Näitus “Ründed ja rändedˮ selgitab eestlaste ja põliste Eesti vähemusrahvuste saatust 20. sajandil.
Näitus “Ründed ja rändedˮ tutvustab venelaste, baltisakslaste, rootslaste, juutide, ingerisoomlaste, lätlaste, mustlaste (romade), valgevenelaste ja ukrainlaste saatust Eestis. Eelmisel sajandil muutsid oluliselt Eesti rahvastikku ja kultuurilist mitmekesisust Teine maailmasõda, mobilisatsioonid, küüditamised, põgenemised ja sõjajärgne tööstusimmigratsioon.
Näitus räägib Eesti Iseseisvusmanifestis kehtestatud õigustest Eesti vähemusrahvustele, inimeste valikutest totalitaarse võimu ja okupatsiooni tingimustes ning nende mõjust tänapäevale ja vähemusrahvuste käekäigust Eestis.
Taustast: 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud iseseisva Eesti Vabariigi põhielanikkonna moodustasid eestlased (88,2% elanikkonnast), kuid Eesti ei olnud monoetniline maa. Lisaks eestlastele elas siin venelasi, sakslasi, rootslasi, lätlasi, juute, soomlasi ja teisi rahvuseid.Eesti Iseseisvusmanifest (1918) lubas Eesti ajaloolistele vähemusrahvustele kultuuriautonoomiat. 1925. aastal võeti vastu Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste seadus, mille alusel võisid vähemalt 3000 liikmega rahvusvähemused moodustada kultuuriomavalitsusi.
Näitus on avatud 12. septembrini!
Näitusel linastub Eric Soovere fotode põhjal valminud fotofilm “Põgenemine”
Näituse “Ründed ja rändedˮ jaoks valminud lühifilm jutustab fotode keeles loo ühe perekonna põgenemisest Eestist 1944. aastal ja nende teekonnast vabasse maailma.
Muuseumis näeb filmi eesti, inglise ja vene keeles (kestus 18 min).
Projekti “Ründed ja rändedˮ ja filmi “Põgenemineˮ toetajad:
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Kultuuriministeerium
Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond
