Tegevus

Saada link Prindi PDF

Teadustegevuse põhisuunad ja prioriteedid

Kogu Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse tegevus kujutab endast ühe teadusprojekti realiseerimist, mille eesmärk on koguda, eksponeerida, dokumenteerida ning uurida Eesti lähiajaloo avaldusi ning mälestisi. Projekti laiem eesmärk on edendada Eesti lähiajaloo uurimist üldse, koondada uurijate jõude. Seepärast Sihtasutus ise algatab ning teostab üksikasjalisemaid lähiajaloo uurimise projekte.

Teadustegevuse eesmärk on otsida ja leida vastust Eesti lähiajaloo kesksetele küsimustele: kes on meie kangelased? kes on meie sõbrad? kes on meie vaenlased? Siht on aidata määrata identiteeti, määratleda ja konsolideerida rahvusteadvust, õpetada hindama riikluse tähtsust väikerahvale. 1999ndal aastal kohe algas uurimistegevus. Uurimistöö prioriteedid on esialgu reastatud järgmiselt

1 - lähiajaloo allikakriitilised ja metodoloogilised küsimused

2 - EKP osa Eesti lähiajaloos

3 - Okupatsioonivõimude repressiivpoliitika

4 - Okupatsioonivõimude agraarpoliitika

5 - Okupatsioonivõimude kultuuripoliitika

Selgitamaks, milline oli seos Kommunistliku Partei ja repressiivstruktuuride vahel ja millisel määral nende kahe võimustruktuuri volitused ja vastutus kattuvad, algas 1999 uurimistegevus EKP osast Eesti lähiajaloos. Uurimistööd finantseerib KRES pikaajaliste stipendiumidega. Uurimistöö tulemused publitseeritakse monograafiate ja artiklite vormis. Väljapoole suunatud väljundite (võõrkeelsed publikatsioonid jms) eesmärk on anda üldinimlikult arusaadavalt ettekujutus meie rahvuslikust katastroofist ning nõukogude rahvus- ning majanduspoliitika inimsusevastasest iseloomust (mis ei piirdunud kaugeltki ameerikalike sulatuspoti tingimuste loomisega). Uurimistöö baseerub publitseeritud ajalooallikatel, publitseerimata arhiivimaterjalidel, suulisel traditsioonil. Töötulemused avaldatakse tõsiteaduslike uurimuste vormis, kuid samal ajal võimalikult elavalt ja loetavalt kirjutatuna. Andes tõest ajalooteavet, peaks kavandatud uurimistegevusel olema teaduslikku, hariduslikku, rahvuslikku, poliitilist tähtsust, sealhulgas meie ajalookirjutuse maine tõstjana.

 

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse eesmärgiks on Lähimineviku Okupatsioonide Muuseumi rajamine. Selle eesmärgini jõudmine eeldab ettevalmistusi mitmes sfääris. Lähiminevik on suuresti uurimata ala ja seetõttu vajame lähiminevikuga objektiivselt ja teaduslikul tasemel tegelemiseks eelkõige aluseid ja kokkuleppeid põhimõttelistes metodoloogilistes küsimustes. Vajalik on lähimineviku (antud kontekstis aastate 1940-1991) ühiskonnateaduslikku kriitikat kannatav periodiseering. Vajalik on, et meie lähiajaloo uurimine, mis taasiseseisvunud vabariigi esimesel aastakümnel on tihti piirdunud allikmaterjali tutvustamisega ning emotsionaalse põnevuse pakkumisega lugejale, saaks tugevad allikakriitilised ja kaasaja ajalooteaduse nõuetele vastavad metodoloogilised alused. See aitab saavutada töötulemuste rahvusvaheliselt igati aktsepteeritavat taset.

