Kes me oleme

Saada link Prindi PDF

KISTLER-RITSO EESTI SIHTASUTUS

ÜLESANNETEST JA EESMÄRKIDEST

Kistler-Ritso Foundation (Sihtasutus) on rajatud USAs Washingtoni osariigis 1998. a. Eestis viib üritust ellu Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, mis on asutatud samuti 1998. a. Sihtasutuse tegevuse peaeesmärk on rajada Tallinnas Eesti Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum ning rahastada seda üritust.

Ehituse ettevalmistustööd algasid aprillis 2002. Põhiehitusega alustas ehitusfirma AS FKSM augustis, hoone valmis juunis 2003, pidulik avamine leidis aset 27. juunil (avamiskõned) ja muuseum avati külastajatele 1. juulil.

Kistler-Ritso Sihtasutuse asutaja on dr Olga Kistler-Ritso, sihtasutuse president on Sylvia Thompson. Nõukokku kuuluvad lisaks temale veel Michael A. Keller, Susan Kornfield, Ott Sarapuu, Sten Tamkivi ja Anne-Ly Reimaa. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad Merilin Piipuu ja Marko Poolamets.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse patroon oli Eesti Vabariigi President Lennart Meri aastatel 1992- 2001.

Üldine

Lähimineviku okupatsioonide muuseumis uuritakse perioodil 1940-1991 Eestis toimunud arenguprotsesse, kogutakse ning eksponeeritakse ajaloo arengukäiku ja tähelepanuväärseid sündmusi iseloomustavaid ja illustreerivaid ainelisi säilmeid ning sealhulgas dokumentaalseid materjale.

Et Muuseum käsitleb perioodi, mille kohta meie teadmised on lünklikud, ajastut, mida iseloomustavad totalitaarne võim ja massirepressioonid, siis on Muuseumi juurde ette nähtud rajada ka memoriaalkompleks mälestamaks neid, kes kodumaale tagasi ei tulnud. See oleks ka hauasambaks tuhandetele nimetutes haudades puhkavatele kaasmaalastele. Meie surnud on matmata niikaua, kuni hukkunute mälestus pole jäädvustatud. Meie ülesandeks on viimase viiekümne aasta jooksul toimunud katastroofide ja kataklüsmide dokumenteerimine, toimunu faktoloogia võimalikult detailne väljaselgitamine ja selle analüüs. Meid huvitab see, kuidas ja milliste raskuste kiuste kujunes rahvas, kes 1991. aastal taastas Eesti iseseisvuse. Meid huvitab eestlaste, aga ka venelaste, sakslaste, juutide, rootslaste ja teiste vähemuste käekäik XX sajandi teise poole totalitaarses keskkonnas. Meil ei ole põhjust oma ajalugu häbeneda, pigem vastupidi. Samal ajal pole meil põhjust ka üleelatut unustada, olematuks vaikida. Vastupidi, meie kõigi ülesanne on kordasaadetud koletute kuritegude unustussevajumisest hoidmine.

Sel eesmärgil on 1999. aastal alustatud ekspositsioonis kasutusele tulevate objektide, dokumentide ja esemete kogumist ning teadustegevuse programmi väljatöötamist. Samaaegselt hakati looma kontakte era- ja riiklike institutsioonidega, mis tegelevad sama temaatikaga suuremal või vähemal määral. Töökontaktid on loodud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Rahvusvahelise Komisjoniga, Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoniga, Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liiduga MEMENTO ja Nõukogude Aja Uurimiskeskusega (S-KESKUS). Ettevalmistamisel on koostöökokkuleppe raamprojekt Vene MEMORIAL iga. Töökontakt on loodud Permi oblastis endise poliitvangilaagri nr 36 territooriumile rajatud GULAGi Muuseumiga. Ühisprojektid on algatatud Eesti Kultuurkapitaliga, Varssavis paikneva KARTA Keskusega, Goethe Instituudi, Saksa
Kultuuriinstituudi, Pedagoogika Arhiivmuuseumi ja Ajaloomuuseumiga.

