“Kaotatud kohad: Baltimaade rannikˮ
12. veebruarist kuni 24. aprillini

 

Näitus põhineb maastikuarhitekt Joyce van den Bergi (Holland) ja fotograaf Nina Koppi (Saksamaa) projektil “Incomplete Landscape”, mille keskmes on Baltimaade rannik ja selle tähtsus nii täna kui minevikus. Külma sõja ajal oli strateegilise asukohaga Baltimaade rannik oluline piir Lääne ja Ida vahel. Baltimaade rannikul asuvad kohad olid Nõukogude okupatsiooni ajal maakaartidelt “kaotatud”.

 

Näitusel saab näha Koppi ja Bergi kogutud Nõukogude okupatsiooni aegseid maakaarte nii avalikest kui eraarhiividest. Samuti inimeste mälestuste põhjal koostatud maakaarte. Kaarte ilmestavad rannikualadel elanud inimeste mälestuslood. Näituse külastajal on soovi korral võimalus lisada ka oma mälestusi – selleks on üles seatud vana kirjutusmasin.

 

Näitus avati Okupatsioonide Muuseumis koostöös Hollandi Suursaatkonna ja Saksamaa Suursaatkonnaga.

Okupatsioonide Muuseum algatas 2013. aasta 8. septembril ehk esivanemate päeval koostöös Eesti Memento Liidu ja MTÜ-ga Siberi Lood peamiselt koolinoortele suunatud mälestuslugude kogumise konkursi "Siberi kodu". Mälestusloo esitamise tähtaeg konkursil osalemiseks on 24. veebruar 2014.

 

Konkursile laekus tähtajaks 107 mälestuslugu. Suur tänu kõigile osalejatele! Tulemused selguvad maikuus!
Kõikidest konkursile saabunud lugudest antakse välja raamat, mille iga osalenu saab endale kingituseks (kirjutaja, jutustaja, juhendaja).

 

Konkursile oodati mälestuslugusid sellest, milline oli üks Siberisse küüditatud eestlase kodu ja kuidas see erines kohalike kodudest. Kes olid naabriteks, uuteks mängukaaslasteks? Milline oli läbisaamine kohalikega? Kuidas hoiti omadega kokku ja peeti lähedastega sidet? Samuti lugusid, mis räägivad Siberi kodude ümbrusest. Mille poolest erines Siberi kliima ja loodus ning kuidas sellega kohaneti? Millised olid uued tööd ja tegemised, mis tuli ära õppida? Kodu – see on eelkõige inimesed, aga ka asjad ja ümbruskond.

Emakeeleõpetaja Anu Kella juhendamisel saabus Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste poolt konkursile üle neljakümne töö. Intervjuud Anu Kellaga on võimalik lugeda 31. jaanuari Õpetajate Lehest. Siinkohal on toodud lõik artiklist: “Pean selliste tööde tegemist erakordselt oluliseks. Töö koostaja ehk õpilase seisukohast on minu arvates kõige olulisem see, et erinevad põlvkonnad istuvad maha ja räägivad omavahel. Tänapäeval on kõikidel kogu aeg kiire ning usun, et vanaemad-vanaisad ja lapselapsed ei leia tihti enam aega, et omavahel rääkida, ometi on peresisene suhtlemine ülimalt oluline. Mingil hetkel neid memmesid-taate pole enam meie keskel ja küsida pole enam kelleltki, kui isegi tahaks.”

Üks Anu Kella õpilasi on oma töös jõudnud järeldusele: „Ma tahan olla oma vanaema moodi. Kuid ma tunnen end väga õnnelikuna kahel põhjusel. Esiteks on mul tohutult vedanud, et ma saan selliseid lugusid kuulata ja üles märkida, aga mitte ise läbi elada. Need lood on osa meie rahva hingest ning me peame neid säilitama, et mõista teisi ja iseennast, kuid nende sisu on paljuski kurb. Ja teiseks olen ma siiralt õnnelik, et mu vanaema minuga alati eesti keeles rääkinud on ja rääkima jääb – see keel ja need inimesed on varandus.“

 

President Lennart Meri on öelnud: "Meie lastel, uuel põlvkonnal, on vaja saada elavaid mälestusi oma vanavanematelt, et õpilased ise õpiksid tundma ja kirjutaksid üles ajalugu: oma pere, oma rahva, oma kodumaa ajalugu."

Konkursi täpsemad tingimused: www.siberilood.ee

Konkursi toetaja on Haridus- ja Teadusministeerium.

25. märtsil toimus Okupatsioonide Muuseumis märtsiküüditamise mälestuspäeva koosviibimine

 

25. märtsil 2014 möödus 1949. aasta massiküüditamisest 65 aastat. 25. märtsil 1949 algas Nõukogude võimude poolt läbi viidud massiküüditamine, mille käigus toimus elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Siberisse. Ohvriks langes üle 20 000 inimese.

 

 

Kavas

 

Läti laulukoor Eestis “Ziemeļu balsisˮ

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Riigikogu liikme, rahvusvaheliste suhete doktor Mart Nuti ettekanne muuseumis avatud näituse “Eesti Rahvuskomitee 70” ajaloolisest taustast ja seostest tänapäevaga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kunstiteose “Maapagu” taasesitlus. Teos sõja ja terrori üle mõlgutamiseks, põgenike, teisitimõtlejate, väikerahvaste ja kunstnike mõistmiseks.
Kohvrid kuuluvad John Smithile ehk Jaan Tavalisele, igale inimesele, kes vabatahtlikult või sunniviisiliselt maapagu kogenud on

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti diplomaatide koor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kell 18.00 süüdati Vabaduse väljakul mälestusküünlad küüditatute meenutamiseks

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kujundusgraafik Reedik Piibe juubelinäitus „Sajandite logod“ Valik kahel sajandil valminud töödest. 4. märtsist 23. märtsini.

Ekspositsioon on koostatud valikuliselt kujundusgraafik Reedik Piibe loodud nii käibel olnud, olevaist kui vahelduva eduga logovõistlustel konkureerinud kaubamärkidest alates aastast 1974. Lisaks on välja pandud veidi digigraafikat ja tootedisaini.

 

Reedik Piibe on öelnud: "Ühe kirjaniku ütlust mööda see, mida keegi kirjutab, eraldub temast, elades edasi oma iseseisvat elu. Logoloome vallas aga… seda enam."

14. märtsil toimus Okupatsioonide Muuseumis emakeelepäevale pühendatud seminar.

 

Kavas ettekanded:

• Kadri Vider, Eesti Keeleressursside Keskuse juhataja

“Kes vajab eesti keeletehnoloogiat?”

 

• Diana Beltadze, Eesti Statistikaameti spetsialist

“Eesti keele oskus rahvaloendusandmetelˮ

 

• Heido Ots, vabakutseline tõlkija ja toimetaja

“Miks vahetame hea oma tihti viletsama võõra vastu?”

 

Seminari korraldab Välis-Eesti Ühing koostöös Okupatsioonide Muuseumiga.

 

Osavõtust palun teatada:

Leili Utno

e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

tel 50 35269, 656 9200