatsioonide Muuseum on eriline, kuna see on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis ning selle rajamist finantseeriti ainult eraannetuse toel.


Olga Kistler-Ritso lahkus jäädavalt 18. novembril 2013. Ta oli 93-aastane ning elas koos abikaasaga Redmondis, Washingtoni osariigis. Sihtasutuse juhtimise andis Olga üle oma tütrele Sylvia Thompsonile.


Kistler-Ritso Sihtasutus toetab ka Stanfordi Ülikooli Raamatukogu Balti õpingute programmi, mille eesmärk on tegeleda Baltikumi materjali kogumisega, tutvustada Baltikumi temaatikat USA-s ning teha koostööd Okupatsioonide Muuseumiga.

 

Vaata lisaks:

Näitus “Naine, kes kinkis Eestile muuseumi – Olga Kistler-Ritso

Stanfordi Ülikooli Raamatukogu juhtimisel valminud intervjuufilm

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides austab Olga Kistler-Ritsot (2012)

FOTOGALERII: Torontos, Tartu College'is Olga Kistler-Ritso mälestusele pühendatud üritus 05.04.2014

Artikkel „Väliseestlane: Eesti elab ja õitseb Põhja-Ameerikas“ delfi Rahva hääl 16.04.2014

Lehekülg 10 / 21