Üritused

1998. aasta lõpul alustati esimesi samme nimetatud eesmärkide realiseerimiseks. Sihtasutus alustas Eesti lähiajaloo uurimise hetkeseisu fikseerimisest, siis töötas (kordamiste vältimiseks koostöös teiste ajalooga tegelevate institutsioonidega) välja oma uurimisvaldkonna käsitlemise peasuunad ning alustas järjekindlat organiseeritud tegevust. Esimese avaliku üritusena toimus 16. detsembril 1998 Rahvusarhiivi ruumides nn ajurünnak, periodiseerimisnõupidamine, mille käigus erinevate humanitaar- ja sotsiaalteaduslike distsipliinide esindajad (vt osaliste nimekiri) väljendasid oma uurimisalast lähtudes Eesti lähiajaloo võimaliku periodiseerimise alaseid seisukohti. Nõupidamise tulemusel sündis prof. Enn Tarveli sulest kokkuvõtlik periodiseerimisskeem.

20. jaanuaril 1999 toimus Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse organiseerimisel Rahvusarhiivi ruumides teaduskonverents "Eesti lähiajaloo allikakriitilisi probleeme". Ettekanded on avaldatud novembris ilmunud kogumikus "Ajaloolise tõe otsinguil"

Infotehnoloogia kasutuse võimalustele ajaloouuringutes oli pühendatud 19. mail 1999 Kirjanike Maja saalis organiseeritud seminar, mille käigus esitleti ka Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse kodulehekülge. Alates septembrist 1999 on kodulehekülje materjalid vaadeldavad ka ingliskeelses versioonis."

19. augustil 1999 organiseeris KRES koostöös Goethe Instituudi, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Infobüroo ja Rahvusarhiiviga Kirjanike Maja saalis konverentsi "Mineviku pärand", mille teemaks oli lähimineviku kohta olemasoleva informatsiooni kasutamise võimalused ja otstarbekus tulevikus. Konverentsil osalesid teiste hulgas Eesti Vabariigi president Lennart Meri, peaminister Mart Laar, haridusminister Tõnis Lukas ja väliskõnelejana endise Ida-Saksa salapolitsei STASi arhiivide järelvalvet teostava institutsiooni juhataja Joachim Gauck.

7. detsembril 1999 korraldati Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi ruumides teaduskonverents "Eesti lähiajaloo metodoloogilisi probleeme".

Ettekanded olid:
Enn Tarvel "Ajaloolase argumentatsioonist"
Kalervo Hovi "Rahvusvaheliste suhete ajaloo uurimise metodoloogia"
Anu-Mai Kõll "Majandusajaloo uurimise metodoloogiast"
Kalev Katus "Rahvastiku arengu uurimise metodoloogia"
Priit Pirsko  "Arhiivinduse metodoloogilisi sõlmküsimusi"

Konverentsi materjalid avaldati 2000. aastal ilmunud kogumikus "Ajaloolise tõe otsinguil II".

7. märtsil.2000 esitleti Saksa Kultuuriinstituudi ruumides eelmisel aastal publitseeritud artiklite kogumikku "Luuramisi" ja dokumentaalfilmi "Esimene Punane Aasta".

Märtsist kuni detsembrini 2000 oli Tallinnas Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis väljas Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse tulmenäitus pealkirja all "Eesti lähimineviku okupatsioonid". Näitus andis ülevaate esimese tegevusaasta jooksul muuseumi kogudesse laekunud eksponaatidest. Väljapandud autentsed esemed iseloomustasid okupatsiooniaegset elu mitmest küljest: võimude poliitiline surve, meelitamispoliitika tunnustusavaldustega, rahva aktiivne vastupanu.

3.04 -30.04.2001 oli Rahvusraamatukogus väljas Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse ja endise Ida Saksa salapolitsei arhiivide Saksa liiduvoliniku ametkonna ühisnäitus "KGB ja STASI totalitaarse võimu tööriistad" Näituse avasid EV president Lennart Meri ja Saksa liiduvolinik Marianne Birthler ja näitus korraldati koostöös Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi, Goethe Instituudiga.

