IV. Kaug-Põhja vangistuspaigad
, ,
,
[Kolma, sa Kolma, imeline maa,
ainult tosin talvekuud, suvekuud on muud]
Vangide folkloor
Järgnev Kaug-Põhja vangistuspaikade loetelu on antud tähestikulises järjekorras. Loetelus on toodud 296 vangistuspaiga (laagrijaoskonna, üksiku laagripunkti, teadaolevail juhtudel ka podkomandirovka) lühikirjeldus - ettevõte, milles kasutati vangide tööjõudu, asukoht, kaugus lähimast sadamast, vangistuspaiga administratiivne alluvus, eksisteerimisaeg, vangide hulk ning kes eestlastest on teadaolevalt seal viibinud.
Mõistetavail põhjustel on paljude vangistuspaikade kohta toodud andmed puudulikud.
Kaugus põhisadamatest on antud sulgudes. Arvud näitavad kaugust Magadanist (või mõnest teisest põhisadamast, misjuhul selle nimi on antud) kilomeetrites, kusjuures esimene arv märgib vangiveo tee pikkust peatrassil, teine ja kolmas haruteedel. Eriti viimased on sageli ligikaudsed. Täht "z" tähendab ajutisi taliteid. Näiteks, 341 + 91 + 300 z km tähendab: 341 km Magadanist mööda peatrassi (Magadan - Ust-Nera), 91 km mööda kõrvalteed (Strelka - Ust-Srednekan) ja veel ca 300 km mööda taliteed so mööda külmunud Kolõma jõge.
Jakuudi- ja eveenikeelsetes kohanimedes on rõhk viimasel silbil, mida tuleb hääldada pikalt. Näiteks Tenka - tenkaa, Burhala - burhalaa, Tšai-Urja - tšaiurjaa.
1. AGROBAZA (vn 'agrobaas'), põllu- ja metsatööettevõte Tenka r., (91 + 239 + 40).
Tenka laagri Duskanja l/j OLP, avati 1940-ndate algul, oli naiste ja meeste tsoon.
1953-55 viibisid seal G. Kivimets, õed Aino ja Valve Pormeister, Silvia Ein, Ageeda Paavel, Dagmar Trimm.
2. ADÕGLAHH, kullauhtla Sussumani r., (740 + 60).
Tšai-Urja laagri l/j, avati 1940-ndate algul, suleti 1950. paiku.
3. AJAN-ÜREHH (vn Ajan Urjah, jak 'teekonna jõgi'), kullauhtla polügoon Sussumani r.
Tšai-Urja laagri p/k, tegutses sõja ajal.
4. ALJASKITOVO, volframimaagi kaevandus (sügavus kuni 600 m, igikelts u 80 m) ja maagi-rikastusvabrik Ust-Nera r., (1042 + u 120).
Indigirka laagri ja Berlagi l/j, avati 1941, suleti 1955. Vange oli u 3500.
1945-55 viibis seal A. Maasing, kes mäletab u. kümnest eestlasest ainult Erich Ingver'it. Jüri Hanko (u. 1950): Aassalu, Ojastu Tartumaalt, raudteelane Laar, Lepp Virumaalt. 1948 viibis seal Vootele Käbala.
5. AMBARTŠIK (vn 'aidakene'), jõe- ja meresadam, laod ja transpordiettevõte Kolõma jõe suudmes Nižnekolomski r.
Zorjanka laagri OLP, avati 1932, suleti pärast 1954. aastat.
1946. a. oli seal Koit Räni. 1945 a. olid tapivagunis temaga koos ltn. Valdo Rannik ja sportlane A. Klumberg-Kolmpere (maailmarekord kümnevõistluses 1922).
6. AMGUEMA (tš 'lai jõgi'), ehituse, tee-ehituse ja -parandusettevõte Egvekinoti r., (100 km Egvekinotist).
Tšukotstroilaagri l/j, avati 1947-48 paiku, suleti pärast a. 1954.
7. AMMONALNAJA (lõhkeaine ammonaali järgi), tõenäoliselt lõhkeaineladude asukoht:
1) Sussumani r. Zapadnõi laagri p/k, tegutses 1940. a-tel;
2) Jagodnõi r., (403) Južnoi laagri p/k, tegev1930-ndate keskelt 1950-ndate alguseni.
8. ANITŠI (), kaevandus, täpsemad andmed puuduvad.
Seal oli Johannes Hermale.
9. ANNUŠKA (vn 'Annake'), kullauhtla ja tee-ehitusettevõte Jagodnõi r., (347 + 46).
Južnoi laagri l/j, hiljem OLP. Olid meeste ja naiste tsoon. Avati 1930. a-te keskel, suleti u 1945.
10. ARARAT, kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (256 + 31 + 30).
Južnoi laagri p/k, tegutses 1930. aastatel.
AREK (Arkagala Rajooni Energiakombinaat, lühendatud nimi), vt. ARES
11. ARES (vn lüh Arkagala Rajooni Elektrijaama nimetusest), ka AREK, Kedrovõi, TETs-3, söekaevandus, soojuselektrijaam, ehitusettevõte Sussumani r., (731 + 3).
Zapadnõi laagri ja Berlagi l/j, avati 1930-ndate lõpul, suleti 1955 või 1956.
A. Metsik (A-946, viibis seal 1948jj.) mäletab, et laagris oli u 500 vangi, neist eestlasi u 30. Seal suri Evert Viljandimaalt. A. Kütaru mäletab, et 1951 oli eestlasi palju. L. Toode (G-1-365) mäletab, et 1955 oli eestlasi 20-30.
12. ARHA-ÜREH (vn Arga-Jurjah, jak 'lääne jõgi'), Marina Raskova nim kullauhtla polügoon Tenka raj., (90 + 425 + 10).
Tenka laagri Marina Raskova 1/j p/k.
13. ARKAGALA (ka šaht nr. 9), söekaevandus Sussumani r., (750).
Zapadnõi laagri ja Berlagi 1/j, avati 1939, suleti 1955. a. kevadel. Sama1/j alla kuulusid eraldi OLP-idena söekaevandused šaht nr. 6/7 (trassi 734. km-l) ja šaht nr. 10 (trassi 739. km-l). Kokku oli 1/j -s umbes 1500 vangi.
Artur Kütaru mäletab, et 1951 oli seal eestlasi palju, Lennart Toode (G-1-365) väidab, et aastatel 1953-55 oli vange 2000-3000, neist eestlasi 40-50. 1948 oli seal Vootele Käbala.
ARMAN (ev 'allikas'):
14) Metsatööettevõte Hassõni r., (90 + 72 + 10).
Tenka laagri OLP ()
15) Põllutööettevõte ja kalatööstus Ohhoota mere rannikul Ola r., (50).
Magadani laagri 1/j ()
16. ARTÕK (jak 'suur tee'), autobaas, autoremonditöökojad, ehitusjaoskond Ust-Nera r., (920).
Translagi 1/j. Avati 1940-ndate algul, suleti 1950-ndate keskel.
17. ATKA (ev 'veevaene koht'; II variant – vn lüh. ATK [Avtotransportnaja kolonna] 'autotranspordikolonn'; III variant – vn 'põrgukene'), autobaas, autoremondi töökojad, ehitusjaoskond Jagodnõi r., (208).
Translagi 1/j. Avati 1930-ndate keskel, suleti 1950-ndate keskel.
Venda Sõelsepp, kes viibis seal 1949-51, mäletab, et vange oli 1000-2000. Eestlastest Laik Tallinnast, Karl Lulla, Richard Pastarus Valgamaalt, Pettai Võrumaalt, näitleja Viktor Tarm Pärnust, Aleksander Vihmaru.
18. BAHHAPTŠA, kullauhtla (polügoon ) Tenka r., (90 + 72 + 80 z).
Tenka laagri 1/j või OLP.
19. BALAGANNOE (vn 'telgi, baraki'), põllutöö- ja kalapüügiettevõte, ehitusjaoskond Ohhoota mere rannikul Ola r., (150).
Magadani laagri 1/j. Avati 1930-ndate algul, suleti 1950-ndate keskel.
1946-47 viibis seal Artemi Raavel, 1947 õed Aino ja Valve Pormeister.
20. BALÕGÕTŠAN kassiteriidikaevandus Kolõma jõe kaldal Srednekani r., (347 + 91 + 300).
Jugo-Zapadnõi laagri 1/j.
21. BATAGAI, kassiteriidi rikastusvabrik, Verhojanski r. keskus, (1042 + u.1500 z); Jana suudmest jõge mööda 743 km.
Jana laagri 1/j, (vahepeal ka keskus, KOLP), avati1937, vange u. 2000. Esimesed poliitvangid (umbes 2500 meest) saabusid Jana laagrisse 1951. a. otsetapiga Vaninost Batagaisse Liberty tüüpi laevalt "Kamenetsk-Podolsk" laaditi nad ümber jõepraamidele Kongustahhis (Endel Palmiste andmeil). Batagaist veeti nad laiali mööda kõiki Jana laagrijaoskondi. 1955. a. lõpus koguti kõik poliitvangid jälle Batagaisse. Laagri ülem oli major Stepanenko.
1952-53 olid seal Koit Räni, Heiki Laast.
22. BELITŠAN, kullauhtla Sussumani r., (644 + 10).
Zapadnõi laagri 1/j. Avati 1940. a. paiku, suleti 1950-ndate algul.
Seal olid Henrik Laumets ja Artemi Raavel, kes mäletab, et vange oli 1948. a. 200-300.
23. BELITŠJE (vn ‘orava’), kullauhtla (polügoon ) Jagodnõi r.
Severnõi laagri 1/j (OLP), tegutses 1930-ndatel aastatel.
24. BELLAG
BELOVI-NIMELINE vt. Imeni Belova
BERELJOH (jak 'hundi'), autobaas, autoremonditöökojad Sussumani r., (647):
25. Translagi 1/o, avati 1930-ndate keskel, suleti 1950-ndate keskel.
26. Zapadnõi laagri, hiljem ettevõtte AV-6 1/j samas asulas, kullakaevandus, avati 1938. a.
Artemi Raavel (viibis seal 948-49) mäletab, et vange oli 200-300, eestlastest August Rohtla.
Asumisel olid: Laumets, Heinrich Ross, Linda Salm, Felix Tipner, Torop, Vallikivi, Vanamölder.
27. BERENTAL, kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (310 + 5).
Južnoi laagri 1/j, tegutses 1930-ndatel aastatel
BERIA-NIMELINE vt. Imeni Beria
28. BERING ()
BERLAG vt. ptk. III.
29. BODRÕI (vn 'reibas'), hiljem Kurtšatovski, kullauhtla Tenka r., (90 + 181 + 1).
Tenka laagri 1/j. Avati 1940. a. paiku, suleti 1950-ndate keskel.
Seal oli Rudolf Käärd.
30. BOLŠEVIK, kullauhtla Sussumani r., (685).
Tšai-Urja laagri l/j, avati 1939. a., suleti 1950-ndate keskel.
31. BORISKIN (vn 'Borissi oma', Kolõma esimese kullaleiukoha avastaja Boriss Seiffullini nime järgi), kullauhtla (esimene Kolõmal, töötas al. 1929. a.) Jagodnõi r. (347 +85).
Južnoi laagri l/j. Avati 1930-ndate aastate algul, suleti 1940-ndate aastate keskel.
1950-ndate lopul avati selsamal territooriumil uhtla Semiletka, kuid seal enam laagrit ei olnud.
BUDJONNOI-NIMELINE vt. Imeni Budjonnogo
BUHTA VESJOLAJA (vn 'lobus laht'), vt. Vesjoloi
32. BUIDOTŠANSKI, kullauhtla polügoon Sussumani r., Zapadnoi laagri p/k.
33. BURGALI (ev 'papli'), võib olla ka Burtalinski (Burgalit mitte segi ajada Burgavli asulaga Jakuutias), Marina Raskova-nim. kullauhtla polügoon Tenka r., (90 + 239 + 30 z).
Tenka laagri Marina Raskova l/j p/k.
34. BURHALA, kullauhtla Jagodnõi r., (578).
Severnõi laagri l/j, avati 1940. a., suleti 1950-ndate aastate algul.
Seal olid lühikest aega asumisel Teodor Ers, Vilma Jõesalu ja Teodor Tamme.
35. BURKANDJA, kullauhtla Sussumani r., (644 + 42 + 59).
Zapadnõi laagri l/j, avati 1940-ndate aastate algul, suleti 1950-ndate aastate algul.
