Eestil on aastatel 1918 – 2015 olnud 18 riigipead. Omariikluse vältel on Eestit juhtinud peaminister, riigivanem, riigihoidja, hiljem president.

Näitus annab ülevaate 15 riigipea elust ja tegevusest kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni.

Kaugeltki mitte kõikide Eesti riigipeade saatus ei ole täpselt teada ja kaheksa riigipea haua asukoht on senini teadmata. Küll aga on teada, et Nõukogude okupatsioonivõimud hukkasid neli riigipead, vangistuses suri viis, üks sooritas enne vahistamist enesetapu. Viis riigipead olid sunnitud tegutsema eksiilis.

Näitusel on välja pandud ka Eesti riigipeade endi ja nende kohta kirjutatud raamatud ning Eesti Posti väljaantud postmargiseeria “Eesti Vabariigi riigipead 1918 – 2018” koos esimese päeva ümbrikuga.

Näituse on koostanud Eesti Muinsuskaitse Selts. Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks saab näitus täiendust pärast Eesti iseseisvumise taastamist ametis olnud riigipeadega.

Näitus on avatud 29. märtsini.

25. märtsil algusega kl 16 toimub Okupatsioonide Muuseumis märtsiküüditamise aastapäevale pühendatud seminar,
kus tutvustatakse Siberiga seotud ajalooprojekte

Programm

16.00 Mälestuslugude kogumise projekti Kogu Me Lugu tutvustus (SA Unitas)

16.30 Leedu noorteprojekti “Missioon: Siber” tutvustus (Jauniems fond, inglise keeles)

17.10 Paus

17.30 Dokumentaalfilm “Mission Siberia 2014. Krasnoyarsk” (50 min, ingliskeelsete subtiitritega)

18.20 Diskussioon ja küsimused

Leedu noorteprojektist “Missioon: Siber”

Leedu heategevusfondi Jauniems noorteprojekt “Missioon: Siber” algatati 2005. aastal eesmärgiga kasvatada noorte ajalooteadlikkust ja mälestada Siberisse saadetud kaasmaalasi. Sellest alates on toimunud 12 noorte ekspeditsiooni Siberisse, mille käigus on korrastatud rohkem kui 100 leedulaste matmispaika ja korraldatud kohtumisi kohalike leedulastega.  
Projektis osalenud räägivad, kuidas valmistatakse ette iga-aastaseid ekspeditsioone, jutustavad Siberis saadud kogemustest ja lugudest ning ekspeditsioonijärgsetest teavituskampaaniatest. Peamiselt tutvustatakse suvel 2014 Krasnoyarskis toimunud ekspeditsiooni.
Vaata lisaks: http://2014.misijasibiras.lt/about-the-project

Projektist Kogu Me Lugu

Kogu Me Lugu kogub Nõukogude ja/või Saksa okupatsiooni ajal Eestis elanud, nende võimude eest Eestist põgenenud või nende tegevuse tulemusena Eestisse sattunud eri rahvusest inimeste mälestusi. Kogutud lood salvestatakse videointervjuudena, mida uuritakse, talletatakse ja kasutatakse uuenduslike õppematerjalide loomisel. Videomälestuste kogumise algatas Sihtasutus Unitas 2013. aasta 14. juunil, mil ühe päeva jooksul koguti enam kui 500 perelugu küüditamiste kohta. Vaata lisaks: http://kogumelugu.ee/

Ürituse korraldab Okupatsioonide Muuseum koostöös Leedu Suursaatkonnaga (ee.mfa.lt).

Alates 16. detsembrist on avatud Eesti Kunstiakadeemia XXXVI soome-ugri ekspeditsiooni näitus “Piirist ja piiritusestˮ

1978. aastal Eesti Kunstiakadeemia professori Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimisreiside näol on tegu juba aastakümnete vanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. 2013. aasta suvel olid kunstitudengid antropoloogilistel välitöödel Narvas, Narva-Jõesuus, Kudrukülas, Jaanilinnas ja Vanakülas. Välitööde eesmärgiks oli uurida Narva piire – nii füüsilisi, mõttelisi kui metafoorseid – ja kuidas kohalikud tajuvad neid piire.