Paralleelselt näitusega korraldati loenguseeria:

04.04. kell 17.30  (simultaantõlkega)
Totalitarism - strateegia, meetodid ja vastupanu
- Marianne Birthler "Erfahrungen in der geschlossenen Gesellschaft,
Widerspruch und Gegenwehr"/
"Suletud ühiskonnas omandatud kogemustest, vastuolu ja vastupanu
- Andrei Hvostov "Totalitarism Eestis"


10.04. kell 17.30
Ühiskonna kaotused N.Liiidu ülemvõimu ajal
- Enn Sarv "Inimkaotused
- Eerik-Niiles Kross "Meetodid, kinnipidamis- ja hukkamiskohad"
- Anto Raukas "Keskkonna kahjustused"


17.04. kell 17.30
Inimkaotused Saksa ülemvõimu ajal
- Indrek Paavle "Eesti elanikkonna kaotused Saksa okupatsiooni ajal"
- Riho Västrik "Euroopast toodud tsiviilisikud Eestis asunud Saksa
vangilaagrites"
- Meelis Maripuu "Sõjavangid Eestis"


24.04. kell 17.30  (simultaantõlkega)
Kas tõde tuleb päevavalgele-inimsusevastate kuritegude eest
vastutusele võtmine Saksamaal ja Eestis
- Allan Jaarma/ Eesti Kaitsepolitsei "Inimsusevastaste kuritegude eest
vastutusele võtmine Eestis"
- Klaus Richter "Erfahrungen im Umgang mit den Stasi/
"Stasi dokumentide käitlemise kogemustest"


27.08. 2002 avati Berliinis Informatsiooni ja dokumentatsioonikeskuses
http://www.bstu.de/home.htm
Maurerstrassel Okupatsioonimuuseumi näitus "Kunst und Gebrauchgegenstände aus sowjetischen Lagern" Näitus jääb avatuks kuni 30.10.2002.



 

 

Kuigi Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse eesmärgiks pole kirjastamine, publitseeritakse enda korraldatud konverentside materjale ning ühtlasi on trükis avaldatud mõni muu asjakohane väljaanne.
4.aprillil 2003 esitleti rajatavas muuseumihoones koguteost "Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940-1991". Raamat on varustatud isikunimede registri ja saksa , inglise ning venekeelsete resümeedega.

 

 

Allikakriitika konverentsi toimumise ajaks 20.01.1999 publitseeriti aastatel 1996-97 S-KESKUSE poolt korraldatud lähimineviku allikate nn kaardistamisseminaride materjalid, mis koondati kogumikku "Rajaotsinguid".

Pealkiri osutab, et seminaridel esitatud diskussioonilisi sõnavõtte on käsitatud Eesti lähiajaloo uurimisel avanevate uute võimaluste otsingutena. Seminaridel on esinetud repressiivorganite tegevusest (Aigi Rahi, Indrek Jürjo, Leo Õispuu), vastupanust (Viktor Niitsoo, Tiit Noormets), nõukogude institutsioonidest (Toomas Anepaio), lähiajaloo uurimisprobleemidest ja andmepankade loomisest (Paul Kenkmann, David Vseviov, Erich Kaup), lokaalajaloost (Anton Weiss-Wendt).

 

 

See kogumik sisaldab 20.01.1999 toimunud konverentsi "Eesti lähiajaloo allikakriitilisi probleeme" materjalid. Kogumik ilmus novembris 1999. Kogumiku sisukorra leiate menüüst. Lisaks konverentsil peetud seitsmele ettekandele on kogumikku täiendatud nelja artikliga (O. Neidre ja A. Bergmanise, T. Noormetsa, T. Tannbergi, E. Tarveli).



 

 

Novembris 1999 ilmus ka artiklite ja dokumentide kogumik "Luuramisi.

Salateenistuste tegevusest Eestis XX sajandil". Nõukogude Aja Uurimise Keskus Eestis (S-KESKUS) viis uute allikate teaduslikku käibesse toomiseks läbi ulatusliku projekti. Kogumiku sisukorra leiate menüüst. Kogumiku toimetamise ja publitseerimise võttis enda peale Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus.


 

 

Augustis 2000 ilmus brošüür "Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretärid 1940-1990". See on Sihtasutuse lähiajaloo projekti "Nõukogude institutsioonide ajalugu Eestis 1940-1991" uurimistulemuste vahepublikatsioon. Projekti esimene alateema on "Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940-1991". EKP KK oli keskne võimuvahendaja ning KK sekretärid olid kõrgeimad võimumehed liiduvabariigis. Seepärast tutvustab väljaanne KK sekretäre (ja asetäitjaid) nende isikutoimikute materjalide alusel.


