Aadu Jõgiaas

Prindi

Nõukogude sõjaväeside segamine augustis 1991. Aadu Jõgiaas

Toompea lossi viimasel korrusel, pööningu kõrval asuvas ruumis alustas 10 juulil 91.a. tegevust raadioside keskus, mille abil oli võimalik kontakteeruda välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (ÜRO), Moskva„Valge majaga“ (Jeltsini staap), kõikide eesti valitsusele alluvate jõustruktuuridega, Eesti maakondadega, Läti-Leedu valitsustega, ning samuti pealt kuulata Nõukogude sõjaväe, interliikumise, KGB. Lennunduse, laevanduse, NSVL piirivalve jne. raadiosidet, aga tehniliselt oli võimalik koheselt ka vastaspoolega otseside luua. Lossi katuse alla rajasime terve antennide välja väga erinevate raadiosageduste kasutamiseks ja samas ei olnud ükski antenn väljastpoolt nähtav.

Kõige keerulisem oli maakondadega side kindlustamine ja ainus väljapääs oli tegevusse tuua raadioamatöörid, sest neid leidus igas maakonnas. Kaasa sai haaratud suur hulk tolleaegsetest raadiamatööridest ja kelle usaldusväärsuses me ei kahelnud. Loomulikult nad ise ei teadnud, kuhu nende kogutav info läheb ja kes neile tegelikult tegevusjuhiseid, ning korraldusi jagab. Raadioamatööride poolt ei saadetud teavet otse Toompea lossile, vaid konkreetsele Tallinnas raadioamatööride tegevust juhtinud amatöörraadiojaamale, aga lossis kuulasime seda sidet samal ajal lihtsalt pealt. Oli kokku lepitud, et lossi raadiojaamalt saladusekatet ei eemaldata, sest meie põhieesmärk oli tegutseda alles siis, kui midagi muud enam alles pole.

Raadiosidesegajategrupp asus täiesti teises asukohas ja sai otsekorraldusi Toompea Sidekeskusest. Kokku tegutses EV valitsuse side tagamisel minu alluvuses ca 60 inimest.

Kui Pihkva dessantmasinad 19. augusti õhtul Tallinnasse jõudsid, olid sõjaväelased suhteliselt väsinud, aga esimese asjana tegid nad sideproovi. See andis meile töösagedused ja tagavarasagedused kätte. Nende lahingumasinatel oli neli sisseehitatud kanalit ja lisaks viies varuraadiojaam ning need kõik olid meile teada.

Kõige olulisem moment oli teletorni ründamine. Jalamehed läksid üles torni nelja-viie ajal hommikul. Samal ajal võttis soomusmasinate grupp torni rõngasse. Seejärel asus väeüksuse juht sidesse Tondil asuva Pihkva diviisi komandöriga ja kandis ette, et on kohal. Ei öelnud et teletorni juures, kuid meile oli selge, kus see koht on, sest meil oli kogu aeg otseside teletorniga.

Seejärel käskis diviisi komandör olukorrast ette kanda. Seda teostatakse sõjaväes tavaliselt kõnetabeli abil, näiteks kaks-kolm numbrit tähendavad mingit fraasi. Hetkest, kui numbreid ette hakati lugema, alustas meie segaja tööd. Dessantlaste poolt prooviti läbi kõik tagavarasagedused, kuid igal pool ootas meie segaja. Neil ei õnnestunudki situatsiooni ette kanda ja kogu operatsiooni juht ei saanud rünnaku käsku anda. Me polnud selliseks tegevuseks valmistunud. Improviseerisime, aga läks väga hästi täkkesse. Katkestasime nende side kolmeks ja pooleks tunniks. Ühtegi teadet ei jõudnud teletornist juhtkonna poole. Räägitakse, et käima pandi isegi käskjalg.

Hiljem tollaseid salvestusi läbi kuulates selgus üllatav fakt, et me suutsime segada isegi Pirita Teletorni juures asunud erinevate N. Armee üksuste omavahelist sidet!

Sidekeskusel oli otseühendus Moskvaga, kuid sealne Valge Maja (Veneparlamendihoone) ei teadnud, et tegemist on Eesti valitsuse esindajatega.

19. augusti õhtul kaatriga seitsme-kaheksa ajal saabunud Edgar Savisaar oli veel samal õhtul raadiosidesidekeskuse abil ühenduses Leedu peaministriga. Järgmine päev kasutas raadiosidet Leeduga arupidamiseks peaministri asetäitja hr. Jaak Leimann. Loomulikult sidepidamiste põhitöö tehti sidekeskuse meeskonna poolt - Tarmo Ränisoo, Jüri Kala ja Aadu Jõgiaas.

Lisaks mõned helinäited nõukogude sõjaväeside segamisest augustis 1991





Lossi aparatuur:

N.Liidu dessantvägedes kasutatud raadiojaam P-858 ja samuti ka meie poolt


Lühilaine amatöörraadiojaam “Efir” (Isevalmistatud lühilaine võimsusvõimendaja – väljundvõimsus kuni 500 w, võrdluseks dessantmasinate sama töösageduste raadiosaatjad omasid võimsust kuni 20 w)


Raadiovastuvõtja P – 250M2


Raadiojaam P – 123, dessantsõidukite põhiraadiojaam ja meie segaja