Piiriteema on alati aktuaalne, eraldades üht ruumi teisest, on piir ka nende ruumide kokkupuutepunktiks ja ühisosaks. Riigipiir ei ole ainult allkirjastatud leping, vaid ka kehaline kogemus. Toetudes välitöödel kogutud muhedatele jutustustele, ongi näituse keskmes piiri kehalisuse aspekt: kuidas piir lõhnab? mis maitse on piiril? kas piirist saab läbi hammustada?  kas piiril on püksid jalas?

Ja kui piiri ei ole, kas siis on piiritus?

Välitöödel osalesid: Kalle Keskrand, Hendrik-Julius Kits, Mihkel Reha, Eva Sepping, Ave Taavet, Madis Tuuder ja välitööde juhendaja Marika Alver.

Ekspeditsiooni läbiviimist toetas rahaliselt Kultuurkapital ning Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s.

Näitus on avatud 7. veebruarini.

Lisainfo:
Marika Alver
+372 55529199
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Näitus “Diktatuur ja demokraatia äärmuslikul ajastul” heidab pilgu Euroopa ajaloole 20. sajandil, mil toimus dramaatiline võitlus vabaduse ja hirmuvalitsuse, demokraatia ja diktatuuri vahel.

Näitus selgitab, et äärmused, mis lõhestasid Euroopa lõplikult peale Teist maailmasõda, said alguse Esimesest maailmasõjast, mille vägivald lõi soodsa pinnase totalitaarsete režiimide esile kerkimiseks. Autoritaarsed režiimid seadsid end sisse Kesk- ja Ida-Euroopas, levisid natsionalism, vasakpoolne radikalism, antisemitism ja rassism.

Näitus on inspireeritud 2014. aastast, mis on mitmete ajalooliselt oluliste aastapäevade verstapost – möödub 100 aastat Esimese maailmasõja ja 75 aastat Teise maailmasõja puhkemisest ja 25 aastat rahumeelsest revolutsioonist 1989. aastal.

Näitus, mille on koostanud Lähiajaloo Instituut Münchenis, jõudis muuseumisse Saksamaa Suursaatkonna vahendusel. Näitus on eesti ja inglise keeles, lisaks olemas näitust tutvustavad vene-, saksa- ja ingliskeelsed kataloogid.

Näitus on Okupatsioonide Muuseumis avatud 18. jaanuarini 2015.

Alates 20. veebruarist on näitus avatud KGB kongide muuseumis Tartus. Vaata lähemalt siit...

Näitus avati pidulikult koos Berliini müüri tüki väljapanekuga 9. novembril.
Loe lähemalt siit...

26. novembril kl 17.00 avab Okupatsioonide Muuseum koostöös Ukraina Kultuurikeskusega fotonäituse “Ukraina 2014”

Näitusel on valik Viktor Gurniaki fotodest, mis on tehtud suvel 2014 Ida-Ukraina sõjarindel. Fotograaf, ajakirjanik ja sõjakorrespondent Viktor Gurniak hukkus lahingus Schastye linna lähedal Luganski regioonis 19. oktoobril 2014.

Viktor Gurniak tegi koostööd asutustega UNIAN, Reuters, LUFA ja INSIDERi veebiversiooniga. Ta pühendas aastaid oma elust Ukraina suurimale skautide organisatsioonile PLAST, kellega külastati mitmel korral ka Eestit ja Tallinnas asuvat Ukraina Kultuurikeskust.

Viktor vahendas pidevalt objektiivset teavet Kiievis, Krimmis ja Ida-Ukrainas toimuva kohta, olles sealsete sündmuste keskel. Maidanil viibis Viktor sündmuste esimestest hetkedest peale. Märtsis kolis ta edasi Krimmi. Temalt pärineb ka suurem osa Ukraina Kultuurikeskuse kampaanias kasutatud fotomaterjalist.

Viimase poole aasta jooksul varustas ta pataljoni Aidar riiete, toidu, kuulikindlate vestide ja kiivritega. Augustis liitus ta vabatahtlikult sama pataljoniga kui sõdur.

Näitus on pühendatud kõigile, kes seisavad vaba ja väärika ukraina rahva eest ning meenutab aasta möödumist rahumeelse protestiavalduse algusest Maidanil.

Näitus jääb avatuks 12. jaanuarini 2015.