SISSEJUHATUS NIMEREGISTRILE
INTRODUCTION TO THE NAME REGISTER


Käesolev represseeritud isikute registri (RIR) raamat 5 “Küüditamine Eestist Venemaale. Märtsiküüditamine 1949 2. osa”, koosneb valdavalt suuremahulisest 3. peatükist “Isikuandmed perekonnapeade nimede tähestikulises järjekorras”. Nimetagem seda lühidalt nimeregistriks või nimestikuks.

The Register Book of the Repressed Persons (RBRP) “Deportation from Estonia to Russia. Deportation in March 1949" Part 2 (Book 5) comprises of bulky Chapter 3 "Personal Data of the Family Heads in Alphabetical Order". It could be called a Name Register or a name list.

Raamatu 2. peatükk “Lühendid, paragrahvid ja allikad” on abivahend nimeregistri isikuandmete ehk isikukirjete lugemiseks. Selle peatüki inglisekeelsed tõlked ja lühiselgitused lubavad ka sel lugejal, kes eesti keelt ei valda, mõista isikukirjete sisu nimeregistris. Isikukirjed on suurel määral korduvate, enamasti kindlas järjekorras esitatud lühendite ja mõistete read inimsaatuste kirjeldamiseks. Seega muutub nimeregister lühendite tõlke vahendusel kakskeelseks – eesti- ja inglisekeelseks.

Chapter 2 "Abbreviations, Paragraphs and Sources" facilitates the reading of the personal data or the personal files in the Name Register. The translations into English and the appropriate short explanations enable the non-Estonian reader to understand the content of the personal files. The personal files are mainly repeated lines of abbreviations and terms describing the persons’ fate, usually in fixed order. So the Name Register is available in two languages – Estonian and English (due to Chapter 2).

1.1. NIMEREGISTRI ALGANDMED
ORIGINAL DATA IN THE NAME REGISTER

Märtsiküüditatute nimeregistri algandmete päritolu on järgmine:

  • Perekonna- ja isikutoimikud vastavatest arhiivi-fondidest. Toimikud koostati Moskva käsul [1-2].

The original data of the persons deported in March in the Name Register derives from the following:

  • Family and personal files from the appropriate funds in archives. Moscow ordered to compile the files [1-2].
  • Nende fondide kartoteegid abi- ja kontrollvahenditena, Tallinnas Tõnismäe arhiivis.
  • The card catalogues of these funds as a means of assistance and checking in Tõnismägi Archives in Tallinn.
  • ENSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskuse erifondide grupis koostatud küüditamisele määratud isikute üldnimekiri. Politseiarhiivis registreerimata abivahend.
  • The General List of the deported persons compiled by the special funds' group of the Information Centre of the ESSR MIA. Unregistered means in Police Archives.
  • Mäluandmed – trükis avaldatud lühinimekirjadele laekunud parandused ja täiendused, küsitluslehed, kirjavahetusest ja kohtumistelt saadud parandused.
  • Memory – the published amendments and modifications, questionnaires, amendments from correspondence and meetings.
  • Kulaklike majapidamiste koondnimekirjad maakondade järgi, mis vastavalt ENSV MN määrustele nr. 014 14.-st ja nr. 05 22.-st märtsist 1949 muutusid küüditamise alusmaterjaliks, [3-6]. Need kuni 2 nädalat varem kinnitatud maakondlikud kulakute koondnimekirjad erinevad olulisel määral 25.03.49 alanud küüditamise tegelikest nimekirjadest. Seda väidab ka A. Rahi [7].
  • General Lists of the kulak households according to the counties in accordance with decrees No 014 and No 05 of the ESSR Council of Ministers respectively of March 14 and 22, 1949 became the basis of deportation [3-6]. These General Lists, confirmed 2 weeks earlier, differ essentially from the actual lists of deportation (started on March 25, 1949). A. Rahi states the same [7].

1.2. MÄRTSIKÜÜDITATUTE TOIMIKUTEST
FILES OF THE DEPORTED IN MARCH

Märtsiküüditatute perekonna-arvestustoimiku ja küüditatu isikutoimiku tüüpdokumentidest, nende sisust ja muust on põhjalikumalt juttu 1. osas (RIR raamat 4), kus on ka tüüpdokumentide koopiaid. Siin pisut arhiivifondidest, toimikute üldarvust ja kartoteekidest.

Part 1 (RBRP Book 4) dealt thoroughly with the typical documents of family registration files and personal file of the deported in March. Some copies of them have also been provided. Next we shall deal with Archives funds, the total number of files and card catalogues.