Lähiminevik on antud käsituses piiratud aastatega 1940-1991, kuigi rääkides aastast 1940 ei saa jätta rääkimata aastast 1939. Nii on eelnevalt nimetatud ajaline raam mõneti tinglik. Tegemist on Läänemere regioonis ainulaadse projektiga, mille raames on võimalik lisaks ajajärku sümboliseerivatele esemetele ja dokumentidele koguda ka veel elus olevate tunnistajate otseseid mälestusi.

Hetkeseis lähimineviku uurimises on, paraku, suhteliselt kurb. Riiklikel institutsioonidel, mis määratluse kohaselt peaksid ka lähiminevikuga tegelema (Ajaloo Instituut, Ajaloomuuseum jt), ei jätku, paraku, selleks ressursse. Samal ajal oleks hädatarvilik alustada kogumistegevust juba nüüd, sest aeg töötab üldiselt säilivuse kahjuks. Nimetatud perioodi teaduslik uurimine on lapsekingades, tegelikult võib väita, et isegi uurimise aluseid (metodoloogiat ja periodiseeringut) pole olemas, või kui on, siis väga katkendlikult.

Alustatud on esemete ja materjalide kogumist. Sel eesmärgil on ajakirjanduses levitatud teavet Sihtasutuse tegevuse kohta, kontakteerutud asutuste ja eraisikutega. Kollektsioon on esialgu väike, kuid kasvab jõudsalt. Selles leidub nii triviaalseid objekte (Patarei vangla kambrisisustus), kui suhteliselt haruldasi objekte (Klooga surmalaagrist 1944. a välja visatud album).

Muuseum vajab oma hoonet, aga paraku napib Eestis muuseumide ehitamise kogemust. Et tegemist on Eesti ajaloo arengu seisukohalt ülitähtsat perioodi käsitleva asutusega, siis tuleb muuseumihoonele leida sobiv ja väärikas paik. 2000. aasta oktoobris väljakuulutatud avalik arhitektuurivõistlus parima lahenduse leidmiseks Muuseumihoonele Kaarli pst. ja Toompea tn. nurgal, lõppes 15.01.2001"
Võistlusele laekus 51projekti, zhürii otsus tehti teatavaks 2.02.2001.
Võidutööde tutvustamiseks üllitati ka buklett"

Esimese preemia vääriliseks peetud Siiri Vallneri ja Indrek Peili arhitektuuribüroo Head Arhitektid alustas projekteerimist septembris 2001, insenertehnilise projekteerimise teostas AS ESP.
Lammutustööd Toompea tänava ja Kaarli puiestee nurgakrundil algasid märtsis 2002 ja neid teostas DTM Ehitusgrupp.
Põhiehitusega alustas AS FKSM augustis 2002.
Projekteerimise ja ehitusjärelvalvet teosatab Ehituskorralduse OÜ. Nurgakivi asetamise tseremoonia leidis aset 22. oktoobril.
Lennart Meri kõne.Hoone valmis juunis 2003 ja avati külastajatele 1 juulil.

Abi

Et võimalikult täielikult valgustada aastatel 1940-1991 Eestis toimunut on vajalik võimalikult suure osa selle perioodi arenguid iseloomustavate materjalide kokku kogumine. Sellele saab kaasa aidata igaüks kelle valduses on materjale, olgu esemelist või dokumentaalset. Igasugune informatsioon huvipakkuvast palun saata büroo aadressile.

Ka rahaliselt saab selle täiesti ainulaadse projekti elluviimist toetada. Toetuste tarbeks on Sihtasutusel avatud arve:

A/a 17000673336 (NORDEA pank)

IBAN EE 171700017000673336

SWIFT: NDEA EE2X

NORDEA pank/ Nordea Bank Finland Plc/Estonia Branch, Hobujaama 4, 15068 Tallinn

Kontakt

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse postiaadress on Toompea 8, 10142 Tallinn

Büroo töötab E-R 10.00-18.00

Telefon 668 0250, e-mail See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.