| Artikli sisukord |
|---|
| Fotod teistest kogudest |
| 2. lehekülg |
| 3. lehekülg |
| 4. lehekülg |
| 5. lehekülg |
| 6. lehekülg |
| 7. lehekülg |
| Kõik leheküljed |
Rahvuskogu üldkoosoleku juhatus (kahe koja juhatajad).
I reas vasakult: M. Pung (II koja esimees), J. Uluots (I koja esimees), J. Kristelstein (I koja I abiesimees);
II reas vasakult: H.-E. Lauri, A. Tõnisson (II koja I abiesimees), A. Palvadre. Tallinnas 1937.
Mihkel Pung suri 11.10.41 Sosva vangilaagris, perekond küüditati 1941 Venemaale. Jüri Uluots põgenes repressiooniohu eest Rootsi 1944. Jakob Kristelstein arr. 1950, määrati 5 aastaks vangilaagrisse. Heinrich-Eduard Lauri arr. 17.03.41, surmaotsus, suri Vjatka vangilaagris 08.02.42. Aleksander Tõnisson, sünd. 1899 Jõgeveste v., surmaotsus täide viidud 23.06.41 T?kalovi obl. (?). Anton Palvadre arr. 14.06.41, surmaotsus, suri 16.01.42 Sosva vangilaagris.
Piirivalve Ohvitseride Kogu üldkoosolek piirivalve 15. aastapäeval, Tallinnas 01.11.1937.
KGB arvates oli valdav enamus Eesti ohvitseridest Nõukogude okupatsioonivõimule äärmiselt vaenulik ja järelikult kuulus enamik neist arreteerimisele kasvõi sellel fotol olemise alusel.
Kindralmajor Gustav Jonson – EV Ohvitseride Keskkogu 1937. a. juhatuse esimees.
Sünd. 08.01.1880 Päri v., Korp. Vironia vilistlane, 1930. aastast Tallinna garnisoni ülem, 1933. a-st sisekaitseülem, EV välissaadik; suri Venemaal Dubravlagi kinnipidamiskohas 1941.
Kindralmajor Aleksander Tõnisson – EV Ohvitseride Keskkogu 1930. a. juhatuse esimees.
Sünd. 17.04.1875 Härjanurme v. Tartumaal. Oktoobripöörde algpäevil sõjaväelise allumatuse eest noorele Nõukogude võimule vangistati ja mõisteti surma, kuid juhuse tõttu pääses. Vabadussõjas juhatas I diviisi, oli kolmes valitsuses kaitseminister, riigi Sõjanõukogu esimees, Riiginõukogu liige 1938-1940, oli alates 1934 Tartu linnapea ja alates 1939 Tallinna ülemlinnapea. Hukati Nõukogude okupantide poolt 30.06.41 Tallinnas.
Rühm kaitseliitlasi enne 1940. aastat.
Kaitseliitu kuulumine oli küllaldane põhjus arreteerimiseks.
Isamaaliidu 3. Kongress. Riigivanemat tervitama tulnud kongressist osavõtjate rongikäik Toompea lossi ees. Rõdul EV riigivanem ja valitsuse liikmeid (Tallinn, 05.12.37).
Kuulumine Isamaaliitu oli paljudele arreteeritutele raskeks süüdistuseks.
Tallinn-Harju Prefektuuri ja EV politsei 20. aastapäeva puhul korraldatud politseiparaad Vabaduse väljakul 12. nov. 1938. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonidest pääsesid vaid mõned politseinikud.
August Voldemar Kõrv – Eesti keeleteadlane, õpetaja ja sõnastike autor, lõpetas Tartu Ülikooli 12.09.1930 mag. phil. kraadiga.
Töötas gümnaasiumites eesti keele õpetajana ja eesti keele lektorina Kõrgemas Sõjakoolis Tallinnas. Koostas neli sõnastikku: “Õpilase võõrsõnastik” (1935), “Taskuvõõrsõnastik” (1935) jt. Sõnastikke kasutati eriti laialdaselt Eesti koolides aastail 1935–1940, kuna neid soovitas Haridusministeerium. Pärast arreteerimist 24.06.41 tuldi ka abikaasale ja poegadele 2 korda järele, kuid neid ei leitud. Vt. täiendavalt lk. 209.
Perekond Kõrv suvel 1940 Pirital.
Vasakult: Aili Kõrv, Ago Kõrv (sünd. 07.08.1934), Heiki Kõrv (26.10.1932) ja August Voldemar Kõrv (30.03.1899). A.V. Kõrv suri vangilaagris 07.01.1942. Repressiooniohu tõttu abikaasa põgenes poegadega 1944 Saksamaale, 1950 emigreerus Ameerikasse. Mõlemad pojad lõpetasid ülikooli ja saavutasid edu oma erialadel. Fotod poja Ago Kõrva erakogust USA-st.
EV ohvitseri leitnant Jüri Ojatalu pere abikaasa Linda lapsepõlvekodus Puhkova külas Virumaal 1940. a. kevadsuvel. Nagu tollal, nõnda ka 1941. a. seisis pereisal ees teenistus Värska sõjaväelaagris. Sealt viidi ta 14. juunil vangistusse.