Udo Josia - 1950-1954

Saada link Prindi PDF
Artikli sisukord
Udo Josia
1950-1954
Kõik leheküljed
Lehekülg 2 / 2

1950-1954

1950. aastal tulid Karotamme ning Kummi asemele uued peremehed – Käbin ja Moskalenko. Senistele isamaareeturitele lisati veel ka kodanlikud natsionalistid. Julgeoleku töökoormus suurenes.

Tunduvalt tõusis ka vangistatud noorte arv – avastati mitu suurt organisatsiooni. “Õigusemõistmist” tuli teha 14 korral (tribunal – 9, erinõupidamine – 3, Ülemkohus – 2), kokku 118-le süüalusele.

44) 18.01.50. tribunali ees kolm Simuna poissi : “Noor Korpus” pidas koosolekuid, kus arutati relvade muretsemise ja punkri ehitamise küsimusi. Oli sini-must-valge lipp, liikmekaart, pitsat, kaks vintpüssi. 3 x 10 aastat. (f. 130, s. 4409; R. Matsalu, V. Kaasik, L. Pajur).

45) 12.04.50. püütakse Viljandi Muusikakooli lendlehtede (jaanuar 1948, aprill 1949) levitajatest teha “nõukogudevastast noorteorganisatsiooni”. Vastavalt sellele annab tribunal 3 x 25 ja 1 x 6 aastat. (f. 130, s. 12299; I-M. Maslennikova, M. Sari jt).

46) 12.04.50. Ülemkohtus kaks Märjamaa Keskkooli õpilast ja nende õpetaja. Oli kavatsus 24. veebruariks lendlehte teha (?). Igatahes leiti laulik paljude väga levinud lauludega (“Ilmeni ääres”, Leegionäride laul”, Kave keldris” jms). Kõigile 10. (f. 130, s. 5317; O. Lehtsaar, T. Tiits, E-L. Hakman).

47) 14.06.50. paneb erinõupidamine 10 aastaks kindlasse kohta kuueliikmelise “nõukogudevastase reeturliku grupi” Tartu Kunstiinstituudi kasvandikest. Reeturlikkuse tõestuseks saadakse paar karikatuuri, ühel kunagine artikkel “Eesti Sõnas”, kahel – teenistus Saksa sõjaväes (sanitaridena). Juurde lisatakse läänelike kunstivoolude kiitmine. Olla olnud kavatsused Soome või küüditamise korral metsa minna. (f. 129, s. 23352; Ü. Sooster, V. Ohakas jt)

48) 29.07.50. on tribunali ees “põrandaalune diversioonigrupp” – “Emamedaliga” autasustatud ema ja kaks tütart (pereisa sai detsembris 1948 25 aastat, ema ja lapsed suutsid end kõrvale hoida märtsiküüditamisest) ning nende sõbratar. Tüdrukud vedasid Viljandi-Türi raudteele relsi rongi kraavilaskmise sihiga ja süütasid kolhoosi kuuri. § 58-9, kõigile 25 aastat. (f. 129, s. 3656; L. Laursoo, M. Laursoo jt).

49) 21.08.50.saavad neli endist Võru Keskkooli tüdrukut tribunalilt kõik oma 25. Kunagine valimisplakatite mahakiskumine 1946. aasta jaanuaris ja lendlehed allkirjaga EVE (Eesti Vabaduse Eest) “ ... Ajage nurja eelseisvad valimised!” olid küll omal ajal kalevi alla pandud (kuuldavasti siseminister Resevi korraldusel), kuid nüüd olid tulnud teised ajad. Peale selle oli üks tüdrukutest veel detsembris 1948 jõulu- ja uusaastakaartidele joonistanud sini-must-valgeid lipukesi! Arreteerimata jäävad EVE tüdrukutest tuberkuloosihaiglas viibiv Õ. Lehtmets ja küüditamise eest metsa põgenenud L-K. Ojamäe (langes haarangul 29.03.53; f. 130, s. 13273; f. 131, n. 1, s. 247 lk 81). (f. 130, s. 15304; M. Sild, A. Leies jt)