36. BURTALINSKI (), võib olla Burgali.
37. BURUSTAHH, Dorlagi DEU Ust-Nera raj., (956).
38. BUTUGÕTŠAG (ev 'surmaorg'). Kassiteriidi- ja uraanipigimaagi kaevandus Tenka r., (90 + 223 + 10).
Tenka laagri ja Berlagi 14. l/j. Kaevandus anti ekspluatatsiooni 1940. a., kuid laager oli kindlasti olemas varem, sest vange kasutati geoloogilise luure töödel šurfide kaevamiseks, metsatööl, teede ja asula ehitustöödel ning kassiteriidi pesemiseks karjäärides arvatavasti juba 1930-ndate aastate algusest
Laagri koosseisus oli mitu OLP-i, teada on Verhnjaja B., Srednjaja B., Nižnjaja B., Rudnik, Fabrika, Vahhanka, kus oli ka naiste tsoon. Vange oli üksnes Rudnikus üle 3000. Pealaager suleti 1953. a. sügisel.
Ellujäänud eestlasi on teada: Johannes Hermale, Igor Kullamaa, Rudolf Käärd ja naised Vahhanka OLPist. Eestlasi oli aga Butugõtšagis kindlasti palju. Üksnes 1951. a. suvel sinna saadetud tuhandemehelisest partiist "z-2-...", mis koosnes põhiliselt Balti riikide kodanikest ja lääne-ukrainlastest, oli 1952. a. kevadise "generalnaja proverka" ajal (selle kord aastas läbiviidud ülevaatuse käigus kontrolliti vangide vastavust nende isiklikele toimikutele) rivis 36 inimest [9]. P. Martõnov väidab, et Butugõtšagis hukkus kokku 350-380 tuhat inimest. Tänapäeval on seda arvu raske kinnitada või vaidlustada. On vaid teada, et surnud maeti "Šaitani" mäekurul igijäässe, millest nad liustiku orgu vajudes aegamööda välja sulasid ja said polaarrebaste ning ahmide söödaks. Endine Butugõtšagi vang P. Hmelnitski kirjutas autorile, et kogu org kuni Detrini jõeni olnud umbes 15 km pikkuselt inimluudega üle külvatud ja et 1955. ja 1956. aasta suvel oli spetsiaalne vangide komando neid sealt kokku korjanud ja põletanud. Ometi nägi autor veel 1964. a. suvel umbes 5-6 km pikkusel alal hulgaliselt valendavaid inimluid.
D-2, vt. Mjaundža
39. DALNI (vn 'kauge'):
a) kullauhtla Sussumani r. Zapadnõi laagri l/j, tegutses arvatavasti aastail 1940-1950.
b) vt. Henikandža
40. DEBIN, ka LEVÕI BEREG (vn 'vasak kallas'), USVITLi keskhaigla (400 haigekohta), põllutöö, ehitus, varem ka silla- ja tee-ehitusettevõtted Kolõma jõe vasakul kaldal Jagodnõi r., (465).
Severnõi laagri haiglat teenindav l/j, tapi- ja jaotuspunkt, meeste ja naiste tsoonid.
Asutati 1930-ndate aastate keskel, suleti 1950-ndate keskel.
1946-51 viibis seal Johannes Tens, kes mäletab haiglast läbi käinud eestlasi: Kalju Alpere, Valeri Arakas, Niina Arumäe (Reitel), Teodor Ers, Heino Gustavson, Jaan Haljas, Hiiob, Hilbi, Vilma Jõesalu, Aleksander Kiik, Klimar, Herman Koppel, Liplap, Jaan Mets, Moon, Aksel Mäesepp, Mägar, Helmut Oit, Heino Pajuste, Karl Peet, August Pehka, Gustav Pukk, Pärni, Aleksander Rossi, Voldemar Ruubel, Erich Teras, Evald Vanamölder. 1946 oli seal Vootele Kabala.
1951-52 viibis seal Erich Kruustük, kes mäletab Johannes Jakot Võrumaalt, ja Edi (Eduard ) Vohni Tallinnast.
Vilma Jõesalu mäletab veel järgmisi eestlasi: Oskar Klimar, Aleksander Luik Petserist (või Võrust), Richard Mägi Petserist, Pärn (suri tuberkuloosi).
41. DEGDEKAN, kullauhtla polügoon Tenka r., (90 + 357 + 14 + ~20).
Tenka laagri Marina Raskova-nim. l/j p/k, töötas 1940-ndatel aastatel.
42. DELJANKIR (ühe eveeni hõimu nimi), Sussumani r., (863).
Dorlagi DEU (arvatavasti VII või VIII), avati 1930-ndate lõpus, suleti 1950-ndate keskel.
43. DEPUTATSKI (vn 'saadiku, deputaadi'), kassiteriidikaevandus ja maagirikastusvabrik Ust-Janski r., (1042 + ~1500).
Jana laagri l/j, avati 1940-ndate aastate keskel.
44. DETRIN (ev 'turbasoo'), kassiteriidikaevandus () Tenka r., (90 + 223 + 50).
Tenka laagri l/j, avati 1940-ndate aastate algul, suleti 1950-ndate keskel.
45. DIKI (vn 'metsik'), kullauhtla (polügoon ) Jagodnõi r.
Severnõi laagri l/j (p/k ), tegutses arvatavasti 1930-ndail aastail.
46. DNEPROVSKI (vn 'dnepri'), kassiteriidikaevandus ja maagirikastusvabrik Jagodnõi r., (276 + 18).
Južnoi laagri ja Berlagi l/o, avati 1940, suleti 1954.
1949-51 viibis seal Lennart Toode, kes mäletab, et vange oli kokku 2000 - 3000, neist eestlasi40 -50. Laagri ülem oli alampolkovnik Bilbo
Eestlased nimeliselt: L. Aasma, Aavik, kirikuõpetaja Harri Haamer, Laidoneri ihukaitsja Osvald Jesjan, B. Juhaste, Kaev, Kalle, Kanni, Kiima, Viktor Koern, Kuningas (suri hiljem Lazo 3. vabrikus), Kõosaar, Lemberg, Lillemets, Lillipuu, Lukk, M. Mooses, Orumaa, E. Pedajas, Piir, Puurmeister, Raudsepp, Ruutsoo, Rätsep, H. Siirak, Tartu, S. Tuiksoo, Evald Turgan, Eduard Uhke (suri seal), O. Valter, Veskimäe (suri seal), Richard Võlli.
1951-52 mäletab Venda Sõelsepp et vange oli 1200 -1300, neist eestlasi üle 25, nimeliselt Arpad Arder, Jaan Ilves, Viktor Koern, August Meisalu, August Mengel Pärnumaalt, Ode, Richard Pastarus Valgamaalt, Siig, Sinisalu, Sooman, metsavaht Tõnissoo Läänemaalt, Richard Võlli.
47. DORLAG (vn, lüh. nimetusest Dorožnoi lager 'teelaager'), ka Karamken (Dorlagi keskasula nimi), Maanteede Valitsuse laager Hassõni r., (103).
Dorlag erines teistest USVITLi laagritest mõnevõrra oma koosseisult ja struktuurilt, sest tema allüksused olid loodud Dalstroi haldusterritooriumil asuva maanteedevõrgu remondiks ja hoolduseks. Maanteede Valitsuse alluvuses olid DEU-d; peatrassil Magadan-Ust-Nera oli neid 7: (1. arvatavasti Magadanis, 2. Jablonovõis); Tenka trassil asusid 9. DEU ja NDSU. Hooldatav tee jagunes distantsideks pikkusega 5 -12 km olenevalt ettenähtud tööde raskus- ja keerukusastmest. Iga distantsi teeremondipunktis oli tavaliselt üks barakk, milles elas olenevalt vajadusest 4-20 meest, kes töötasid maantee hooldustöödel konvoivabalt. DEU keskuses oli üks vangivalvur, kes kõik distantsid aeg-ajalt läbi sõitis ning DEU vange teenindav meditsiinitöötaja. Kuni Berlagi moodustamiseni oli poliitvange Dorlagis palju. (V. Sõelsepa andmed.)
Dorlagi keskus Karamkenis, l/j avati 1930-ndate algul, vange oli 100-120.
V. Sõelsepp (oli seal 1946-48) mäletab jägnevaid eestlasi: Jaan Ilves, Koppa, Nikolai Lillipuu, Eduard Lõhmus, Villu Mä'ndveer, Pere Saaremaalt, Gustav Raudsepp, August Riitsaar, Richard Süldvere.
48. DOROŽNAJA (vn 'teekonna'), Dorlagi distants Sussumani r. (Sellenimelisi p/k-sid on olnud ka teistes rajoonides).
49. DOTŠIKALAHH, kullauhtla polügoon Sussumani r.
Tšai-Urja laagri p/k, tegutses 1940-ndail aastatel.
50. DŽELGALA, kullauhtla Jagodnõi r. (558 + 34).
Severnõi laagri l/j, avati 1930-ndate keskel, siis oli seal ka naisvangide jaotus-tapipunkt, suleti 1950-ndate algul.
51. DUSKANJA, kullauhtla Tenka r., (90 + 239 + 38).
Tenka laagri l/j, avati 1940. a. paiku, suleti 1950-ndate keskel. Mitu OLPi ja p/k-d, Agrobaza OLPis põllu- ja metsatöö, invaliidide ja düstroofikute tsoon, naiste tsoon. Laagri ülem 1949-50 oli Bataev, režiimiülem Deineka.
Venda Sõelsepp, kes viibis düstroofikute tsoonis 1945. a. septembrist 1946. a. augustini, mäletab, et düstroofikuid oli 300-350, neist eestlasi umbes 30, nimeliselt: Kalev Epner Järvakandist, Jüri Freyberg, kapten Haas, Johannes Hermale, Hiob Saaremaalt, Voldemar Hunt, Jaan Ilves Valgamaalt, Jatsa, Johannes Kont Põltsamaalt, Käremaa, Johannes Loemaa, Lõhmus, Villu Mändveer Haapsalust, insener Raudmets (või Raudmägi) (suri seal), Gustav Raudsepp Põlvast, August Riitsaar, Sikka, Richard Süldvere, Taro, kapten Artur Tihnola (suri seal), leitnant Vari (suri seal).
Aastatel 1946-53 oli Duskanjas Aleksander Hermale, kes mäletab järgmisi eestlasi: Epner, Eesti kaitseväe kapten Haas, Hurt, Aksel Jatso Tallinnast, politseinik Oskar Kaarma Tallinnast, Kivimets, Karl Kongi Rakverest, Kont, Ants Kriiva Põlvast, maletaja Kullamaa, Käremaa Valgast, Harri Midt Tallinnast, Mändveer, Aleksander Paulus Tallinnast, Raudsepp, Riitsaar Põlvast, Leena Soidla, Otto Väljaots Rakverest.
1950-53 oli Duskanjas Gerhard Kivimets (praegu Niit), kes mäletab veel eestlasi laagrist: Hermale, Kalju Kerge, Ants Kand, Raimond Puusepp, Richard Sutt, Villem Võrro, Arved Õunapuu; asumisel: Helene Laatserus, Olga ja Valentin Kivimägi, Rudolf Käärd.
1950-54 oli Duskanjas Eva Ganitševa.
52. 25 LET OKTJABRJA (vn Dvadsat pjat let Oktjabrja '25 aastat Oktoobrist'), kullauhtla Sussumani r., (786).
Zapadnõi laagri l/j avati 1942, sulgemisaeg teadmata.
53. EHE-HAJA (jak 'karumägi), kassiteriidikaevandus Verhojanski r., (1042 + ~1500 z), Jana jõe suudmest 743 + 18 km.
Jana laagri keskus, KOLP, mitu p/k-d, avati 1943 (teistel andmetel juba 1937/39), vange kõigis tsoonides kokku u 1500-3000. Vahepeal oli Berlagi l/j, sel ajal asus Jana laagri keskus arvatavasti Batagis.
Pealaagrist 150 km kaugusel oli metsavarumise p/k, kus töötas u 150 vangi. 18 km kaugusel paiknes tee-ehituse p/k (kavatseti ehitada teed Taišetti), seal töötas u 100 vangi. Jana jõe 458. km oli jõelaevade talvitumise koht ja p/k, kus oli u 40 vangi.