 

 

Detsembris 2000 ilmunud kogumik sisaldab 7.12.1999 toimunud konverentsi "Eesti lähiajaloo metodoloogiline probleem" ettekanded. Lisaks konverentsil peetud viiele ettekandele on lisatud artikkel Pertti Grönholmi sulest.



Ülevaateid okupatsiooniajast

Aastal 2004 ilmus trükis, mis sisaldab 22 lühiartiklit Eesti riigi ja rahva saatusele, peatähelepanuga 1940. aastatele. Kogumik on tinglikult jagatud kolmeks peatükiks ; Eesti riigi hävitamine, rahva hävitamine ja vastupanu. Aastal 2005 ilmus seesama trükis ka vene ja inglise keeles.





Okupatsioonide muuseumi teadustegevuse tulemina on ilmunud kolm köidet uurimusi Eestimaa Kommunistliku Partei struktuuride ja tegevuse kohta.

Esimene köide „EKP KK organisatsiooniline struktuur“ . Tallinn, 2002., on pühendatud Partei Keskkomitee toimimis- ja kõigi eluvaldkondade tsentraalsetele juhtimismehhanismidele.Koostaja ja toimetaja Enn Tarvel. Autorid: Argo Kuusik, Olev Liivik, Meelis Maripuu, Külli Niidassoo, Valdur Ohmann ja Jüri Saar.



Teine köide: „EKP kohalikud organisatsioonid“. Tallinn, 2005., käsitleb ainupartei linna, maakonna ja rajoonikomiteede tegevust ehk valitsemise teise astme tegutsemist ja struktuuri.Koostaja ja toimetaja Enn Tarvel. Autorid: Olev Liivik ja Raili Nugin.




Kolmas köide „Partei- algorganisatsioon“. Tallinn, 2009., käsitleb kommunistlikku partei toimetamist rohujuure tasandil; kolhoosis, tehases või ka haridusasutuses. See on tasand mida ühiskonnaliige kõige otsesemalt tajus, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei osakonnana tegutseva Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee otsused jõudsid tavakodanikuni just läbi asutuse partorgi või sekretäri. Koostaja ja toimetaja Enn Tarvel. Autorid: Martin Klesment, Raili Nugin, Indrek Paavle



 

Detsembris 1999 valmis filmi esimene osa "Esimene punane aasta 1940-1941" (Tootjafirma Aya, filmi tegid Karl Kello, Arvo Vilu, tekst Enn Tarvel),
Veebruaris  2000 valmis filmi teine osa "Sõda ja Saksa aeg 1941-1944" (Tootjafirma Aya, filmi tegid Karl Kello, Arvo Vilu, tekst Enn Tarvel),
Augustis 2000 valmis kolmas osa "Stalini aeg 1944-1950" (Tootjafirma Aya, filmi tegid Mart Taevere, Enn Tarvel, Arvo Vilu jt).
Detsembris 2000 valmis neljas osa "Stalinismi aeg 1950-1956". (Tootjafirma AYA, filmi tegid Karl Kello, Arvo Vilu, tekst Enn Tarvel.)
Detsembris 2001 valmis viies osa "Kuuekümnendad 1956-1968" (Tootjafirma AYA, filmi tegid Heikki Aasaru, Arvo Vilu, tekst Enn Tarvel.)

2002. aastal valmisid filmiprogrammi kuues ja seitsmes osa

"Stagnatsioon 1968-1987" (Tootjafirma AYA, filmi tegid Heikki Aasaru, Arvo Vilu, tekst Enn Tarvel.)

Vabanemine 1987-1991" (Tootjafirma AYA, filmi tegid Heikki Aasaru, Arvo Vilu, tekst Enn Tarvel.)

 



Uurimisprojektid

Iga teotsev muuseum on ühtlasi teaduslik uurimisasutus. Ka Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus tegeleb Eesti lähiajaloo uurimisega, püüdes ühtlasi aidata koondada uurijate jõude koordineeritud, sihipäraseks tegevuseks. Nii teostab Sihtasutus üksikasjalisemaid lähiajaloo uurimisprojekte, finantseerides neid lühiajaliste stipendiumide kaudu. Keskteemana on valitud "Nõukogude institutsioonide ajalugu Eestis 1940-1991", mis läks käiku 1999. aastal.