50) 22.08.50. võtavad kaks Võru kooliõpilast Ülemkohtus vastu oma 10 aastat (sini-must-valgete lipukeste väljapaneku eest 24. veebruaril). Nimetasid nad end “Eesti Noorte Vabatahtlik Liit”. (f. 129, s. 26195; V. Hussar, V. Sprivul).
51) 06.09.50. määrab erinõupidamine kümnele Märjamaa noormehele 5 x 5, 4 x 10 ja 1 x 25 aastat. Kunagise Haapsalu tööstuskooli “Tasuja” aktiivne liige ja märjamaa “Vabamüürlaste Liit” moodustasid uue organisatsiooni - Läänemaa/Märjamaa “Tasuja”. Relvastus: kaks vintpüssi, karabiin, kuus granaati. (f. 129, s. 23435; H. Soovik, E. Seelman jt).

  1. 14.09.50. tribunalis neli Tallinna laevaremonditehase noort. Saaremaa poisid, tahtsid Soome. Said 25 aastat. (f. 130, s. 14465; A. Väli, L. Viimsalu jt).
  2. 17.10.50. tribunal. Viis Tallinna tööstuskooli (TK49) õpilast, kelle juhiks miilitsakooli kursant, lähevad kohtusse organisatsiooni “Eesti Vabariigi Skaudimalev” kuulumise pärast. Leiti avaldused, vanne, ajutine tunnistus. 6 x 25 aastat. (1945-49 Arukülas tegutsenud samanimelises organisatsioonis olnud 34 liiget). (f. 130, s. 1693; G. Abbi, A. Lindau jt).
  3. 02.11.50 tribunal. Üheksa Suure-Jaani keskkooli ja Türi aiandustehnikumi kasvandikku saavad 9 x 25. Kuigi läbiotsimisel relvi kätte ei saadud, toodi asitõenditeks kirjavahetus ja tüdrukute päevikud, millele pressiti juurde laulikuid ja suurte ja suuremate juhtide rikutud portreesid. Nõukogude kohtu ees keegi end süüdi ei tunnista. Või tunnistatakse end süüdi nõukogudevastases tegevuses - kuid mitte isamaa reetmises! (f. 130, s. 13266; E. Uuk, Ü. Uusma jt).
  4. 13.09.50. ja 29.11.50. annab erinõupidamine neljakümne üheksale Võru “Salajase Kuperjanovlaste Organisatsiooni” liikmele kokku 541 aastat. Võru kuperjanovlased (NKO - PKO - SKO) hoidsid mitu aastat ülal traditsiooni tähistada Vabariigi aastapäeva lendlehtede, lippude ja lipukestega. Olid kirjutusmasinad, fotolaboratoorium, šapirograaf. Tegutseti ka Tartus, sidemed olid Rakverega. Oli side ka Jaan Rootsi ja teiste metsavendadega. SKO jälile jõudsid lõpuks metsavendade vastu tegutsevad kvalifitseeritud agendid. Siiski jõudis organisatsiooni tegevus 1947-1948-1949 Võru linnas ja Võrumaal palju kaasa aidata rahvusliku vaimu säilimisele. Ja kui oleks täide viidud veel tankimiini toimetamine Võru KGB kohaliku osakonna hoonesse ... (f. 130, s. 9125; A. Aher, N. Aljes jt; f. 129, s. 22206; O. Miina, Ü. Adamson jt).
  5. 07.12.50. mõistab tribunal surma Konstantin Kesküla (1930) valla komsorgi tapmises osalemise pärast (otsus viiakse täide 19.01.51). 25 aastat teenib Johannes Pääbo (1932). Teistest Lihula organisatsiooni “Skaut” - SK - “Suur Kolmik” liikmetest Eduard Veelma (1927) langeb metsas 13.12.50, Eimar Milva (1930) - 08.09.51. Ülejäänute saatuse kohta täpsemad andmed puuduvad. Aga neid, kes 1942. aastal alustasid Lihula “Scoutspataljonis”, võis olla tosinkond. Skaudiüritustest ja alumiiniumist aumärkidest jõuti lendlehtedeni (“...mitte hääletada...”), pandi pärg Vabariigi aastapäevaks, kisti maha punalippe. Tulirelvade hulka kuulus ka miinipilduja.

Konstantin Kesküla öeldust kohtus: “Kogu mu minevik on olnud võitlus nõukogude võimu vastu ... oma vaateid ma ei muuda ..., kuna nõukogude võim pole mulle midagi head toonud.” (f. 129, s. 23768; K. Kesküla, J. Pääbo).

  1. 08.12.50. tribunal. Kolm Tallinna Tarbekunsti Instituudi üliõpilast kavatsesid põgeneda välismaale (Soome - Rootsi ?). Eriti kaugele nad selle plaanitsemisega ei jõudnud. Aga tribunali jaoks küllalt, et igale neist 25 normaastat määrata. (f. 129, s. 26177; E. Palmiste, E. Sedman, E. Rätsep).

1951.aasta - 14 kohtuasja rekordilise hulga - 151 kohtualusega. (Suure panuse annab sel aastal erinõupidamine - 8 asja kokku 84 kiirmeetodil mõistetuga).

  1. 27.01.51. annab erinõupidamine 2 x 7 ja 5 x 10 aastat endistele ja praegustele Viljandi noortele, kellest julgeolek vägisi tahab teha põrandaalust organisatsiooni “Risti Kolm”. Et tulnud kokku koosolek (sünnipäev), kus Poolast repatrieerunud ilma NL kodakondsuseta illegaal, 17-aastane Irina (Britta) Almazova (Prüggi) jaganud teistele Poola nõukogudevastase võitluse kogemusi !? Enamikul koosolnuist veel vanad 1948. aasta Viljandi koolinoorte patud turjal. (f. 129, s. 23399, H. Ardma, H. Kalev jt). (Sama toimiku järgi saavad 5 x 10 aastat prokuröri nõudmisel ka seni vabadusse jäänud Viljandi “Triumviraadi” liikmed).
  2. 30.01.51. saadab tribunal 25 aastaks tööparanduslaagrisse neli noort, kes kavatsesid Rootsi põgeneda (või püüdsid vene kroonu eest kõrvale hoida). Poisid ehitasid Keila vallas punkri, leiti relvad, Eesti Rahvuskomitee Stockholmi aadress. Kätte saadi veel “Nimed marmortahvlil”, “Must suvi”, “Suures heitluses” ja “Soomusrongide diviis Vabadussõjas”. (F. 129, s. 4324; H. Roosma, H. Kaar jt).
  3. 19.-20.02.51. tribunali ees Valga organisatsiooni “Skaut” neli liiget (ja kaks kaasteadjat). 1947-50 tegeleti Valga Raudteekoolis Nr 2 relvade muretsemisega, hangiti trükikojast šrifti, värvati uusi liikmeid. Kirjandusena “Sõjalise kasvatuse õpik koolidele”, “Eesti rahva kannatuste aasta”. Kõigile 25 aastat. (f. 130, s. 11632; O. Nirk, R. Nirk jt).
  4. 26.02.51. saab tribunalilt tunnustusena 3 x 25 aastat “Eesti (Sotsialistlik ühendus) Vabaduse Eest” (ehk sotsiaaldemokraatlik noorte ühendus “Eesti Vabaduse Eest”). Tallinna (ja Viljandi) töölisnoorte grupis valmistati ette põhikirja, vandeteksti. Lendlehtede tarvis varustati end šriftiga trükikojast. Loeti vastalist klikiaegset ajakirja “Vabadussõja tähistel”. Kõigile 58-1a, 58-10, 58-11 ja 19-58-8. Viimane paragrahv nähtavasti 200 grammi dünamiidi eest. (f. 129, s. 3359; H. Kruus, H. Tiku, A. Martin).
  5. 19.03.-05.04.51. (!) - sõjatribunali istungid Patarei vangla punanurgas kestsid tõesti kaks nädalat. “Eesti Partisanide Divisjoni” (EPD) 40 kohtualuse lõplikuks paikapanekuks koostati 13 paksu köidet.