1951-55 oli seal Harry Ritsberg, kellega koos olid Harry Alunurm, Amor, Aule Brinkmann, Udo Ilves, Evald Jakobson, Vello Kikkerpalu, Arnold Kurvel, Heiki Laast, Arvi Leet, Gunnar Lepp, Endel Palmiste, August Pau (Hunter), Kaarel Pedak, Richard Pihelgas, Pill, Rammo,, Elmar Sillaste, Saabas, Jaan Tiik, Elmar Tiimann, Erich Tutsu, Osvald Tähis, Anton Väljaots.
1952-53 oli seal Koit Räni.
1951. a. suvel oli laagriülem vanem Ganejev (end. polkovnik). Paljude Jana laagri l/j ja p/k-de ülemad olid sel ajal ise karistatud, näit. 18. km p/k ülem oli vanemseersant (end. major), Janski l/j ülem vanemleitnant (end. polkovnik), Kongustahhi l/o ülem kapten (end. polkovnik) jne.
54. EGVEKINOT (tš 'terav mägi'), sadam, laod, ehitusettevõte, tee-ehitus Beringi mere Anadõri lahe kaldal Iultini r.
Tšukotstroi laagri l/j, avati 1940-ndate aastate keskel.
55. EKSPEDITSIONNAJA (vn 'ekspeditsiooni'), kullauhtla Jagodnõi r. (347 + 8).
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndail, suleti 1940-ndate aastate keskel.
56. ELEKTŠAN, metsa- ja puutööettevõte Hassõni r. (198 +25).
Južnoi laagri l/j, asutati 1930-ndatel aastatel.
Venda Sõelsepp mäletab, et aastatel 1948-49 olid seal Jaan Ilves ja Richard Võlli.
57. ELGEN (ev 'ahing'), põllumajandusettevõte Jagodnõi r., (465 + 63).
Kapsa- ja kartulikasvandus, kasvuhooned, lavad, kanafarm, umbes 500 piimalehma.
Severnõi laagri naiste l/j, avati 1936, suleti 1955 või 1956.
Agnes Linnamägi, Laine Vilba (Tiro) ja Helga Sundström (Tens), kes olid seal aastatel 1945-51, mäletavad, et vange oli 1000-2000, neist eestlasi 16, nimeliselt: Niina Arumäe (Reitel), Vilma Jõesalu, Miralda Lipping, Helmi Meldeste, Linda Puusepp, Heidi Rannik (Altpere), Maia Ruubel (Agasjan), Leida Sarv, Meeta Suve (Võssotskaja), Lilli Viita (Varik), Hilda Öövel ja Ester ().
Vilma Jõesalu mäletab lisaks eelnimetatutele, et seal olid veel Linda Salm ja Hilda Tamm (Klišžek).
1946 oli seal ka Vootele Käbala, kes sooritas ebaonnestunud pogenemiskatse.
58. ELGEN-UGOL (ev 'ahing' + vn 'süsi'), kivisöekaevandus Srednekani r., (347 + 91 + 60 z).
Jugo-Zapadnõi laagri sunnitöö l/j ja Berlagi l/j, avati 1939, suleti 1955.
Meinhart Olle (oli seal 1946-48) mäletab, et vange oli 1000 ümber, neist eestlasi paarkümmend. Karl Jõks mäletab nimeliselt: Aado Maser ja Erich Ingver. Vilma Jõesalu teab, et seal oli Harry Koitla.
59. EMTÕGEI, kullauhtla polügoon Sussumani r., (740 + 39).
Tšai-Urja laagri OLP ().
60. ERIKI, Tenka laagri OLP (), Tenka r., (90 + 239 + 15).
FABRIKA (vn 'vabrik'), maagirikastusvabrikute üldnimetus kaevanduste juures, näit. Lazo-nim., Butugõtšagis, Matrossovi-nim. jne.
61. FROLÕTŠ (vn kõnekeel 'Froli poeg'), kullauhtla Sussumani r. (697).
Tšai-Urja laagri l/j, avati 1939, suleti 1940-ndate lõpus.
FRUNZE-NIMELINE vt. Imeni Frunze
62. GALIMÕI, kassiteriidikaevandus, maagirikastusvabrik Omsuktšani r., (326 + 254 + 18).
Omsuktšani laagri l/j, meeste ja naiste tsoon, avati 1939, suleti 1950-ndate keskel.
GASTELLO-NIMELINE, vt. Imeni Gastello
63. GEOLOGITŠESKI (vn 'geoloogiline'), kullauhtla Jagodnõi r., (347 + 80).
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndatel, suleti arvatavasti 1940-ndate lopus.
GERBA:
64. Kullauhtla Jagodnõi r., (254 + 20).
Južnoi laagri l/j, tegutses 1930-ndatel aastatel.
65. Metsatööjaoskond Jagodnoi r., (326 + 30).
Berlagi Orotukani l/j p/k, tegutses aastatel 1951-53, 60-80 vangi.
66. GLUBOKI (vn 'sügav'), kullakaevandus või -uhtla, Jagodnõi r., (542 + 40).
Severnõi laagri l/j (), tegutses arvatavasti 1930-ndatel aastatel.
67. GLUHHARIINAJA (vn 'metsise'), metsatööjaoskond (puidu tootmine Kanjoni ja Lazo kaevanduste jaoks) Srednekani r., (341 + 91 + 68 z + u.20),
Jugo-Zapadnõi laagri OLP, avati arvatavasti 1940-ndate keskel, suleti 1954.
August-Rudolf Pruljan (oli seal 1952) mäletab, et vange oli ca 125. Eestlasi mäletab: Mikk Tartust, Koskora Võrumaalt, Vanamets Pärnumaalt, Zirna.
GORKI-NIMELINE, vt. Imeni Maksima Gorkogo
68. GORNJAK (vn 'kaevur'), Tenka laagri p/k Tenka r.
69. GORNÕI (vn 'mägine'), kullauhtla Jagodnõi r., (395 + 2).
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndate keskel, suleti 1940-ndate lopul.
70. GRJAZNÕI (vn 'must, räpane'), Zapadnõi laagri p/k Sussumani r., (775).
71. GVARDEJETS (vn 'kaardiväelane'), kullauhtla Tenka r., (90 + 357 + 14 + 6).
Tenka laagri l/j, avati 1940-ndate algul, suleti 1950-ndate keskel.
72. HASSÕN (ev 'loomakari, linnuparv'), ka HASSÕN-UGOL (vn 'süsi'), kivisöekaevandus Hassõni r., (80).
Magadani laagri l/j, avati 1937 või 1938, suleti arvatavasti 1950-ndate keskel.
73. HATAREN, kassiteriidikaevandus Omsuktšani r., (326 + 26 + 10).
Omsuktšani laagri l/j, avati 1941, suleti 1950-ndate keskel.
74. HATŠALÕTŠA, Tenka laagri OLP (), Tenka r., (90 + 425 + 12).
HATÕNNAHH (jak 'kase'):
75. Kullauhtla Jagodnõi r., (544 + 41 + 2).
Severnõi laagri keskus 1930-ndatel, hiljem l/j, avati 1934. a. paiku, suleti 1950-ndate keskel.
76. Kullauhtla Tenka r., (90 + 308 + 56).
Tenka laagri l/j, avati 1940-ndate aastate keskel.
77. HENIKANDŽA (ev 'põldpüü'), ka DALNI, kassiteriidikaevandus (hiljem rajati samasse asulasse uhtla Dalni) Tenka r., (90 + 394 + 12).
Tenka laagri ja Berlagi l/j, asutati 1940-ndate algul.
1946 oli seal Villu Mändveer, 1949-51 Valve Pormeister, 1954-56 mäletab Eha Tamre (T-2-834), et vange oli üle 3000; laagri ülem oli Nikitin.
78. HETA (ev 'paju'), ka HETINSKOE, kullauhtla Jagodnõi r., (250).
Južnoi laagri l/o, avati 1941, suleti 1940-ndate lopul.
79. HILGOTŠA, kassiteriidikaevandus Tenka r., (90 + 181 + 30).
Tenka laagri p/k.
HOLODNÕI (vn 'külm'):
80. Kullauhtla, hiljem kullakaevandus Jagodnõi r., (443 + ~30).
Severnõi laagri ja Berlagi l/o, avati 1930-ndate keskel, suleti arvatavasti 1954. a.
Anton Ainlo, kes viibis seal 1948 -52, mäletab, et vange oli 1000- 1200, neist eestlasi umbes 50, nimeliselt: Etti, Ilbi, Jaan Mets, Ottoson, Pere, Ott (Otto) Põhjala (suri seal). Raimond Parv, kes oli seal 1949-51, mäletab eestlasi: Haller, Kesler, Koppel, Lekstein, Mets, Tamm, Voldemar Tiisler, Vammus. 1951-52 oli seal ka J. Tens (z-4282), kes mäletab, et seal oli Hermann Koppel. Samal ajal oli seal ka Erich Krustük.
81. Kullauhtla Sussumani r., (670).
Tšai-Urja laagri l/j, avati 1941. a. paiku, kuuldavasti oli veel 1960-ndate keskel olemas.
82. HUDŽAHH, kullauhtla polügoon Sussumani r., (800).
Tšai-Urja laagri p/k.
IGUMENOVSKI (vn 'igumen', õigeusu kloostri vanem), vt. Imeni Belova.
83. imeni BELOVA (V.F.Belov - Dalstroi poliitosakonna ülem sõja ajal), varem IGUMENOVSKI, kullakaevandus, metsatöö, ehitusjaoskond Tenka r., (90 + 257 + 9).
Tenka laagri ja Berlagi l/j, avati 1943. a.
Otto Abo (A-1-588), kes viibis seal aastatel 1948-56, mäletab, et vange oli 1000 ümber, neist umbes 70 eestlast. Nimeliselt: Allik Rakverest, Loik ja Toots Sadalast, Parm Vägevalt, Talvik Laekverest, Tinn Mustlast.
84. imeni BERIA (Lavrenti Beria - NLKP KK Poliitbüroo liige, kõigi repressiivorganite kõrgeim ülem), kullauhtla (võib-olla ka kaevandus) Tenka r., (90 + u. 350). Pärast Beria hukkamist nimetati kindlasti ümber (vrd. Tšigitšinnahh). Et ellujäänud vange pole teada, pole asukoht ka täpselt identifitseeritud. Võimalik, et oli uhtla Tšigitsinnahhi territooriumil, mille lähedalt autor 1964. a.
suvel leidis mahajäetud laagri.
Tenka laagri l/j, avati 1930-ndate aastate lõpul.
Olevat olnud veel üks Beria-nim. uhtla, arvatavasti Tšai-Urja jõe orus Sussumani r.
85. imeni BUDJONNOGO (Semjon Budjonnõi - NL marssal), kullauhtla Tenka r., (90 + 280).
Tenka laagri l/j, avati 1941. a.
1945. a. viibisid seal Richard Võlli, Raoul Simson, 1956. a. Jaan Toomiste.
86. imeni FRUNZE (Mihhail Frunze – N.Venemaa ja N.Liidu riigitegelane, kodusõja-aegne väejuht), kullauhtla Sussumani r., (665).
Tšai-Urja laagri l/j, avati 1940-ndate algul.
87. imeni GASTELLO (Nikolai Gastello - sõjaväelendur N.Liidu kangelane), kullauhtla Tenka r., (90 + 293).Tenka laagri l/j, avati 1942, suleti1955.
Aastatel 1947-53 viibis seal Jüri Freyberg, kes avaldas oma mälestused [4], milles eesnimede järgi mainib mitmeid eestlasi. 1946. a. Aleksander Hermale.
88. imeni KALININA ( Mihhail Kalinin - N.Liidu riigitegelane), kullakaevandus (OLP 1) ja karjäär (OLP 2) Sussumani r., (622 + 24).
Zapadnõi laagri l/j.
1945-49 oli seal Artur Kütaru, kes mäletab eestlasi: Aaren, Richard Ehrenpeis Võrumaalt, Kivi, Varik Lõuna-Eestist.
Vilma Jõesalu mäletab, et pärast Utinka sulgemist olid seal asumisel Teodor Ers ja Teodor Tamme.
89. imeni LAZO (Sergei Lazo - kodusõja partisanijuht ja punakangelane, tegutses Siberis ja Kaug-Idas), kassiteriidikaevandus ja maagirikastusvabrik Srednekani r., (347 + 91 + 68 z + 80).
Jugo-Zapadnõi laagri ja Berlagi l/j, avati 1940, suleti 1954. Oli mitu OLP-i, neist kaks kaevanduse omad (üks kriminaalvangidega), mis suleti 1953. a. aprillis ja üks rikastusvabrik (Fabrika nr. 3), kus vange oli kuni 2000.