Andmed selle raamatu nimestikus pärinevad valdavalt Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiviosakonnas asuvatest küüditatute toimikutest. Need toimikud on 4-s ENSV Siseministeeriumi fondis:

The data in the Name Register of this book is mostly from the files of the deported in the State Archives Department of the Estonian National Archive. These files are in 4 funds of the ESSR MIA:
  • Fond 3-N nimetusega “1940–1950-ndatel aastatel Eesti NSV-st väljasaadetute (natsionalistide) arvestustoimikud”. Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) fondide loendi (1998) [8] järgi on neid 6488. Iga toimik on koostatud perekonna kohta, kuid selle juurde on sageli lisatud ka isikutoimikuid, nii et tegemist on toimikukomplektiga.
  • Fund 3-N "Registration Files of the Banished (Nationalists) from Estonia 1940-1950". There are 6,488 registration files according to the fund index (1998) [8] of the Estonian State Archives (Party Archives). Every file has been compiled about the family. Often personal files have been added to them, so actually it is a file collection.
  • Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti Teabe- ja Analüüsibüroo (EV RPA TAB) direktori Ivar Teeääre 15.06.92 õiendi juurde lisatud EV SM arhiivi kollektsioonide ja fondide iseloomustuse (alla kirjutanud juhtivinspektor V. Kašina 12.06.92) andmetel [9] oli enne arhiivi üleandmist selle fondi üldmaht (seisuga 01.01.92) 7089 toimikut. Seega on neid andmeid arvestades praegu 601 toimikut vähem. Nimetagem seda arhiivi Pagari tänavalt Tõnismäele üleandmise kaoks.
  • There had been 7,089 files (Jan. 1, 1992) according to the characteristics [9] (signed by chief inspector V. Kašina on June 12, 1992) of the collections and funds of the Archives of the Estonian MIA, which had been added to the testimony of June 15, 1992 of Mr. Ivar Teeäär, Director of the Information and Analysis Bureau of the Estonian State Police Office (IAB ESPO). So now there are 601 files less. It could be called a loss upon the transfer of the Archives from the Baker's Street to Tõnismägi.
  • Fond 4-K nimetusega “1949. aastal Eesti NSV-st väljasaadetute (kulakute) arvestustoimikud”. Neid on 3020, jälle terve perekonna kohta + isikutoimikuid. EV RPA TAB-i varemail andmeil oli 3109 toimikut, seega üleandmiskadu 89 toimikut.
  • Fund 4-K "Registration Files of the Banished (Kulaks) from the ESSR in 1949". There are 3,020 registration files of the whole families + personal files. According to the IAB ESPO there had been earlier 3,109 files. So the loss upon the transfer was 89 files.
  • Fond 6-R nimetusega “1956. a. seadusega rehabiliteeritute arvestustoimikud”. Neid on arvel 1007, üleandmisel on arv suurenenud 3 võrra. See fond on tekkinud aastatel 1956–1990 ning on moodustatud nii 1941. kui ka 1949. a. suuraktsiooni ning kõigil teistel aegadel küüditatute toimikutest.
  • Fund 6-R “Registration Files of the Rehabilitated Persons by the Law of 1956”. The number of the files is 1,007. Their number has increased by 3. This fund was established 1956–1990 and it enhances the files of the deported during large-scale actions in 1941 and in 1949 as well as in other times.
  • Fond nr. 8 nimetusega “Kollektsioon eriväljasaadetute isiklikest toimikutest” arvuga 12339 ja üleandmiskaoga 32, piirdaatumitega 1948–1992. See fond kuulub samuti küüditamiste valdkonda. ERRB töötajad on neid isikutoimikuid hulgaliselt kasutanud perekonnatoimiku andmete täpsustamiseks, kuid see toimikukogum on veel lõplikult läbi töötamata. Nagu eespool märgitud, on osa isikutoimikuid liidetud perekonnatoimikutega ülalnimetatud fondides.
  • Fund No. 8 “Collection of the Personal Files of the Specially Banished Persons”. The number of the files is 12,339. The loss upon the transfer was 32. The fund was established 1948–1992. Also this fund belongs to the field of deportation. The staff of the ERPRB has made effective use of these personal files in the precision of the data in family files, but this collection of files has not been worked through yet. As noted before, some of the personal files have been added to the family files in the above-mentioned funds.

Kui nüüd püüda kokku lugeda märtsiküüditatute perekondi, siis perekonnatoimikuid on kolmes fondis kokku 10515. Kuna aga fond 6-R sisaldab peale märtsiküüditatute perekonnatoimikute ka teisi, siis ei saa toimikute kokkulugemisega määratleda märtsiküüditatute perekondade arvu.