Algatus ja EPD põhijõud tulid Tallinna tööstuskoolidest. Tallinnas eksisteeris “(Eesti) Must Kolmnurk”, Riguldis (Läänemaal) - “Põhja Kotkad”, Virumaal “Roheline Rist”. Organisatsiooni liikmete hulka kuulusid: raudteekonduktor, Meresadama katlakütja, metsavend, treialiõpilane, kesktelegraafi tehnik, raadiomontöör, militsionäär, kaevur, tööstuskooli õpilane, mölder, talunik, kolhoosi brigadir, valla komsorg jne.
§ 58-1a, 58-8, 58-9 ja selle eest 34 x 25 aastat teeniti põhiliselt Riguldi metsavendade poolt tapetud valla varumisvoliniku-küüditaja ning EPD aukartustäratava relvalao eest (miinipilduja, kergekuulipilduja, automaatrelvad, vintpüssid jms). Viiele 10 aastat, üks vabastati kohtus. Peatunnistajaks kohtus oli endine staabi liige Aavo Mauermann (1932), kelle kolmeleheküljeline kaebus miilitsa kriminaaljälituse ülemale ja nelikümmend lehekülge ülekuulamisprotokolli julgeolekus annavad aluse järgnevateks arreteerimisteks.
Edasise eest hoolitsevad juba ülekuulajad ja tõlgid:
Albert Jakovlevitš Molok (1925), Kuiboševi oblastis sündinud eestlane, NLKP liige;
Timofei Petrovitš Ovsejenko (1927), Krimmis sündinud venelane, NLKP liige;
Šaja Mordkovitsh Krasnopolski (1912), Odessa juut; NLKP liige;
Jelena Voldemarovna Orlova (1918), Tartus sündinud venelanna, NLKP liige;
Rudolf Kuzmitsh Ostra (1913), Pihkvas sündinud eestlane, NLKP liige;
Albert Augustovitsh Siion (1920), parteitu eestlane Kemerovost. (Loomulikult nimetavad nad üksmeelselt laimuks kõiki kuuldusi ja kaebusi ähvarduste, peksmiste, ülipikkade öiste ülekuulamiste jms kohta - f. 129, s. 4256, k. 14, lk1; k. 13. Lk 221)
( f.129, s. 4256; H. Greenman, K. Lorents jt).

  1. 07.04.51. on erinõupidamise lahendada Jõgeva aktsiaseltsi (?) “Seiklejad” kriminaalasi. Organisatsiooniga seotud üle tosina Jõgeva ja Tartu (1. KK, TK) noore nõukogudevastasusest pole kindlat tõestust. Olid relvad, väidetavalt ka sidemete otsimine metsavendadega. Programm ja vanne midagi võimuvastast ei sisaldanud. Peale selle oli “Seiklejatega” seotud üks julgeoleku ja üks miilitsa informaator. Viimane asjaolu viis otsustamise ka seljataguse “troika” kätte, kes küll § 58-1a ikkagi välja pigistab. Aga üle 4 x 10 aasta ka ei anna. (f. 129, s. 23609; H. Ilves, Ü. Malm jt)
  2. 21.04.51 annab erinõupidamine 2 x 15 ja 1 x 10 aastat metsavendade grupile, keda tükk aega otsiti vahi alt põgenemise, relvade ja kallaletungi pärast vene ohvitserile. Nende sidemed endiste koolikaaslastega viivad välja õpilasorganisatsioonini Tartu 1. Keskkoolis (kasutanud nime “Vaba Eesti”?). Jätkates operatsiooni lisaandmete saamiseks jõuti välja ka 6. Keskkoolini. Noored saavad 4 x 10 ja 5 x 5 aastat ( f. 129, s. 23651; A. Viro, P. Rästa jt).
  3. 28.04.51. saab erinõupidamiselt 10 x 10 aastat Paide Keskkool 1945-46. aasta (!) organisatsioon “Uus Eesti” - relvad, ajaleht, kõrgkooli vanematele kursustele. Pool aastat hiljem annab tribunal veel kahele üliõpilasele sama asja eest juba 2 x 25. Kunagise organisatsiooni olemasolu võis osaliselt olla teada juba 1948. aastast. Nüüd jäid nähtavasti organite kõrvu ettevaatamatud arutused ülikoolikaaslastega, kellest kaks siis TRÜ-st välja visati, (f. 130, s. 105; J. Kaldre, G. Peets jt; f. 129, s. 3958, U. Langel, Ü. Ilves).
  4. 28.04.51. märgib erinõupidamine 3 x 10 ja 1 x 5 aastaga ära tagantjärgi avastatud “Tasuja” Haapsalu tööstuskoolis 1947-48. (f. 130, s. 14484; J. Savolainen, K. Holm jt) /vt ka 51)/
  5. 09.06.51. - jällegi erinõupidamine. Sest (nagu kirjutab ENSV Julgeolekuministri asetäitja polkovnik Moskalenko NSVL Julgeolekuministeeriumi juures asuva Erinõupidamise sekretariaadi ülemale kindralmajor Essaulovile): “ ... Kohtuprotsess suure hulga noorte üle võib kutsuda esile ebasoovitavat vastukaja ja aktiviseerida nõukogudevastast elementi, eriti õpilasringkondades ...”. Nii saavad 36 (põhiliselt 1930-33 sündinud) “erinõupidamisealust” (sh 10 tüdrukut) kogusummas 360 aastat “tööparanduslaagrit”.