Aastatel 1948-50 olid seal kaevanduses Erich Ingver ja Lennart Toode, kes mäletavad, et vange oli 2000- 3000, neist eestlasi 40 -50. Toode mäletab, et seal suri Kuningas. 1952. a. mäletab R-A. Pruljan eestlasi: Alfred Allik Ruilast, kes seal suri, kirikuõpetaja Haamer, Laidoneri ihukaitsja Jaan Hilts Tallinnast, arst Kiima Tartust, Kuke, Raudjalg, Tiitso, Vähi.
Rikastusvabrikus oli 1948-52 Koit Räni (A-14775), kes mäletab, et eestlasi oli umbes 40, nimeliselt vaid kooliõpetaja Villu Mändveert Haapsalust, kes suri seal.
Rudolf Pruljan mäletab, et rikastusvabrikus oli 1952. a. u 1000 vangi, neist eestlasi nimeliselt: Arvi Aasmaa Harjumaalt, Imberg Tallinnast, Kaljo Jurkatamm, Koppel, Koskora Võrumaalt, Kägu, Juhan Lilles Pärnumaalt, Mikk Tartust, Manivald Mooses, Mändveer (suri seal), Reino Pajo (Eino Paju ) Virumaalt, Pajupuu, piirivalve ohvitser Jaan Palu Petserist, Pent Järvamaalt (suri seal), plekksepp Pihel, Jaan Purmeister, Pärnik Pärnumaalt, Raide, Rauts, Jaan Rennit Viljandimaalt, Rõuk, aiandusäri omanik Gustav Selliksaar Pärnust, Zirna, Zukker Valgast, Tammann Pärnumaalt, Felix Tipner, Toode, metsavend Artur Vahtra Adilast, Valter Märjamaalt, Vanamõisa Pärnumaalt, Vares.
Asumisel olijatest mäletab August-Rudolf Pruljan: Alevi Järvamaalt, Kütt, Juhan Lukk Läänemaalt, Ojade Pärnumaalt, Raudjalg. Felix Tipner mäletab järgmisi eestlasi: Allik, Himbek, Jüri Kard, Volli Koppel, Kuusela Tallinnast, Frants Laurmaa Tartust, Liiv Virumaalt (suri seal), August Meltsas, Pokosta, Tammela.
90. imeni MAKSIMA GORKOGO (M. Gorki - nõuk. kirjanik), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + 31 + 13).
Severnõi laagri sunnitöö l/j ja Berlagi l/j, 6 OLP-i (Võib-olla olid mõned ka p/k-id). Avati 1930-ndate lõpul, suleti 1956. või 1957. a.
Aastatel 1945-52 oli seal Rudolf Käärd (FH-62), kes mäletab, et vange oli seal kuni 3000, neist eestlasi 280, kellest ellu jäi 34.
Endel Andre, kes oli seal 1945. a. juunist 1955. a. oktoobrini mäletab, et vange oli umbes 2000. Eestlasi käis selle aja jooksul läbi umbes 500. Nimeliselt mäletab ta: Ants Alviste, Annus, Harri Koitla, Hugo Lepik, Madis Oviir, Kalju Pajupuu, Elmar Raidmaa, Suia. Ta mäletab, et kaks mitmesajamehelist OLP-i surid viimse meheni maha.
91. imeni MARINÕ RASKOVOI (M. Raskova - naislendur, NL kangelane), kullauhtla Tenka r., (90 + 425).
Tenka laagri l/j, avati 1940-date algul, suleti 1950-ndate keskel.
V. Sõelsepp, kes oli seal 1945. a. suvel, mäletab, et vange oli u 1000-1100, kellest suve jooksul surid pooled. 22. juunist kuni 20. septembrini suri saabunud 29 eestlasest 14. Nimeliselt mäletab V. Sõelsepp: Jüri Freyberg, Hunt (või Susi), politseinik Oskar Kaarma, Pääro, Põhjatu, Vati (Voldemar ) Ruubel, agronoom Karl-Robert Ruus, kes oli endine Harju (Saksa okupatsiooni ajal Lääne) maavanem, Raoul Simson.
92. imeni MATROSSOVA (Aleksandr Matrossovi - N.Liidu kangelane II maailmasõjas), kullakaevandus ja maagirikastusvabrik Tenka r., (90 + 305 + 6).
Tenka laagri ja Berlagi l/j, avati 1940-ndate keskel, suleti 1950-ndate keskel.
1945. a. oli seal Johannes Hermale.
93. imeni POKRÕŠKINA (A.Pokrõškin N.Liidu lennuväemarssal), kullatootmisettevõte Ust-Nera r., (1042 + u.75).
Indigirka laagri l/j, avati 1940-ndate keskel, suleti 1950-ndate keskel.
94. imeni STALINA kullauhtla Tšai-Urja jõe orus ().
95. imeni TIMOŠENKO (Semjon Timošenko - N.Liidu marssal), kullauhtla Tenka r., (90 + 300).
Tenka laagri, hiljem tõenäoliselt ettevõtte AV- () l/j, avati 1941. a.
1945. a. oli seal Karl Lulla, 1945-46 Aleksander Hermale, 1940-ndate teisel poolel Igor Kullamaa ja Johannes Loemaa.
1956. a. oli seal Jaan Toomiste, kes mäletab eestlasi: Lembit Andre, Evald Hallik, Kaarel Järvik, August Kasterpalu, Leonhard Ladva, Naagelmann, Niiles (Neelis ), Elmar ja Valter Nork'id, Aksel Org, Ott Orumaa, Jüri Paltsmar, Bernhard Part, Erich Pihelgas, Sepp, Tann, Aleksander Veermann, Heino Vene, Ants Viires.
96. imeni III PJATILETKI (vn '3. viisaastaku nim.'), kassiteriidiuhtla Srednekani r.
Jugo-Zapadnõi laagri l/j, avati 1930-ndate aastate lõpul, suleti 1940-ndate lõpul.
imeni TŠAPAJEVA (Vassili Tšapajev - nõuk. kodusõja kangelane):
97. Kullauhtla Tenka r., (90 + 223 + 20).
Tenka laagri l/o, tegutses 1940-ndail aastatel.
98. Kassiteriidikaevandus Srednekani r., (347 + 91 + 180 z).
Jugo-Zapadnõi laagri l/o, avati 1940. a.
99. imeni TŠELJUSKINTSEV (tšeljuskinlased – N.Liidu Põhja-Jäämere uurimislaeva meeskond), kullauhtla Jagodnõi r.
Severnõi laagri l/j, avati 1930-ndate lõpul, suleti 1950-ndate algul.
100. imeni TŠKALOVA (Valeri Tškalov - katselendur, N.Liidu kangelane), kullauhtla Sussumani r., (683).
Tšai-Urja laagri l/j, avati 1939. a., suleti 1950-ndate keskel.
1945. a. oli seal Henrik Laumets.
101. imeni VODOPJANOVA (Mihhail Vodopjanov - polaarlendur, N.Liidu kangelane), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + 40 z).
Severnõi laagri l/j, avati 1930-ndate lõpul, suleti 1950-ndate keskel.
102. imeni VOROŠILOVA (Klimenti Vorošilov - N.Liidu marssal), kullauhtla Tenka r., (90 + 350).
Tenka laagri l/j, avati 1941. a., suleti 1950-ndate keskel.
Aastatel 1948-49 oli seal Valve Pormeister.
103. imeni 8-GO MARTA (nimetatud 8. märtsi – naistepäeva auks), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + 20).
Severnõi laagri l/j, avati 1930-ndate algul, suleti arvatavasti 1940-ndate lõpul.
104. imeni II PJATILETKI (vn '2. viisaastaku nim.'), kullauhtla Jagodnõi r.
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndate lopul, suleti 1940-ndate lopul.
105. INDIGIRSKI, kullauhtla Ust-Nera r., (1042 + 100).
Indigirka laagri l/j, avati 1940-ndate algul.
106. INDUSTRIALNÕI kassiteriidikaevandus Omsuktšani r., (326 + 260 + 5).
Omsuktšani laagri l/j.
107. INVALIDNAJA Tšai-Urja laagri OLP () Sussumani r.
108. ISKRA (vn 'säde'), Jugo-Zapadnõi laagri p/k () Srednekani r.
109. IULTIN (tš 'pikk jääpurikas'), polümetallimaagi kaevandus, maagirikastusvabrik, ehitusvalitsus, tee-ehitusjaoskond, Iultini r. keskus, (200 km Egvekinoti sadamast).
Tšukotstroi laagri l/j, avati 1946. a., sulgemisaeg teadmata.
JABLONOVÕI (vn 'õuna'), ka STOPOLSOTNI (vn argoo 'sada viiskümmend'), Hassõni r. (150):
110. Dorlagi II DEU, vange 20-30.
1948-49 oli seal Venda Sõelsepp, kes mäletab eestlasi: Georg Jõgi, Kriit, Lõhmus, Aleksander Matt, Richard Süldvere.
111. Translagi p/k, vange 20 -30, autoremonditöökoda.
112. Južnoi laagri naiste l/j, u 150 vangi, kes valmistasid lohkepadruneid kaevanduste jaoks.
113. JAGODNÕI (vn 'marja'), mäetööstusseadmete remonditehas, ehitusvalitsus, Jagodnõi r. keskus, (542).
Severnõi laagri valitsus, KOLP, l/j, hiljem ettevõte AV-5 l/j (AV-261), avati 1930-ndate keskel, 1970-ndail oli veel olemas.
1949 oli seal Vootele Käbala.
Vilma Jõesalu mäletab, et seal olid asumisel Valeri Arakas, Niina Arumäe (Reitel), Heino Gustavson, Agnes Linnamägi, Helmut Oit, Selma Pragi (Palginõmm), Ernst Runda, Maia Ruubel (Ogasjan), Helga Sundström (Tens), Johannes Tens, Viljandi prefekt Uibopuu, Arnold Vahtra.
114. JANSK, sadam Ust-Jana r., Jana jõelaevanduse valitsus (Jana jõe 607. km).
Jana laagri l/j, avati arvatavasti 1930-ndate aastate lõpus. 1951- 53 oli umbes 200 vangi, laagriülem vanemleitnant (endine polkovnik) Tokarev (Endel Palmiste andmetel).
1951-53 olid seal Aadu Aasa Pärnust, Olev Koitla Viljandist, Vares, Anton Väljaots.
115. JUBILEINÕI (vn 'juubeli'), kullauhtla, hiljem kullakaevandus Jagodnõi r., (443 + ~30).
Južnoi laagri l/j, avati 1931. voi 1932. a., suleti 1954. a. paiku.
1949-53 olid seal Ilo Hindreus, kes mäletab, et vange oli umbes 1000, neist eestlasi umbes 50, nimeliselt Vootele Kabala (M-1-741), Roland Kitsnik, Edgar Mellik, Rebane.
116. JUŽNOI (vn 'lõuna'), uraanipigimaagi kaevandus Tšauni r., (100 km Peveki sadamast).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, avati 1940-ndate algul, suleti 1950-ndate algul.
117. KADÕKTŠAN, söekaevandus, ehitusjaoskond Sussumani r., (739).
Zapadnõi laagri ja Berlagi l/j.
Aastatel 1950-51 olid seal Artur Metsik (A-946) ja Artur Kütaru, kes mäletavad, et vange oli u 500, neist eestlasi u 30, nimeliselt Uno Sessmann. 1950. a. oli laagriülem Sladkov.
8. MÄRTSI NIMELINE, vt. Imeni 8-go marta
KALININI-NIMELINE, vt Imeni Kalinina
118. KANJON (vn 'kuruorg'), koobaltimaagi- ja kassiteriidikaevandus Srednekani r., (347 + 91 + 68 z + ~100z).
Jugo-Zapadnõi laagri l/j, avatud 1940 paiku, suletud 1954.
1951 oli seal A-R. Pruljan (L-2-999), kes mäletab, et vange oli u 1200. Eestlastest on meeles: ohvitser Hein, politseinik Kala Rakverest, Nigol, Saat, Tamm Pärnumaalt, Tõldsepp, Leo Urva Pärnumaalt. Valdeko Põder (K-2-813) Tartust mäletab peale eespoolmainitute: Alfred () Mölder, Harald Vanamölder Läänemaalt.
1951 oli laagriülem Bendartsik.