The total number of the family files of the deported in March in 3 funds is 10,515. But Fund 6-R consists of not only the family files of the deported in March, but also the other files. Therefore it is impossible to determine the number of the families deported in March.


Küüditamisele määratud perekondade ja isikute arv esineb eri variantides ka dokumentides, millega NSVL MN kohustas NSVL RJM (MGB) teostama küüditamine Balti riikidest ning millega määrati Eestile, Lätile ja Leedule küüditamisülesandeid.

The number of the families and persons sentenced to deportation varied in different documents. The USSR Council of Ministers obliged the USSR State Security Ministry (MGB) to carry out the deportation from the Baltic states and gave Estonia, Latvia and Lithuania deportation orders by those documents.

Nende dokumentidega kavandati inimeste laadimist vagunitesse raudteejaamades, jagati kohustusi maakondadele ja valdadele. Sama kehtib aruandlusdokumentide, sõjaväeoperatsiooni “Pri-boi” skeemide, Siberi eri paikkondade taotluste kohta, millega näidati liikumisvabaduseta, sõna-kuulekate ja peaaegu tasuta töötavate inimeste (orjade) vastuvõtmise soovi jne. [1, 2, 10, 11, 12].

Loading people to the wagons in the railway stations and tasks for counties and parishes had been designed by these documents. The same concerns reports, the army operation “Priboi” schemes, the applications of different Siberian places expressing the wish to receive obedient and not paid workers (slaves) without freedom of movement [1, 2, 10, 11 and 12].

Loetletud fondidele lisaks on arhiivis ka nende kartoteegid. Vastavalt ERAF-i direktori V. Ohmanni ja ERRB juhataja L. Õispuu korraldusele lugesid ERRB töötajad G. Talve, V. Holos-zay, A. Meema, E. Bauman üle kaartide arvu kartoteegikastides. Küüditatute fondide (3-N, 4-K, 5-J, 6-R, 2-M/O ja 8) 23 kartoteegikastis oli 13.06.94 kokku 40455 kaarti. Mõne isiku kohta oli koostatud üks või mitu lisakaarti, neid märgati vähemalt 50. Fondi nr. 8 isiklikke toimikuid oli kartoteeki kantud vaid ca 50% ulatuses. Seega vastab kartoteegikaartide arv ligilähedaselt eelda-tavale küüditatute arvule: 29000 (1949)+10000 (1941)+1500 (suuraktsioonide vahepealsetel ja neile järgnenud aastatel).

Besides the above given funds there are also their card indexes in the Archives. According to the order by V. Ohmann, Director of the Estonian State Archives Funds and L. Õispuu, Head of the ERPRB the workers of the ERPRB G. Talve, V. Holoszay, A. Meema, E. Bauman counted the number of the cards in the card index boxes. On June, 13 1994 the total number of the cards was 40,455 in 23 card boxes of the deported persons’ funds. One or more additional cards have been compiled for several persons. There were 50 of them. About 50% of the personal files in Fund No 8 had been filed into the card index. So the number of the cards corresponds approximately to the number of the deported: 29,000 (1949)+10,000 (1941)+1,500 (between the years of mass actions and in the following years).

Kuigi arhiivitoimikute, samuti kartoteegikaartide arvu kokkulugemine ei võimaldanud määrata märtsiküüditatute üldarvu, näitas see, et suur enamik küüditatute perekonnatoimikutest asub siiski Tallinnas Tõnismäe tänava arhiivis. ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee (RJK) endisest asupaigast Pagari tänaval arhiivitoimikute üleandmisel Eesti Riigiarhiivi Filiaalile (ERAF) Tõnismäe tänaval on kaotsi läinud fondidest 3-N ja 4-K 690 küüditatute perekonnatoimikut ja 32 isikutoimikut fondist 8. Sellist "kaotsiminekut" ei saa pidada ainult lohakuse tulemuseks, kuna samuti on kaotsi läinud 11532 väljasõidutoimikut ehk 58% endise ENSV SM fondist nr. 7. See tähendab, et varem oli 19918 [9] ja uues kohas on arvele võetud 8386 väljasõidutoimikut viisade ja välismaalaste registreerimise osakonnast [8, lk. 303]. Kõik need toimikud fondidest 3-N, 4-K, 7 ja 8 olid alalise säilitustähtajaga. Analoogiliselt on endise ENSV RJK fondi 136 esialgsest 87000 väljasõidutoimikust [9] ERAF-i fondide loendis [8, lk. 308] arvele võetud kõigest 48846 toimikut jne.