“Ööl vastu 6. nov. 1949. a. lasti Tartus tundmatute inimeste poolt õhku Nõukogude armees hukkunud sõjameeste mälestussammas. Samal ajal levitati linnas massiliselt nõukogudevastaseid lendlehti, mis olid valmistatud spetsiaalselt selleks otstarbeks tehtud klišee abil ja sisaldasid tigedat laimu nõukogude tegelikkuse kohta, karikatuuriga ühest partei ja valitsuse juhist”. (f.13., n.1, s. 204, k. 2, lk 141). Või täpsemalt: 04.11.49 hilisõhtul ja öösel pandi Tartu postkastidesse või majade koridoridesse üle 200 lendlehe, mis kujutasid eesti meest kandmas plakatit “Elagu meie suur juht ja õpetaja” ning kandja selga suunatud nagaaniga sellesama juhi alatut karikatuuri”. Et lendlehed olid tehtud trükivärviga, kasutades ka julgeoleku arvates hästi valmistatud klišeed, siis on arusaadav, et nüüd küsitletakse ümbruskonna elanikke, uuritakse sõrmejälgi ja selgitatakse välja trükivärvi võimalikke allikaid. Agentuur ja muud kaastöölised otsivad kunstnikke ja üldse häid joonistajaid. Analoogilised abinõud võetakse loomulikult tarvitusele kunstiinstituudis (f. 131, n. 1, s. 179, lk 123). Kahe nädala pärast ongi kolm kunstnikku kinni võetud /47)/ Need puiklevad vastu, ei võta omaks.
Ja 30.04.50 Tartus ja 01.05.50 Viljandis leitakse jälle lendlehti, mis valmistatud analoogselt novembris 1949 levitatutega. Läks veel pool aastat jõudmaks Tartu 6. Keskkooli organisatsioonini SMV ehk “Sini-must-valge”. Peale Tartu koolide oli SMV-l liikmeid Antslas ja Tallinnas. Üheksa poissi kuulusid ÜLKNÜ-sse! Seitsmel olid tulirelvad. Organisatsioonil oli programm, pisat, märk. Kokku valmistati üle 800 lendlehe. (f. 129, s. 23635; K. Piir, T. Jõgiaas, Ü. Raidma jt).