KARAMKEN, vt. Dorlag
119. KARMEN, Tenka laagri p/k, Tenka r.
120. KASTJORKA (arvatavasti tuletis sõnast kassiteriit), kassiteriidikarjäär Verhojanski r.
Jana laagri l/j, hiljem p/k, avati 1930-ndate teisel poolel.
Arvatavasti esimene ekspluatatsiooni võetud kassiteriidimaardla Jana jõe basseinis. Jana laagri kõige kurikuulsam laagripunkt, kus oli kõige julmem administratsioon ja leidis aset palju omavolilisi vangide hukkamisi.
121. KATŠ-TAHH, Sussumani r.
Tšai-Urja laagri p/k.
KEDROVOI vt. Ares
122. KINER-SALA, kullatootmisettevõte Ust-Nera r., (1042+100 z).
Indigirka laagri Tirehtjahhi l/j OLP, suleti u 1955.
123. KINŽALL (idamaine pistoda), kullakevandus, maagirikastusvabrik Jagodnõi r., (400+25).
Južnoi laagri l/j, avati 1936. voi 1937. a. , suleti arvatavasti 1940-ndate lopul.
124. KJURBELJAHH, kulluhtla Sussumani r., (740 + 100).
Tšai-Urja laagri l/j.
125. KLIN (vn 'kiil, talb'), kullauhtla polügoon Tenka r., (90 + 260 + 5).
Tenka laagri Belovi-nim. l/j p/k.
126. KLJUTŠNAJA (vn 'allika'), Severnõi laagri p/k (), Jagodnõi r. ()
III VIISAASTAKU NIM. vt. Imeni III Pjatletki
127. KOLÕMSKI, kullauhtla Tenka r., (90 + 239 + 60).
Tenka laagri Duskanja l/j p/k (varem iseseisev l/j), avati arvatavasti 1930-ndate keskel.
128. KOMSOMOLETS (vn 'kommunistlik noor'), kullauhtla Sussumani r., (688).
Tšai-Urja laagri l/j, avati 1939, suleti 1950-ndate aastate keskel.
129. KOMSOMOLSKI (vn 'kommunistliku noorsooühingu'), kassiteriidikaevandus, maagirikastusvabrik Tšauni r., (150 km Peveki sadamast).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, avati 1941, suleti arvatavasti 1950-ndate aastate algul.
130. KONGUSTAHH, sadam Jana jõe deltas Ust-Jana r. Seal toimus kauba ümberlaadimine
merelaevadelt jõelaevadele.
Jana laagri l/j, avati 1930-ndate aastate lõpul, suleti 1954. a. suvel, kui sadam kolis üle Nižnejanskisse. 1950-ndatel u 800 vangi, laagri ülem kapten (end. polkovnik) Konev (Endel Palmiste andmetel).
131. KONTRANDJA, kullauhtla Sussumani r., (758 + 18 + 24).
Zapadnõi laagri l/j.
132. KOTJOL (vn 'katel'), arvatavasti kullauhtla või selle polügoon 1930-ndail. Južnoi laagri l/j ().
133. KRASNAJA RETŠKA (vn 'punane jõeke'), Dorlagi distants () Jagodnõi r., (335).
134. KRASNOARMEISKI (vn 'Punaarmee [oma]'), kassiteriidikaevandus, maagirikastusvabrik Tšauni r., (80 km Peveki sadamast).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, avati 1941. a. paiku, suleti 1950-ndate algul.
135. KUBALAHH, Tšai-Urja laagri p/k () Sussumani r.
136. KUIVIVEJEM (tš 'jäine'), kassiteriidikaevandus Tšauni r., (Peveki sadamast 150).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, avati 1941. a. paiku, suleti 1950-ndate algul.
137. KUPKA, Dorlagi () p/k, Jagodnõi r., (326 + 109).
138. KURANAHH, kullauhtla polügoon Sussumani r., (651 + 20).
Zapadnõi laagri Tšelbanja l/j p/k.
139. KURANAHH-SALA, kullauhtla Ust-Nera r., (740 + 250).
Tšai-Urja laagri l/j.
KURTŠATOVSKI, vt. Bodrõi.
140. LARJUKOVAJA, ka UST-TAJOŽNAJA (vn 'taigajoe suue'), materjalide ja seadmete laod, kaubabaas Jagodnoi r., (400 + 2).
Južnoi laagri naiste l/j, pohiliselt kriminaalvangid, avati 1930-ndate keskel, suleti 1950-ndate algul.
LAZO-NIMELINE vt Imeni Lazo
141. LESNAJA (vn 'metsa'), Severnõi laagri p/k (), Jagodnõi r.
LEVÕI BEREG (vn 'vasak kallas') vt. Debin.
142. LUKIN, Zapadnõi laagri p/k (), Sussumani r.
143. LUZOVAJA (vn 'lohu'), Zapadnõi laagri p/k (), Sussumani r.
144. MADAUN, Dorlagi I DEU distants, Tenka r., (90 + 72).
MAGADAN, Dalstroi, USVITLi ja Berlagi administratiivkeskus Ohhota mere rannikul (sadama nimetus Nahhodka). Siin paiknesid nende asutuste juhtorganid. Kolõma kõige suurem ja kiiremini arenev linn. Seetõttu paiknes siin ka kõige rohkem laagreid ja eraldi tsoone.
145. Berlagi 15. l/j, naiste l/j trassi 23. km. 1950-ndate algul oli selles umbes 2000 vangi. Avati arvatavasti 1930-ndate lõpul, suleti 1950-ndate keskel. Põhilised tegevusalad: looma- ja seakasvandus, metsa- ja heinatöö.
August Randpõld oli seal 1946 -55.
1946-48 oli seal Ilo Hindreus, kes mäletab, et 1947-50 aastail viibisid seal Aegviidu jaamaülem Eduard Kallak ning veel 2 eesti naist ja 2 meest.
Artur Kütaru mäletab, et 1945. a. paiknes seal rajoonihaigla 400-500 kohaga, kõrval naistelaager, kus vange veidi vähem. Eestlasi oli üks naine ja kolm meest, üks neist Estonia teatri kunstnik, kes suri. Aastatel 1945-47 viibisid seal Frieda Bibikova ja Eva Ganitševa, 1946 Artemi Raavel. 1950. aastast mäletab Valdeko Põder, emade laagrit 200-250 vangiga, mehi umbes 50.
Aastatel 1952-54, nagu mäletab Erich Krustük, oli seal invaliidide tsoon ja lastega naiste tsoon, millesi 150 last, naisvange umbes 500. Põhilised tegevusalad – loomakasvatus, töö kasvuhoonetes. Eestlasi: Juljus Aava Kilingi-Nõmmelt, Richard Kuhi Petserist, Harald Lõhmus Suislepast, Nellis Hiiumaalt.
Üks selle l/j p/k asus umbes 15 km kaugusel Kolõma peatrassist.
146. Berlagi 17. l/j Magadanis Koltsevaja ja Luksi tänavate piirkonnas.
147. Berlagi 18. l/j trassi 4. km-l. Magadani meeste ja naiste tapi- ja jaotuslaager. Naiste ehitustööd. Mitu tsooni.
Artur Kütaru mäletab, et 1945. a. oli seal 6 eestlast, sh Narva ja Sillak. Edmund Heintare mäletab aastaist1949-50 järgmisi eestlasi: kolonel Kapsi, relvalao meister Mõistlik Tallinnast, Pütsepp, Rutnik, veskiomanik Siil Rakverest, Talve Raudteevalitsusest, viiulikunstnik Evald Turgan, Vambola Kuressaarest.
Ilo Hindreusel on meeles, et 1948/49. aasta talvel toodi sinna paljudest l/j-dest mitusada eestlasest poliitvangi Berlagi üleviimiseks. Nimeliselt mäletab ta vaid kirikuõpetaja Harry Haamerit.
1950-54 viibis seal Vello Kask (E-2-454), kes mäletab, et laagriülem oli Ponomarenko. Eestlasi: Aino ja Valve Pormeister, Eela Epa, Kiisa, Olly ja Valentin Kivimägi, Valve Lukas, Harald Lõhmus, Aksel ja Erika Mäesepp, abielupaar Narva (naine Vilma), Arved Noormets, Oskar Parts, vennad Enn ja Sigurd Poola, Kalju Pähklimägi, Hilda Põder-Sõgel (Kliš), Kalju Reimets, Ralf Remmelg, Erich Schneider, Sillak, Peeter Soidla, Enn Soodla, Viktor Sova, Kalju Tamm, Aino Tartu, Evald Turgan, Tõeleid, Endel Uga, Jüri Uudla, B. Vets (selles loetelus on ka neid, kes olid Magadanis asumisel).
1951-55 oli seal Valdeko Põder (K-2-813). Ta mäletab, et laagriülem oli alampolkovnik Vorobjov. Eestlasi: Juho Kiisk, Artur Mehine, Harald Lõhmus, Kaljo Reimets, Juhan Valgusti. Asumisel Magadanis olid: Eela Epa, Helju Kuuse (hiljem Pakkas), Helmut Pakkas, Elmar Silk Kärdlast abikaasa Ernaga, Aino-Õilme Soodla (hiljem Põder), major Enn Soodla, Aino Tartu, Peeter Varik abikaasa Lilliga. 1953-56 viibis seal Alli Utt (D-2-728), kellel on meeles, et laagri ülem oli Ševtšenko. Eestlasi: Viktoria Baumann, Ly Birkan, Aino Pormeister, Virve Brutus, Eda Epa, Sonja Gusova, Hilda Kallis, Loore Kask, Anni Kukk, Helju Kuus, Meeta Laats, Helena Linno, Linda Luht, Lea Lukas, Linda ja Meeta Meiner, Erika Mäesepp, Erna Nugis, Milda Peet, Mari Ratiste, Salme Roosi, Ano Rosenberg, Aliide Saksberg, Aliide Seinpere, Aino Soodla, Hilda Sõgel. Jaan Toomiste mäletab, et 1956. a. olid seal Kivistik ja Matto.
148. Berlagi 19. l/j Martšekani teel. Naiste ja meeste tsoonid, ehitustööd.
149. Berlagi l/j trassi 32. km. Naiste metsatöölaager.
1949-53 oli seal Ellinor Reilent Tartust.
150. Berlagi p/k trassi 6. km. Ladude ja vanadekoduni viiva autotee ehitus.
1950-53 oli seal Aliide Utt (D-2-728).
151. USVITLi tsentraalne tapi- ja jaotuslaager Magadani laagri koosseisus. Mees- ja naisvangide tsoonid.
1946. a. olid seal Frits Saarnet, Heino Gustavson ja Henrik Laumets. F. Saarnet mäletab, et 1946. a. jaanuari ja veebruari jooksul suri seal ühest ešelonist 118 eestlast, nimeliselt on tal meeles vaid matemaatik Pähkal.
152. Magadani laagri naiste OLP. Põhitegevusalad – ehitus, teenindus, töö ülemuste majateenijatena jne. 1947 oli seal Eva Ganitševa, kes töötas Magadani linna polikliinikus ja linna kiirabijaamas sanitarina. Sel ajal oli laagriülem Dalstroi ülema Nikišovi abikaasa Gridassova.
153. Magadani laagri kohaliku tööstuse l/j – toiduainetetööstuse ettevõtted, õmblusvabrik, moeateljee, kudumis- ja kartonaažitsehh jne. Naisvangid. Laager likvideeriti Eva Ganitševa andmetel 1948. a.
154. Laagri AB-1 l/j AB-3. Võimalik, et see laager moodustati endise Berlagi 19. l/j baasil. Põhitegevus oli ehitustöö.
1953. a. augustist kuni 1955. a. oktoobrini oli seal Ernst Kriipsalu, kes mäletab, et vange oli üle 500, neist eestlasi 22, nimeliselt: Eduard Andreller, Endel Hiiesalu, I. Jürioja, Kasterpalu, Erich Kruustük, Richard Kuhi, Mihkel Kulbok, Loit Laidna, Harald Lõhmus, Jaan Madisson, Villem Merisalu, Gustav Nelke, Madis Oviir, Valentin Rahe, Karl Raund, Endel Saks, Erich Sneider, V. Soidla, Jaan Toomiste, Ed. Tuulse.
Jaan Toomiste mäletab, et 1954. a. viibisid seal Ants Aassalo, Kristjan Jürioja, Mihkel Lilles, August Nelke, Raamat, Voldemar Soodla, Bernhard Vets.