 

Uurimisbaasiks on peamiselt Rahvusarhiivi Tallinnas asuvad materjalid (endise Riigiarhiivi ja nn Parteiarhiivi). Võimalust mööda arvestada ja tõmmata kaasa Vene arhiivides leiduvaid üleliiduliste keskasutuste materjale, selliseid, mida pole Eestis olemas, aga keskuse otsuseid ja direktiive ning Eestit puudutavat kirjavahetust sisaldades võivad anda olulist lisa olemasolevale teabele. Võimaluste piirides korraldada uurimisreise Venemaale.

Eesmärgiks on riiklike ja ühiskondlike struktuuride ülesehituse ja toimemehhanismide uurimine, mis vajalik riigiõigusliku ja haldusajaloolise raamistiku saamiseks Eesti uuema ajaloo käsitlemisel. Laiem teoreetiline ajalooteaduslik siht on totalitaarühiskonna iseloomustamine Eesti NSV näite varal, mis koos Läti ja Leedu NSV-ga kujutab endast üht huvipakkuvamat mudelit totalitarismi geneesi ja arengu üldisel analüüsimisel.

Uurimisele võetavad institutsioonid võib tinglikult jagada nelja rühma:
1) parteistruktuurid,
2) administratiivstruktuurid (nõukogude organid),
3) repressiivorganid,
4) majandusstruktuurid.
Alguseks on jõukohasem võtta projekti raames käsile partei- ja administratiivstruktuurid (lohutuseks võib veel öelda, et repressiivorganeid ongi seni teistest struktuuridest rohkem uuritud).

Vaja on
1) fikseerida uurimisobjekt staatiliselt, s.t uurida ja kirjeldada objekti formaalselt, õiguslikult, sellele vastavalt määrata tema formaalne koht süsteemis, struktuurihierarhias, vastavalt alluvussuhted.
2) anda sellele mudelile dünaamika, s.t uurida struktuuri (organit vms) tema tegevusprotsessis, selgitada välja tegelikkuses kehtivad alluvussuhted, sealhulgas liin keskus-provints (Tallinn-Moskva, Tallinn- rajoon (resp maakond)), selgitada välja keskuse diktaadi ja kohaliku algatuse vahekord.

Dünaamilist, funktsioneerivat mudelit on vaja uurida kahel tasandil:
1) keskuse (riiklikul) tasandil,
2) kohalikul (maakonna, rajooni, valla, külanõukogu, oblasti, MTJ, ettevõtte, majandi) tasandil.
Materjali hulka arvestades tuleb sel tööetapil jõud koondada esimesele tasandile, kasutades teiselt tasandilt kas üldistamist võimaldavaid, iseloomulikumaid või huvitavamaid näiteid. Mitte unustada üksikisiku osa, püüda luua eri taseme funktsionääride prosopograafilisi koondportreesid.

Uurimisprojekti "Nõukogude institutsioonid Eestis 1940-1991" esimesena prioriteeditud alateema on "Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940-1991". Valik on tehtud arusaadavatel kaalutlustel. EKP polnud võimukandja, sest kogu võimutäius oli koondatud Moskvasse, aga ta oli keskne võimuvahendaja. Partei juhtis ja kontrollis kõike, nii haldus-, majandus- kui repressiivstruktuure. EKP Keskkomitee oli keskne jõustruktuur, seepärast on otstarbekas alustada institutsioonide uurimist sealt.

Projektil "Nõukogude institutsioonid Eestis 1940-1991" on teine alateema "Õiguskaitseinstitutsioonid Eestis 1940-1991". Selle eesmärk on uurida miilitsa-, prokuratuuri-, kohtu- ja parandusliku töö organite tegevust reguleerinud seadusandlust, nende organite rolli massirepressioonides ja nõukogude süsteemi poliitiliste vastaste tagakiusamisel.

 

Nõukogude institutsioonid Eestis 1940-1991

 

 

Filmid (vaata)

 

 

Ajaloolise tõe otsinguil II

 

 

Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s

 

 

Luuramisi

 

 

Ajaloolise tõe otsinguil I

 

 

Rajaotsinguid

 

 

Publikatsioonid

 

Senine teadustegevus