  1. 14.07.51 tribunali ees 5-liikmeline “nõukogudevastane terroristlik grupp” töölisnoori, kes Tartus kavandasid Soome-põgenemise plaane. Kui miilitsad ilmusid vendi Opikove kinni võtma, avas vanem neist, Trofim (1930), tule, tappes ühe ja haavates raskelt teist võimuesindajat. Üks surmaotsus, 3 x 25 ja 1 x 5 aastat. (f. 129, s. 25804; T. Opikov, S. Opikov jt).
  2. 06.09.51. tribunalis väike grupp Abajas - tegeles laskeharjutustega, abistas metsavendi. Kuigi juttu on ka värbamistest ja agentidest - nõukogude võim sellest abi ei saanud. Andis 3 x 25 aastat. (f. 130, s. 15118; L. Raju, H. Arras, E. Peedo).
  3. 07.12.51. jälle tribunal - alaealiste grupp Viljandi külje all Peetrimõisas tegelenud spordiga, relvadega, pidanud koosolekuid, eesmärgid ja põhikiri seatud noorkotkaste järgi. Lendlehed jäid kavatsuseks. Kolm vanemat poissi (sünd. 1932 ja 1933) saavad 25 kätte. (f. 130, s. 15214; K. Salu, R. Koort, H. Kihno).

1952. aastal langeb noorte kohtualuste arv tublisti. Neli tribunali ja üks erinõupidamine annavad kokku 42-le süüalusele aga igaühele eranditult 25 aastakest.
  1. 17.01.52. ja 09.02.52. püüab tribunal tagantjärgi saada selgust 1943-1948 (?) eksisteerinud koolinoorte ühendusest “Lembitu Side Pataljon (Pärnumaal)”. Eidapere metsavendade abistajate juurest leitud kummitempli-pitsati juurde paigutatakse üksikud fragmendid; Vabadussõja ajalugu, noorkotkaste eeskuju, liikmepiletid, riviõppus. Embleemiks kaks metallist tammelehte. Mitu lendu endisi organisatsiooni liikmeid on ammu koolist lahkunud ja läinud üle Eesti laiali. Eks neid siis jälitatakse edasi (f. 129, s. 4886; Ü. Jääger; f. 130, s. 14848, M. Põldmets).
  2. 31.03.52. tribunali ees “Eesti Vabaduse Eest Võitlejate Liit” - viiekesi (Põhiliselt endised Tallinna raudteekooli poisid). Nimelt teatas 22.11.51. KGB-sse Autokooli õppeala juhataja Palmas, et ühe kursandi palitutaskust paistavad (!) ümbrikud, pealkirjaga “Ainult eestlastele!” (f. 131, n. 1, s. 220, lk 321). Tõsi see on - oktoobris 1951 oli grupp trükkinud 96 lendlehte “Ameerika Häälest “ saadud uudiste levitamiseks. Oli sini-must-valge lipp, nõukogudevastane kirjandus, jahtklubist virutatud kirjutusmasin. Oli “must nimekiri” ligi 280 parteilase ja muu säärase nimedega. (f. 130, s. 12409; U. Juursalu, I. Hallik jt).
  3. 09.04.52. erinõupidamise käes kolm desertööri - üks mäetehnikumist, teine Kohtla-Järve tehasest, kolmas Jõhvi tööstuskoolist. Relvad, vastaline kirjandus, side illegaalidega. (f. 129, s. 5082; J. Oja, V. Aus, A. Prass).
  4. 18.04.52. tribunali ees Viivikonna kaevanduses avastatud “Tasuja”. Noortel müürseppadel oli vanne, šifr, madratsis leiti lõhkeainet. Organiteni jõudis nõukogudevastane kiri, mis oli adresseeritud illegaaliks läinud kaaslasele, kes juba varem (02.11.51.) oli oma 25 kätte saanud. (f. 129, s. 4829; H. Tinnuri, V. Luup, E-J. Oda).
  5. 21.-23.04.52. tribunali ees 15 Tihemetsa metsatehnikumi poissi, siis 01.08.52. - 2, 13.08.52. - 4 ja 19.05.53 - veel kaks (Saku tehnikumist) - kokku 25 “Põhja Poegade Maleva” liiget. Organisatsioonil oli staap, põhikiri, vanne. Levitati lendlehti, mille eest teeniti 17-58-8. Leiti veel “Eesti Rahva Kannatuste Aasta”, ajakirja “Kaitse Kodu” numbreid, isevalmistatud soome pussid.