155. Laagri AV-1 OLP trassi 10. km-l. Naiskriminaalvangide tsoon. 1956. a. oli seal Alli Utt.
Magadani laagril oli mitu meeste l/j-d. Põhitegevusalad – ehitus, laadimistööd ladudes ja sadamas, töö Magadani Mehaanikatehases ja Martšekani Remonditehases jne.
Ühe l/o juures oli agitbrigaad, mis teenindas kõiki Kolõma laagreid. Aastaist1947-48 ja 1954-55 mäletab Eva Ganitševa sellest agitbrigaadis olnud eestlasi: laulja Känd, Estonia kontsertmeister Tiiu Kirsipuu, akordionist Torm, viiuldaja Turgan, laulja Vati (Voldemar või Ferdinand) Ruubel.
156. MAJORÕTŠ (vn kõnekeel 'majori poeg'), kullauhtla Jagodnõi r., (465 + 19).
Severnoi laagri l/j, avati 1930-ndate keskel, suleti 1940-ndate lõpul.
MAKSIM GORKI NIMELINE vt. imeni Maksima Gorkogo
157. MALDJAK, kullauhtla ja kaevandus Sussumani r., (644 + 17 + 10).
Tšai-Urja laagri ja Berlagi l/j.
Seal kandis1938-41 karistust N.Liidu esimene kosmoserakettide peakonstruktor Sergei Koroljov.
1940-ndatel oli seal Henrik Laumets.
MARINA RASKOVA NIM. vt. Imeni Marinõ Raskovoi
158. MARŠALSKI (vn 'marssali'), kullakaevandus Ust-Nera r., (1042 + 100).
Indigirka laagri l/j, avati 1940-ndate aastate algul.
Aastatel 1945-54 oli seal Jüri Hanko (I-1-818), kes mäletab, et eestlasi oli 30-35 meest, nimeliselt: notar Knuude Narvast, soomepoiss Erik Laagriküll põhjarannikult, raudteelane Puurand Valgast, Uibo Viljandimaalt.
MATROSSOVI-NIMELINE vt. Imeni Matrossova
159. MIROVAJA (vn 'leppe'), Zapadnõi laagri p/k () Sussumani r.
160. MJAKIT (ev 'ilma kalata'), autotranspordivalitsus, autobaas, tee-ekspluatatsiooni ja
-remondi jaoskond Jagodnõi r., (285).
Translagi l/j ja Dorlagi IV DEU distants.
Vilma Jõesalu mäletab, et seal olid asumisel Teodor Ers, Lembit Palginõmm, Selma Pragi (Palginõmm).
161. MJAUNDŽA, ka D-2, söekaevandus (), elektrijaama (vt. AREK) ja asula ehitus Sussumani r., (731 + 7).
Zapadnõi laagri ja Berlagi l/o, avati 1930-ndate aastate lõpul.
1950-ndate esimesel poolel olid seal Valdek Haavamaa, Valdur Himbek ja Helmut Tamm.
162. MOHHOPLIT (vn 'turbaplaat'), Tenka laagri OLP, Tenka r., (90 + 250).
Avati 1930-ndatel aastatel, suleti arvatavasti 1940-ndate keskel.
1940-ndate teisel poolel oli seal Raoul Simson.
163. MÕLGA (ev 'roiskunud kala'), põllutööjaoskond Jagodnõi r., (465 + 63 + 31).
Severnõi laagri Taskani l/j p/k.
164. NADEŽDA, kullauhtla polügoon Ust-Nera r., (1042 + 80 z).
Indigirka laagri Marsalski l/j p/k.
165. NELKOBA, Tenka laagri l/j Tenka r., (90 + 239).
166. NERIGA, kullauhtla Jagodnõi r., (347 + 20).
Južnoi laagri l/j, tegutses 1930-ndate aastate keskpaigast 1940-ndate keskpaigani.
167. NERJUTŠI, kullauhtla polügoon Tenka r., (90 + 400).
Tenka laagri Dalni l/j p/k.
168. NETŠAJANNÕI (vn 'juhuslik'), kullauhtla Jagodnõi r., (443 + 8).
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndate keskel, suleti 1940-ndate keskel.
169. NEVSKI (vn 'neeva [oma]'), kassiteriidikaevandus Omsuktšani r., (326 + 200).
Omsuktšani laagri OLP.
170. NIŽNEJANSK (vn Alam-Jansk), sadam Jana jõe deltas Ust-Jana r. Seal toimus kaupade ümberlaadimine merelaevadelt jõelaevadele (pärast Kongustahhi sulgemist 1954. a.).
Jana laagri l/j, avati 1954, kui sinna kolis üle Kongustahhi l/j.
171. NIŽNI AT-ÜREH (vn-jak 'alam-hobusejõgi'), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + 321).
Severnõi laagri l/j, hiljem p/k, tegutses u 1935 kuni u 1945.
172. NIŽNI HATONNAH (vn-jak ‘alam-kase’), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + 41 + 15).
Severnõi laagri l/j, tegutses 1930-ndate keskelt 1940-ndate alguseni.
173. NIŽNI ZOLOTISTOI (vn 'alam-kullakas'), kullauhtla Jagodnõi r., (341 + 78 + 10).
Južnoi laagri l/j, tegutses 1930-ndate teisel poolel.
174. NIŽNI UDARNIK (vn 'alam-lööktööline'), kullauhtla, hiljem polügoon Jagodnõi r., (442 + u.20).
Južnoi laagri Pjatiletka l/j p/k, tegutses arvatavasti 1930-ndatel ja 1940-ndate algul.
175. NIŽNJAJA BURHALA, kullauhtla Jagodnõi r., (570).
Severnõi laagri l/j, tegutses 1930-ndate lõpul ja 1940-ndate esimesel poolel.
NLKP XX KONGRESSI-NIMELINE vt. Tšigitšinnahh.
176. NOVÕI (vn 'uus'), kullakaevandus Sussumani r., (644 + 3).
Zapadnõi laagri Belitšani l/j OLP, avati 1949. a.
1949-54 oli seal Artemi Raavel.
177. NOVÕI HEIDŽAN ()
178. NOVÕI VETRENNÕI (vn 'uus tuuline'), ettevõtte AV- () OLP Tenka r., (90 + 223 + ~100).
Põhitegevusalad: geoloogiline luure ja metsatöö.
1957-58 olid seal Jaan Toomiste ja Tartu.
179. OBO, ettevõtte AV- () OLP Tenka r., (90 + 223 + 80).
Põhitegevusala: ehitus ().
1957. a. oli seal Jaan Toomiste.
180. ODINOKI (vn 'üksik'), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + ~30 z).
Severnõi laagri l/j, avati 1930-ndatel, suleti 1940-ndate lõpul.
181. OKTJABRSKI (vn 'oktoobri'), kullatootmisettevõte Sussumani r., (673 + 16).
Tšai-Urja laagri l/j.
1940-ndate aastate teisel poolel oli seal Henrik Laumets.
182. OLA, põllundussovhoos, kalakombinaat, ehitusjaoskond Taui lahe rannikul Ola r.,(u.35; sama kaugusVesjolajast merd mööda).
Magadani laagri l/j ja mitu p/k-d, avati 1930-ndate algul, suleti 1950-ndate algul. Olid nii mees- kui ka naisvangide tsoonid.
1944. a. oli seal Eva Ganitševa.
183. OLOVJANNAJA (vn 'tina'), kassiteriidikaevandus Beringi mere Krestovaja (vn 'risti') lahe rannikul Iultini r., (Egvekinoti sadamast 12).
Tšukotstroi laagri l/j.
184. OLTŠAN, kullatootmisettevõte Ust-Nera r., (1042 + ~100).
Indigirka laagri l/j ja mitu OLP-i, avati 1940-ndate aastate algul.
1950 paiku, nagu mäletab Jüri Hanko (I-1-818), oli seal vange umbes 2400-2500. Eestlasi: Aavamets, laagriarst sportlane Laurissaar (end. Laurson), Johannes Loemaa, Olev Taru.
185. OMSUKTŠAN (ev 'org'), söekaevandus, ehitusjaoskond, Omsuktšani r. keskus, (326 + 260).
Omsuktšani laagrivalitsus, KOLP; l/j avati 1939. a., suleti 1950-ndate aastate algul.
186. OMTŠAK, Tenka laagri l/j, Tenka r., (90 + 304).
187. ORLINAJA (vn 'kotka'), Tšai-Urja laagri p/k Sussumani r.
189. OROTUKAN (ev 'kübemeke'), masinaehitustehas (asut. 1936) ja ehitusvalitsus, 1930-ndail ja 1940-ndate keskpaigani kullauhtla Sredni Orotukan (vt.) Jagodnõi r., (406).
Južnoi laagri valitsus KOLP, l/j 1933-49, Berlagi l/j 1949-54, ettevotte AV-5 l/j 1954-56.
Autor mäletab, et vange oli Berlagis 600-700, eestlasi asumisele määratud endiste vangidega kokku 1954.a. 114.
Elmet Järving, kes viibis seal 1951-54, mäletab nimeliselt järgmisi: Anton Ainlo, Valter Haller Valgast, Ilo Hindreus, Jaan Ilves, Karl Järve, Vootele Kabala, Kaljo Tallinnast (suri seal), Eduard Kallak, August Kasearu, Kirr, Roman Kitsnik, untersturmführer Heinrich-Johannes Kivistik Narva pataljonist, soomepoiss Kristal, Paul Kuber, Kubjas, Aleksander Käesel Saaremaalt, August Kängsepp Valgast, Nikolai Kõvask, August Laur, Valter Leivalt Kärdlast, Lillipuu, Villo Lipp, Eduard Lugo, Juhan Lõmps ja tema õde Hilda Lõmps (hiljem Lugo), Martin Metsmaa, Aleksander Mänd, Lorupi klaasivabriku vanemmeister Vardi Niinla (suri), kelle juurde tuli asumisele naine Helene ja tütred Evi (hiljem Oll) ja Mia (hiljem Reimo), Nõges, Voldemar Ode, Aadu Oll, vennad Raimond ja Roland Parv Võrumaalt, Sergei Pihlak, Leonid Pirn, Voldemar Pootsmann Harjumaalt, Sigurd Poola, soomepoiss Gustav Pukk, Oskar Põldemaa Saaremaalt, Voldemar Põldma, kelle juurde tuli asumisele naine Leida koos laste Antsu ja Tiiuga, Aleksander Rebane, Endel Reiljan Valgast, Jaan Reimo, Aleksei Savioja, Paul Schmidt (suri), Aksel Sepp, Siig, Richard Sild, Venda Sõelsepp, Albert Tiro, politseinik Siegfrid Unt, Laine Vilba (hiljem Tiro), Osvald Vilt.
189. OSTANTSOVÕI (vn 'jäänuki'), kassiteriidikaevandus Omsuktšani r., (326 + 180).
Omsuktšani laagri OLP.
190. OZJORNAJA (vn 'järve'), kullauhtla polügoon Sussumani r., (835).
Tšai-Urja laagri p/k.
PALATKA (vn 'telk'), asula Hassõni r., (87):
191. Dorlagi l/j, tee-ehituse, -ekspluatatsiooni ettevõtted. Avati 1930-ndail aastail, oli ka naiste tsoon.
192. Translagi l/j – autoremonditöökoda, hiljem ka autobaas, vange u 200.
Eestlasi 1951. a.: Heino Gustavson, Artur Puusepp ja veel kolm meest.
193. PANFILOVSKI (I. Panfilov - diviisikomandör II maailmasõjas, N.Liidu kangelane), kullatootmisettevõte Ust-Nera r.
Indigirka laagri l/j, avati 1942. või 1943. a. , suleti 1950-ndate keskel.
194. PARTIZAN (vn 'partisan, siss'), kullauhtla Jagodnõi r.
Severnõi laagri l/j, avati 1934. a., suleti arvatavasti 1940-ndate keskel.
195. PEREVALNAJA (vn 'mäekuru'), kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (600).
Severnõi laagri Burhala l/j OLP.
196. PERSPEKTIVNÕI (vn 'perspektiivne'), arvatavasti kullauhtla Sussumani r.
Zapadnõi laagri l/j.
1947-49 oli seal Henrik Laumets.
197. PERVOMAISKI (vn 'esimese mai'), söekaevandus peatrassi ääres Atka ja Tšornoje Ozero vahel, Jagodnõi r.
Južnoi laagri p/k
198. PERVÕI (vn 'esimene'), kassiteriidikaevandus Tšauni r., (20 km Peveki sadamast).
Tšaun-Tšukotka laagri OLP.
