Lühendid

Saada link Prindi PDF

LÜHENDEID JA MÕISTEID

Lugejale on isikuandmetest arusaamise hõlbustamiseks järgmistel lehekülgedel seletatud ja ka inglise keelde tõlgitud nimeregistrite isikukirjetes kindlas järjekorras korduvad lühendid ja mõisted.

a. –

aasta

a-k, al. –

alevik, alev

andmed –

andmed

ANSV –

Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (NSVL haldusüksus)

AO –

Autonoomne oblast (NSVL haldusüksus vähemusrahva põlisalal)

as. –

asula

(d) –

andmed saadud eriti usaldusväärsetest dokumentidest (näiteks Eesti Vabariigi isiktunnistus)

eluk. –

elukoht

en. –

eesnimi

ENSV SM

ENSV Siseministeerium

ERRB –

Eesti Represseeritute Registri Büroo, asumiselolnute ja endiste poliitvangide kodanikeühenduse MEMENTO tegutsemisüksus

gr. –

grupp (invaliidsuse raskusaste)

in. –

isanimi

Inv. –

invaliid

k. –

küla

ka –

ka

KGB –

Nõukogude poliitilise politsei üldine tähistus (täpne nimetus on läbi aegade erinev)

kolh. –

kolhoos

kp. –

kuupäev

krai –

krai (NSVL haldusüksus)

lk. –

lehekülg

MN –

ministrite nõukogu (nõukogude valitsuse nimetus)

np. –

neiupõlvenimi

NL –

Nõukogude Liit

NSV –

Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (NSVL haldusüksus

obl. –

oblast (NSVL haldusüksus)

osak. –

osakond

 

perek. –

perekond

raj. –

rajoon (NSVL haldusüksus)

rdt. –

raudtee

rdtj. –

raudteejaam

s.h.

sealhulgas

sovh. –

sovhoos, riiklik suurfarm

s., sünd. –

sündinu

surn. –

surnud

surn. teel –

surnud asumiseleviimise ajal

t. –

talu

v. –

vald

ASUMISE JA VANGISTUSKARISTUSEGA SEONDUVAD LÜHENDID

10+5 –

esimene number tähistab vangistuskaristuse aastaid, teine asumiskaristuse aastaid

a. –

aasta

arr. –

arreteeriti

asum. –

asumisel

küüdit. –

küüditatud (massioperatsiooniga asumisele saadetud)

lg. –

lõige (kriminaalkoodeksi paragrahvi allosa)

mitte küüditatud

mitte küüditatud (ei olnud kodus)

NL ÜNP –

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium (andis ka kriminaalseadustikku täiendavaid, seadustest astme võrra madalamaid õigusakte – seadlusi; näiteks NL ÜNP 04.06.47)

pärast kar. kandm. –

pärast (vangistus)karistuse kandmist

vab.

vabanenud, vabastatud

ASUMISELESAATMIST JA KARISTUSMÄÄRA OTSUSTANUD INSTITUTSIOONID

EK(b)P

Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei

ENSV RJK –

ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee (1949 – Ministeerium, nimetus muutus korduvalt)

erin. –

NSVL RJK Erinõupidamine (institutsioon kohtuväliseks karistamiseks)

GULag

Laagrite Peavalitsus

KK

Keskkomitee

oblastikohus –

II astme kohus

ringkonnakohus –

ainus kohtuliik rahvusringkonnas (NL väikseimas vähemusrahvuse haldusüksuses, rahvusringkonnas)

RJRK

Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

rk. –

rahvakohus (tavaline I astme kohus)

RKN

Rahvakomissaride Nõukogu

SaRK

Siseasjade Rahvakomissariaat

trib. –

sõjatribunal (sõjaväeüksuse juures asuv erikohus)

ÜK –

ülemkohus (kõrgeima astme kohus)

ÜK(b)P

Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei

VANGLAKARISTUSE ALUSEKS ENIMKASUTATUD PARAGRAHVID

§7 –

ühiskonnaohtlikud teod või sidemed

§17 –

inkrimineeritud kuritööle kaasaaitamine

§35 –

sundasumisele saatmine

§58–1a –

isamaa reetmine (süüdistuseks Saksa sõjaväes või Omakaitses teenimine, metsavendlus)

§58–1b –

isamaareetmine sõjaväelasena

§58–2 –

võimu haaramine kontrrevolutsioonilisel eesmärgil

§58–3 –

ühendus välisriigiga kontrrevolutsioonilisel eesmärgil

§58–4 –

rahvusvahelise kodanluse abistamine tegevuses NSVL vastu

§58–6 –

spionaaž

§58–8 –

terroriakt

§58–10 –

nõukogudevastane propaganda

§58–11 –

riigivastane tegevus grupis või organisatsioonis

§58–13 –

tegevus revolutsiooniliikumise vastu Kodusõja aegu Venemaal

§58–14 –

kontrrevolutsiooniline sabotaaž

§82 –

vangistusest või asumiselt põgenemine


Märkus: Karistamisel kasutatud VNFSV kriminaalkoodeks pole kirjes märgitud.

ALLIKAD JA NENDE TÄHISTUS

ERAF –

Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) vana tähis ja siin kasutame seda ka sama arhiivi praeguse nimetuse – Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiviosakonna – puhul. ENSV SM (Siseministeeriumi) ja RJK (Riikliku Julgeoleku Komitee) fondid asuvad selles arhiivis.

E –

RJK fondi nr. 130 tunnus. Ilma tunnus-täheta number allikatähisena näitab säilikut (toimikut) RJK fondist nr. 129

F., f. –

arhiivifond

F8 –

ENSV SM fond nr. 8 Rahvusarhiivi Riigiarhiiviosakonnas, sundasumisel olnute isikutoimikute kogum

J –

ENSV SM fond nr. 5-J Rahvusarhiivi Riigiarhiiviosakonnas

kl –

küsitlusleht (ERRB korraldatud ankeetküsitluse dokument)

l. –

leht (arhiivitoimikutes)

[121E] –

toimik nr. 121 arhiivifondist 130

K –

arhiivifondi nr. 4-K tähis

M –

arhiivifondi nr. 2-M/O tähis

M2-1 –

arhiivifond nr. 2-M/O, nimistu 2, säilik 1

n. –

arhiivinimistu

R –

arhiivifondi nr. 6-R tähis

s.s., cc –

täiesti salajane

s.-ü. –

säilitusühik (toimik või muu ühtne andmekogum arhiivis) või säilik


Märkus: Üksikjuhtumeil on kasutatud muude fondide või raamatute andmeid.