Aulik kohus st ENSV Julgeolekuministeeriumi Vägede Sõjatribunal, eesistuja alampolkovnik Šur, kaasistujad major Berkutov ja kapten Pitšugin, pidi oma otsust kokku võttes isegi tunnistama, et “ ... kohtualused tunnistasid end nõukogudevastase organisatsiooni liikmeteks ... kuid ei tunnista end süüdi, selgitades kohtule, et ei tunnusta nõukogude võimu.” (f. 130, s. 13108; L. Kuuben, J. Sassor jt; f. 129, s. 7202; A. Raap, E. Jürgenstein jt; f. 129, s. 739; A. Roodla, K. Pekk; f. 129, s. 11249; V. Puppart, P. Luik; f. 130, s. 13554; H. Komp, J. Lumiste).

  1. 18.09.52.teenib tribunalilt oma aastad ära Tallinna “Romb”. Olid rombikujulised märgid, varjunimed, šifr, salatintide retseptid. Arreteeriti viis poissi, kaks neist oli jõudnud TPI-sse, üks sõjaväe lennukooli. (f. 129, s. 15525; R. Maran, A. Pukk jt).

1953. aasta viis uut süüasja vaid 24 kohtualusega. Enamusele neist 58-10 ja 10 aastat.
  1. 10.01.53. annab Pärnu oblastikohus Kilingi-Nõmme koolitüdrukule ja endisele Pärnu koolipoisile á 10 aastat Eesti lipu ja Häädemeestel (06.11.52) levitatud lendlehtede eest. (f. 130, s. 9781; E. Sarapik, V. Sieberk).
  2. 15.04.53 ja Tartu oblastikohus: viis endist 5. Keskkooli ja 6. Keskkooli kasvandikku saavad 4 x 10 ja 1 x 9 (!?) aastat fotopaljunduse teel valmistatud lendlehtede eest (allkirjaga ”Vaba Eesti”). Poistelt võeti ära palju mitmesugust keelatud kirjandust. Fašistlikud ajalehed - saksaaegsed “Postimees”, “Severnoje Slovo”, “Revaler Zeitung”; siis veel “Ekke Moor”, “Rohtaed”; palju ingliskeelset “kergesisulist” kirjandust (sh Agatha Christie jms). (f. 129, s. 4469; J. Seeru, V. Pedaste jt).
  3. 30.04.53. tehakse tribunalis Ahtme tööstuskooli lõpetanud poistest “noorte nõukogudevastane kahjurlik grupp”. Viis poissi Kohtla-Järve puuseppade brigaadist küll peale mürgeldamise ja nõukogudevastaste laulude midagi erilist ei teinud. Aga kirjavahetust kontrolliti, kirjandust (muidugi “nõukogudevastast”) leiti ka. 6-7-7-8 ja 10 aastat. (Brigadir olnud Saksa sõjaväes - talle 25). (f. 129, s. 4406; O. Heldus, E. Ojamäe jt).
  4. 23.05.53. ENSV Ülemkohtus Kadrina-Rakvere “Eesti Kotkad” - “Eesti Noorte Föderatsioon”. Kadrinas levitati vabariigi aastapäevadel lendlehti, hiljem lisandusid relvad, laskeharjutused, koostati põhikirja projekti. Ära võeti ”nõukogudevastaseid”, “kontrrevolutsioonilisi”, “profašistlikke” raamatuid: M. Underi “Mureliku suuga”, A. Kivikase “Nimed marmortahvlil”, K. Pätsi “Kaasaegsete mälestused”; Riigikaitse õpetuse käsiraamat, ajakiri ”Ammukaar”, “Kodukaitsja laulik” jms.