199. PEVEK (tš 'soo'), sadam, laod, uraanipigimaagi rikastusvabrik, ehitusvalitsus, Tšauni r. keskus Ida-Siberi mere rannikul.
Tšaun-Tšukotka laagri valitsus, KOLP, l/j avati 1941, suleti 1954. a.
200. PIONER (vn 'pioneer'), kullauhtla polügoon Tenka r., (90 + 280).
Tenka laagri Gastello-nim. l/j OLP.
201. PJATILETKA (vn 'viisaastak'), kullauhtla Jagodnõi r., (450).
Južnoi laagri l/j, avati 1935, suleti 1950-ndate algul.
202. PJOSTRAJA DRESVA (vn 'kirju rähk'), asula Ohhoota mere Gižiga lahe rannikul Viliga joe suudmes, Omsuktšani r.
USVITLi vangla(), sunnitöölaager, Berlagi l/j. Arvatavasti esimene laager Kolomal, avati 1929. voi 1930. a. Pohitegevus: metsatöö ().
203. POBEDA (vn 'võit'), kullatootmisettevõte Ust-Nera r., (1042 + ~100).
Indigirka laagri l/j, avati 1945. a., suleti 1950-ndate keskel.
POKRÕŠKINI-NIMELINE vt. imeni Pokrõškina
204. POTŠTOVAJA (vn 'posti'), Tšai-Urja (võib-olla ka Zapadnõi) laagri p/k Sussumani r.
205. PRIMORSKI (vn 'mere-äärne'), kassiteriidiuhtla Tšauni r., (Peveki sadamast 120).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, avati 1940-ndate lõpul, suleti 1950-ndate keskel.
206. PÕRKAKAI (tš 'paju'), kassiteriidikaevandus Tšauni r.
Tšaun-Tšukotka laagri l/j.
207. RADUŽNOI (vn 'vikerkaare'), kullauhtla Jagodnõi r., (347 + 30).
Južnoi laagri l/j, avarti 1930-ndate keskel, suleti 1940-ndate lopul.
RAZVEDTŠIK (vn 'luuraja'):
208. Kullauhtla Jagodnõi r., (431 + 6).
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndate keskel, suleti 1950-ndate algul.
209. Teeremondiseadmete töökojad ja tee-ekspluatatsioonijaoskond Jagodnoi r., (431).
Ettevotte AV- 261 l/j, avati 1960-ndate aastate algul.
210. Kullatootmisettevote, asukoht teadmata, arvatavasti Jakuudi ANSV-s, toenäoliselt ettevotte AV-() l/j.
1958-59 oli seal Erich Ingver.
RASKOVA-NIMELINE vt. Imeni Raskovoi
211. RODIONOVSKI, kullauhtla () Tenka r., (90 + 239 + 186).
Tenka laagri l/j, avati 1930-ndate lõpul, tegutses sõja ajal.
212. ROMANOVSKI, uraanipigimaagi kaevandus Tšauni r., (110 km Peveki sadamast).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, tegutses 1940-ndatel aastatel.
213. RUDNIK (vn 'maagikaevandus'), kassiteriidikaevandus Tenka r., (90 + 223 + 10).
Oli Butugõtšagi kaevanduse allüksusi. Tenka laagri Butugõtšagi ja Berlagi 14. l/j OLP.
214. RÕBNÕI (vn 'kala-'), kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (499).
Junžoi laagri Pjatiletka l/j p/k. Tegutses 1930-ndail.
215. SANGA-KJUEL, Tšai-Urja laagri p/k Sussumani r.
216. SANGA-TALON (ev 'suured luhad'), Tenka laagri p/k Tenka r., (90 + 223 + 100).
217. SEIMTŠAN (ev 'lahvandus, jääauk'), jõesadam, laod, ehitusjaoskond Srednekani r. keskus, (347 + 91 + ~100 z [mööda Kolõma jõge]).
Jugo-Zapadnõi laagrivalitsus, KOLP, l/o avati ~ 1930-ndate keskel, suleti 1950-ndate keskel.
218. SENTJABRSKI (vn 'septembri'), kullauhtla Jagodnõi r., (347 + 30 + 12).
Južnoi laagri l/j, tegutses 1930-ndate keskelt 1940-ndate keskpaigani.
219. SERPANTINKA (sõnast serpentiin, siuglint), kullauhtla polügoon Jagodnõi r.
220. SEVERNÕI (vn 'põhja'), uraanipigimaagi kaevandus Tšauni r., (Peveki sadamast100).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, tegutses 1940-ndail, suleti 1950-ndate algul.
221. 72. KILOMEETER (ka Stekolnõi), Dorlagi OLP Hassõni r.
1947-51 oli seal u. 30 vangi hulgas ainsa eestlasena Heino Gustavson.
222. SINEGORJE (vn 'sinimäed'), hüdroelektrijaama ehitus Jagodnõi r., (465 + 60).
Ettevõtte AV-261 l/j, avati 1960-ndate lõpul, kriminaalvangid.
SKRÕTÕI (vn 'varjatud, peidetud'):
223. Kullauhtla Jagodnõi r., täpne asukoht teadmata.
Južnoi laagri l/j, tegutses aastatel 1932- 46.
224. Kullauhtla Sussumani r., (644 + 20).
Zapadnoi laagri l/j, avati 1941, sulgemisaeg teadmata.
225. SOPKA, (vn 'küngas, kink'), kassiteriidikaevandus, arvatavasti Lazo-nim. või Kanjoni jaoskond.
Seal oli oli Igor Kullamaa.
226. SPOKOINÕI (vn 'rahulik'), Zapadnõi laagri p/k Sussumani r.
227. SPORNÕI (vn 'vaieldav'), Autoremonditehas, ehitusjaoskond Jagodnõi r., (443).
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndate lopus, suleti 1950-ndate algul.
Ilo Hindreus oli seal 1953-56 asumisel ja mäletab järgmisi eestlasi: Mart Kivistik, Linda Leosk, Elmar Märtsik, Elmar Mändla, Egon Sildvere, Artur Vinni, Liidia .....
Vilma Jõesalul on lisaks eelmainituile meeles ka Karl Beckmann, Teodor Ers, Georg Liibert, Peeter Rõõmussaar, Teodor Tamme, politseinik Elmar (Mändla või Märtsik) ja Jaan ().
228. SREDNEKAN, kullauhtla Srednekani r., (347 + 91).
Jugo-Zapadnõi laagri l/j, avati 1930-ndate algul, suleti 1950-ndate algul.
229, SREDNEKOLÕMSK (sredne-, sredni - vn 'kesk-, keskmine'), sadama-asula Kolõma jõe keskjooksul, Srednekolõmski r. Arvatavasti oli seal Zõrjanka laagri l/j.
230. SREDNI OROTUKAN , kullauhtla Jagodnõi r., (406).
Južnoi laagrivalitsus 1935-49, KOLP, l/j avati 1930-ndate algul. Üks "surmalaagreid" [14, II k., lk. 239]. Sellessamas asulas paiknes hiljem masinaehitustehas ja Berlagi l/j (vt. Orotukan).
231. SREDNI ŠTURMOVOI (šturmovoi vn 'ründe, tormijooksu', siin hoogtöö mõistes), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + u. 30).
Severnõi laagri l/j, tegev 1930-ndate keskelt 1940-ndate keskpaigani.
232. STAHHANOVETS (vn 'stahhanovlane', st lööktööline).
Zapadnõi laagri p/k Sussumani r.
STALINI-NIMELINE vt. imeni Stalina
233. STANOVAJA (vn 'laagripaiga'), (347 + 65). Južnoi laagri p/k Jagodnoi r.
STAN UTINOI , vt. Utinka
234. STARAJA VESJOLAJA (vn 'vana lõbus'), asula Ohhoota mere Nagajevo lahe rannikul Ola r., (8-10).
Magadani laagri OLP, avati ~ 1930-ndate algul, põhitegevus: ehitustööd Magadani linnas.
1954. a. oli seal Jaan Toomiste, kes mäletab, et vange oli 150-200, neist eestlased: Paul Avi, Hiiesalu, Endel Keller, Kriipsalu, Mandre, Pajula, Valentin Rahe, Mart Rankel, Rohtla.
235. STARÕI OROTUK), metsatööjaoskond Tenka r., (90 + 308 + 90).
Tenka laagri naisvangide OLP.
236. STEKOLNÕI (vn 'klaasi'), ka 72. km., klaasivabrik Ola r., (72).
Magadani laagri l/j. Seal olid meeste ja naiste tsoon.
Aastatel 1947-48 oli seal Raimond Parv, kes mäletab järgmisi eestlasi: Hain, Lemming (Lemmerg), Vardi Niinla, Artemi Raavel, Torop, Varik.
Aastatel 1947-49 oli seal naiste tsoonis, kus põhiline oli metsa- ja põllutöö, Leili Kask, kellel on meeles eestlased Aino Pormeister, Aino Tartu, Truuvere (end. Treufeldt) ja kaks Võru koolitüdrukut. Hiljem töötas Leili Kask sealsamas puhkekodus nr. 2 (nn kindralite puhkekodu). Puhkekodu nr. 1 oli ainuüksi Dalstroi ülema Nikišovi ja tema abikaasa Gridassova jaoks). Selles puhkekodus oli komandandiks Siberi eestlane Pauline Pello, kelle vend Karl Pello oli toodud Kolõmale 1937. a.
STOPOLSOTNI , vt. Jablonovõi
237. STRELKA (vn 'pöörang'), asula Jagodnõi r., (347).
Južnoi laagri l/j, pohitegevus: metsatöö, varem tee-ehitus. Meeste ja naiste tsoon.
Pärast vabanemist 1940-ndate lõpul ja 50-ndate algul oli eestlasi ka seal asumisel, nimeliselt on teada Antspere Saaremaalt, Karl Beckmann, Alfred Bährens, Villem Kaldoja Harjumaalt, elektriinsener Kirr, Juhan Koppel Pärnumaalt, Kubjas, Eesti kaitseväe ohvitser Leppik, Villo Lipp, Oskar Luige Narvast, Jaan Mets, Naaris Valgamaalt, Robert Pettai Võrumaalt, Rubli, Alfred Saarepuu, Paul Schmidt, Venda Sõelsepp.
238. SUROVAJA (vn 'karm'), Zapadnõi laagri p/k Sussumani r.
239. SUSMATŠAN, Zapadnõi laagri p/k Sussumani r.
240. SUSSUMAN, mäetööstusseadmete remonditehas, ehitusvalitsus, Sussumani r. keskus, (651).
Zapadnõi laagri valitsus 1938-49, KOLP, l/j avati 1930-ndate keskel, 1954. a. ettevõtte AV-6,
1948-52 oli seal Frits Saarnet, kes mäletab järgmisi eestlasi: H. Heintare, S. Jänes, L. Lamp, H. Ross, H. ja E. Tambla, E. Vanamölder.
Artemi Raavel mäletab, et AV-6 ülem oli polkovnik Melnik, osak. ülem major Zemtsov.
241. SVETLÕI (vn 'hele'), Zapadnõi (võib-olla Tšai-Urja) laagri p/k Sussumani r.
ŠAHTA NR. 9 vt. Arkagala
242. ŠIROKI (vn 'lai'), kullauhtla Sussumani r., (644 + 33).
Zapadnõi laagri l/j, avati 1940. a. paiku, suleti 1950-ndate algul.
243. ŠTURMOVOI (vn 'ründe, tormijooksu', siin hoogtöö mõistes), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + 62).
Severnõi laagri l/j, avati 1930-ndate keskel, suleti 1950-ndate keskel.
244. ZAGADKA (vn 'mõistatus'), kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (390).
Južnoi laagri OLP, tegutses 1930-ndatel ja 1940-ndate algul.
245. ZAMETŠATELNAJA (vn 'tore, oivaline'), kullauhtla polügoon Jagodnõi r.
Severnõi laagri OLP.
246. ZAPADNÕI (vn 'lääne'), uraanipigimaagi kaevandus Tšauni r., (Peveki sadamast u. 100).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, avati 1940-ndate keskel, suleti 1950-ndate keskel.
247. ZOLOTISTÕI (vn 'kullakas'), kullauhtla Jagodnõi r., (347 + 78 + 22).
Južnoi laagri l/j, tegutses 1930-ndatel aastatel.
248. ZÕRJANKA (vn 'sürjatar', st sürjakomi), jõesadam, laod, saeveski, metsatööjaoskond, Verhnekolõmski r. keskus, (347 + 91 + u. 500 [mööda Kolõma jõge]).