Arreteeriti üheksa (sünniaastad 1935-1937), neist viis Rakvere 1. KK õpilased. Kohtulaua ette viidi kaks, kelle juurest otseselt leiti relvi. Ülejäänud seitse vabastati peale Stalini surma ja 27.03.53. alaealiste amnestiat imekspandava (isegi veidi paanilise kiiruga). (f. 129, s. 4386; Ü. Ojatalu, E. Ojatalu)

  1. 22.-23.12.53. Ülemkohtus Kilingi-Nõmme noortegrupp, kes relvi korjas. Massiaru kooli poiste algatusel loodi 14-liikmeline organisatsioon, relvadeks kuulipildujad, automaat, seitse vintpüssi, padrunid, granaadid. Kuulati “Ameerika Häält”, koostati küüditajate ja punaste aktivistide nimekirju. Üheksa poissi läks kohtu alla - 8 x 10 ja 1 x 8 aastat, viis “profülakteeriti” (!) (f. 129, s. 18299; A. Tohv, H. Allikas jt).

1954. aasta äratab tähelepanu eriti vähese saagikusega - üksainus õpilasorganisatsioon, ja sealtki kohtusse vaid kaks poissi.
82)17.07.54. hindab ENSV Ülemkohus Vana-Võidu põllundustehnikumi organisatsiooni “Must Surm” tegevust. Algeliselt šifreeritud kirjade läbilugemise järele suunas julgeolek tööle agendi “Järv”. Segaseks too asi küll veidi jäi, aga “ameerika Häält” kuulati, vanne oli, relvi korjati, külanõukogusse sisse murti, ja mitmesuguseid plaane peeti. Üks juhtidest saab 10, teine - 8 aastat. Tosinkond lihtliiget - materjalid saadetakse Neljandasse Osakonda täiendavaks kontrolliks. (f. 130, s. 13514; L. Kolga, V. Soots).
Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee Sekretärile adresseeritud kirjalikus ettekandes teeb ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee esimehe kohusetäitja 12-1 leheküljel selgeks, et ajavahemikus 1. oktoobrist 1953 kuni 1. märtsini 1954 on Eesti NSV keskkoolides ja teistes õppeasutustes avastatud terve rida nõukogudevastaseid ilminguid. Nii saab seltsimees Kebin I. G. (õigem Käbin J. H.?) teada 5 kuu jooksul toimunust. Peale Massiaru kooli /81)/ ja Vana-Võidu tehnikumi /82)/ leiab märkimist veel seitse intsidenti: 1. TPI Vk üliõpilase A. Dobroševski (1931) üleskutse (Eesti iseseisvuse eest) - agentuurjälgimine. 2. Tartumaal Võnnu Keskkoolis kaks lendlehte, autor O. Kruus (1938) - profülakteerimine, jälgimine. 3. Tallinna 12. KK V. kl õpilane A. Linamaa - nõukogudevastane kiri. 4. Tallinna 26. 7-kl. kooli õpetaja Viivi Luts leiab õpilase H. Kenki ajaloovihikus paha (tahtliku) märkuse ja aknalaualt kritselduse “NSVL - orjade riik”. 5. Kalandustehnikumis (kus sageli rikutakse loosungeid ja muud pioneeride-komnoorte kätetööd) plakatile kirjutatud “midagi haavavat Partei ja Nõukogude Riigi surnud juhi kohta”. 6. Tallinna 20. Keskkoolis V klassi õpilastelt ära võetud lendlehed. 5-liikmeline grupp, juhiks K. Sink (1942). (Isa tal veel sektant). Vormistamiseks töökolooniasse! 7. Loodna koolis Läänemaal 8-liikmeline grupp VI-VII klassi õpilastest, organisaator H. Juhental (1938) - ka relvad. Vormistada materjalid arestiks.
Polkovik Karpov kannab ette abinõude tarvitusele võtmisest:
1. Polütehnilises Instituudis tugevdatud agentide tööd.
  1. Uurime tabatud noorte sugulussidemeid.
  2. Selgitame välja noorte kogunemispaiku, kus nad välisraadiot kuulavad.
  3. Sektant Sink võetud aktiivsesse töötlusse.
  4. Kuna vastalisust avaldavad sageli lapsed ja alaealised, kelle arreteerimine käesoleval ajal pole otstarbekas - eriti aktiivsetele vormistame materjalid töökolooniatesse saatmiseks.
  • 131, n. 1, s. 289, lk. 42-54).

<< Eelmine - Järgmine