Zõrjanka laagrivalitsus, KOLP, l/j, mitu OLP-i. Vange oli Zõrjanka laagris (koos Ugolnoe ja Ambartšiku OLP-idega) u. 2000.
1945-48 oli seal Koit Räni, kes mäletab järgmisi eestlasi: Arensild Raplast, August Raudsepp Võrust, Tüüna Tallinnast.
249. ŽURBA, kullauhtla Jagodnõi r., (347 + 12).
Južnoi laagri l/j, tegutses 1930-ndate aastate keskpaigast 1940-ndate keskpaigani.
250. TAGANKA (vn 'keeduraud, pajakook'), Tenka laagri p/k (), Tenka r.
251. TAHTOJAMSK, asula Ohhoota mere Šelehhovi lahe rannikul, Ola r.
Arvatatavasti Magadani laagri l/j. Tegevusalad:kalapüük ja -töötlemine, põllu- ja metsatöö.
252. TALAJA (vn 'sula'), metsatööjaoskond, sanatooriumi ehitus Jagodnõi r., (265 + 31).
Južnoi laagri l/j, tegutses arvatavasti 1930-ndate lopust 1940-ndate lopuni.
253. TALON (ev 'luht'), asula Ola r., (u. 180 [mööda Tauiski lahe rannikut] + 35 [Tauiski jõge pidi]).
Magadani laagri l/j. põhitegevus: põllu- ja metsatöö.
254. TAMGALEN, Tšai-Urja laagri OLP () Sussumani r., (820).
255. TANGARA, kullauhtla Jagodnõi r., (617).
Severnõi laagri l/j, tegutses 1940-ndatel aastatel.
256. TASKAN, põllundussovhoos Jagodnõi r., (465 + 100).
Severnõi laagri naiste l/j, avati 1930-ndate keskel, suleti 1950-ndate algul.
257. TAJOŽNOI (vn 'taiga, laane'), kullauhtla Jagodnõi r., (400 + 15).
Južnoi laagri l/j, tegutses 1930-ndate lopul, 1940-ndate algul.
II PJATILETKA-NIMELINE vt. imeni II Pjatiletki
258. TERPELIVÕI (vn 'kannatlik'), kullauhtla Jagodnõi r.
Južnoi laagri l/j ().
TETs-3 -- vt. ARES
TIMOŠENKO-NIMELINE vt. imeni Timošenko
259. TIREHTJAHH, kullakaevandus Ust-Nera r., (1042 + u.100z).
Indigirka laagri l/j, avati 1940-ndate keskel, suleti 1950-ndate keskel.
Aastatel 1947-51 viibis seal Roland Parv, kes mäletab, et esimese talvega jäi tapi 200 mehest ellu 80. Laagriülem oli Tutšin. Eestlasi oli 5-6, nimeliselt Hommik Narvast, Soome Ahjalt.
260. TJOPLÕI (vn 'soe'), Zapadnõi laagri p/k Sussumani r.
261. TOPKÕN, Zapadnõi laagri p/k Sussumani r.
262. TRANSPORTNÕI (vn 'transpordi'), Tenka r., (90 + 280).
Tenka laagri l/j
Seal oli 1940-ndate teisel poolel Johannes Hermale.
263. TRUBNAJA (vn 'toru'), Zapadnõi laagri p/k Sussumani r.
264. TSENTRALNÕI (vn 'keskne, keskus'), kassiteriidikaevandus Tomponi r. (740 + 500 + 50).
Arvatavasti Indigirka laagri l/j.
1949-51 oli seal Artur Kütaru.
265. TŠAI-URJINSKI (Tšai-Üre vn-jak 'teeoja'), kullauhtla Sussumani r.
Tšai-Urja laagri l/j, tegutses 1940-ndail.
1945 oli seal Vootele Kabala, kes mäletab, et oli eestlaste brigaad, aga nimeliselt on meeles vaid Tallmeister, kirikuõpetaja poeg Tallinnast.
TŠAPAJEVI-NIMELINE vt. imeni Tšapajeva
266. TŠELBANJA, kullauhtla Sussumani r., (651 + 12).
Tšai-Urja laagri l/j, avati 1940-ndate aastate algul.
TŠELJUSKINLASTE-NIMELINE vt. imeni Tšeljuskintsev.
267. TŠIGITŠINNAHH, hiljem NLKP XX kongressi nim. (võib-olla oli 1940-ndatel – 1950-ndate algul Beria-nim.), kullauhtla Tenka r., (90 + 308 + ~70z).
Tenka laagri l/j.
TŠKALOVI-NIMELINE vt. imeni Tškalova
268. TŠORNOJE OZERO (vn 'must järv'), Jagodnõi r., (223). Dorlagi IV DEU keskus
Seal oli velskriks Laidvee.
269. TUKAINKA, kullauhtla polügoon Sussumani r., (740 + 39 + 20).
Tšai-Urja laagri Emtõgei OLP-i p/k.
270. TUMANNÕI (vn 'udune'), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + 31 + 33).
Severnõi laagri l/j, tegutses 1940-ndail aastail.
UDARNIK (vn 'lööktööline'):
271. Kullauhtla Sussumani r., (644 + 44).
Zapadnõi laagri l/j, avati 1930-ndate lõpul, suleti 1950-ndate algul.
272. Kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (442 + 12).
Južnoi laagri Pjatiletka l/j OLP.
273. UGOLNOJE (vn 'söe'), söekaevandus Verhnekolõmski r., (60 z [Zõrjanka jõesadamast Kolõma jõel]).
Zõrjanka laagri OLP.
1947 oli seal Koit Räni.
274. ULAHHAN, kullauhtla polügoon Tenka r., (90 + 425 + u.4).
Tenka laagri Marina Raskova nim. l/j p/k.
1945. a. olid seal Raoul Simson ja Venda Sõelsepp, vange oli 100-150, elati telkides.
275. UST-NERA (vn 'Nera jõesuu'), Ust-Nera r. keskus, (1042).
Indigirka laagrivalitsus 1944-49, KOLP, l/j avati 1940-ndate aastate algul. Põhitegevus asula ehitus, üldtööd.
1946-48 viibis seal Vootele Kabala.
1954 oli seal Erich Ingver, kes mäletab, et eestlasi oli ca 30.
276. UST-OMTŠUG (vn-ev 'orusuue'), asula, Tenka r. keskus. (90 + 181).
Tenka laagri valitsus 1940-49, KOLP, l/j avati 1930-ndate aastate lõpul. Põhitegevus: asula ehitus, üldtööd.
1950-ndatel aastatel olid seal pärast vangist vabanemist asumisel Jüri Freyberg, Igor Kullamaa, Rudolf Käärd, Johannes Loemaa, Valve Pormeister.
277. UST-SREDNEKAN (vn 'Srednekani jõesuu'), sadam Kolõma jõel, laod, ehitusvalitsus, kullauhtla Srednekani r., (347 + 91).
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndate algul, suleti 1950-ndate algul.
UST-TAJOŽNAJA , vt. Larjukova
278. UST-UTINAJA (vn 'Utinaja jõesuu'), kullauhtla Jagodnõi r., (443 + 44).
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndate keskel.
UTINAJA, kõnek. Utinka (vn 'pardi-', siin ‘pardijõgi’ ):
279. Kullakaevandus, maagirikastusvabrik Jagodnõi r., (443 + 20).
Južnoi laagri l/j, avati 1930-ndate keskel, suleti 1950-ndate algul.
Vilma Jõesalu mäletab, et seal olid asumisel Teodor Ers, Teodor Tamme, Viikmann.
280. Kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (443 + 30).
Južnoi laagri Ust-Utinaja l/j OLP, tegutses 1930-40-ndatel aastatel.
281. VAHHANKA, kassiteriidikaevandus Tenka r., (90 + 223 + 15).
Tenka laagri Butugõtšagi ja Berlagi 14. l/j OLP, meeste ja naiste tsoon, avati 1940. a. paiku, suleti 1950-ndate lõpul.
1949-54 oli seal Eha Lukats (Tamre) Võrust, kes mäletab, et oli u. 3000 vangi. Eestlasi: Aleksander Ellik, Silvia Hein Pedjast, Anete Kruus Tartust, Leenu Laatserus Tallinnast, Ageeda Paavel Tallinnast, Salme Pekk (Hein) Meleskist, Endla Pukk (Aasma), Magda Pärna Suislepast (suri metsatööl 1952. või 53. a. ), Mai Redlich Pärnust, Sillaste Tallinnast, Estonia baleriin Dagmar Trimm, Vilma Unga Virumaalt, Eda Valmet (Uusmaa).
282. VALKUMEI (tš 'varesejärsak'), kassiteriidikaevandus ja maagirikastusvabrik Tšauni r., (Peveki sadamast 10).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, avati 1943, suleti 1950-ndate algul.
283. VERHNI AT-ÜREH (Verhni At-Urjah vn-jak 'ülem-hobusejõgi'), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + 31 + 6).
Severnõi laagri ja Berlagi l/j, avati 1934 või 1935, suleti 1955. a.
Meinhard Olle (K-65) ja Karl Jõks, kes olid seal aastatel 1948-54, mäletavad, et vange oli sel ajal u. 1000, neist eestlasi paarkümmend, nimeliselt Jüri Alekarik, Ants Haaviste, Meinhard Jaanus (Jaanis), Juhan Kudi, Karl Laus, Lestal, Heino Salumets, Jüri Suija, Viks, Arnold ja Endel Villemson.
284. VERHNI DEBIN, kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (622 + 18).
Severnõi laagri OLP.
285. VERHNI OROTUKANSKI, kullauhtla Jagodnõi r., (400 + 6).
Južnoi laagri l/j, tegutses 1930-ndate keskelt 1940-ndate keskpaigani.
286. VERHNI SEIMTŠAN, kassiteriidikaevandus, naisvangide põllu- ja metsatöölaager, asula Srednekani r., (347 + 91 + u. 60z). Jugo-Zapadnõi laagri l/j.
1947 oli seal Eva Ganitševa.
287. VERHNI ŠTURMOVOI (vn [siin] 'ülem-hoogtöö'), kullauhtla Jagodnõi r., (542 + []).
Severnõi laagri l/j, tegutses arvatavasti 1930-ndail aastatel.
288. VERHNI TAJOŽNOI, kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (401 + 20).
Južnoi laagri Tajožnoi l/j p/k, tegutses arvatavasti 1930-ndail aastatel.
289. VERHNI UDARNIK, kullauhtla polügoon Jagodnõi r., (442 + 40). Jžtnoi laagri Pjatiletka l/j p/k.
290. VERHNJAJA DUSKANJA, kullauhtla polügoon Tenka r., (90 + 239 + 38 + 3).
Tenka laagri Duskanja l/j p/k.
291. VERTINSKAJA, Južnoi laagri p/k Jagodnoi r.
VESJOLÕI (vn 'lõbus'), ka Buhta Vesjolaja, asula Ohhoota mere Nagajevo lahe rannikul Ola r., (10):
292. USVITLi vangla, 1941. a. massimõrvade koht.
293. Magadani laagri naiste l/j; vangide põhitööpaigad kalatööstus, õmblusvabrik, õlletehas.
Hilja Itter mäletab järgmisi eestlasi: Eeva Marks Narvast, Mari Ratiste Pärnust, Anu Rosenberg Viljandist, Linda Selks Tallinnast, Aino Taru-Vao Tartust.
294. VETERNÕI (vn 'tuuline'), kullakaevandus Tenka r., (90 + 223 + 80z).
Tenka laagri l/j.
1949-50 oli seal Gerhard Kivimets (hiljem Niit), kellel on meeles eestlased Johannes Hermale, Aksel Jatsa, Kalju Kerge, Ants Känd, Raimond Puusepp, Richard Sutt, Villem Võrno, Arved Õunapuu.
VODOPJANOVI-NIMELINE vt imeni Vodopjanova
VOROŠILOVI-NIMELINE vt. imeni Vorošilova
295. VOSTOTŠNÕI (vn 'ida-'), uraanipigimaagi kaevandus Tšauni r., ( Peveki sadamast u.100).
Tšaun-Tšukotka laagri l/j, avati 1940-ndate algul, suleti 1950-ndate algul.
296 WRANGEL (), asukoht, alluvus ja vangide tegevusalad teadmata. Oletatavasti Tšaun-Tšukotka laagri p/k Vrangeli saarel.