Although calculation of the archive files and catalogue cards did not enable to determine the total number of the deported in March, it still showed that most of the family files of the deported are still in the Archive in Tõnismägi Street in Tallinn. Upon the transfer of the archive files from the previous location of the ESSR State Security Committee (SSC) in Pagari Street to the Branch of the Estonian State Archive (BESA) in Tõnismägi Street 690 family files of the deported from Funds No 3-N and 4-K and 32 personal files from Fund 8 had become lost. It can not be the result of carelessness only, because 11,532 departure files or 58% of the previous ESSR MIA Fund No 7 had also become lost. It means that earlier there had been 19,918 [9] and in the new place 8,386 departure files have been registered from the department of issuing the visas and registration of foreigners [8, p. 303]. All these files from Funds No 3-N, 4-K, 7 and 8 had permanent depository term. Analogously only 48,846 files have been registered of the original 87,000 departure files [9] in the BESA list of funds in Fund 136 of the previous ESSR SSC etc. [8, p. 308].

ENSV Siseministeeriumis oli veel üldine kriminaalkartoteek, mis siseministeeriumi ja julgeolekukomitee arhiivifondide üleandmisel jäi Politseiarhiivile. Kaudsetel andmetel võib arvata, et sinna olid kantud ka märtsiküüditatute nimed, kuigi nad valdavalt polnud kunagi kohtu all olnud

There was also a general criminal card catalogue in the ESSR MIA. It was left to the Police Archives after the transfer of the archival funds of the MIA and the Security Committee. According to the indirect data the names of the persons deported in March had been filed there, although they had never been in Court.

Märtsiküüditatute kohta leidub andmeid veel mitmes teiseski KGB ja siseministeeriumi arhiivifondis, mis on veel läbi uurimata, samuti Eesti maakonnaarhiivides. Viimaseid ERRB ei ole kasutanud.

Data concerning the deported in March can also be found in several archive funds of the KGB and the MIA, which have not been investigated, as well as in the Estonian Counties Archives (not used by the ERPRB).

1.3. ENSV SISEMINISTEERIUMI KüüDITAMISTE üLDNIMEKIRI
GENERAL LIST OF THE DEPORTATIONS OF THE ESSR MINISTRY OF INTERNAL AFFAIRS

ENSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskuse erifondide grupp (hilisema nimetusega Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti Teabe- ja Analüüsibüroo erifondide sektor) koostas Eestist Venemaale küüditamiseks määratud inimeste üldnimekirja (edaspidi “Üldnimekiri”) rohkem kui 2422 lehel. See Üldnimekiri koosneb väikestest eraldi nimekirjadest numbritega 1 kuni 398. Nendel "väikestel" kuni 20-leheküljelistel nimekirjadel on koostamiskuupäevad ajavahemikust 18.01.1989–24.03.1993. Nimekirju on siiski rohkem kui 398, sest esinevad ka korduvad numbrid, näiteks 358, 358A ja 358B. Üldnimekirja kui dokumentidekogumi juurde kuuluvad loetelud, iga köite juurde üks, seega 14 loetelu kokku 40 leheküljel pealkirjadega “Sisemine loetelu dokumentidest, mis asuvad toimiku nr. 9/59 köites 1 (...14) aastast 1989 (1990)”.

Special funds’ group of the Information Centre of the ESSR MIA (later Special Funds' Sector of the Information and Analysis Bureau of the State Police Office of the Republic of Estonia) compiled the general list of the people sentenced to deportation from Estonia to Russia (henceforth “General List”) on more than 2,422 pages. The General List consists of separate small lists numbered from 1 to 398. These up to 20 page lists were compiled between Jan. 18, 1989 and March 24, 1993. Actually there are more than 398 lists, because some numbers occur repeatedly, e.g. 358, 358A and 358B. Lists belong to the General List as a collection of documents. One list belongs to each volume. So the total number of lists is 14 on 40 pages “Internal List of Documents in File No 9/59 of Volume 1 (...14) in year 1989 (1990)”.

Iga köite kohta koostatud “Sisemises loetelus...” on selle köite nimekirjade (maksimaalselt 51) järjekorranumbrid ja üldnumbrid, mis köiteid läbides suurenevad 398-ni; nimekirjade tähised ja kuupäevad; järgneb pealkiri, näiteks “ENSV-st väljasaadetud Viljandi maakonna kulaklike perekondade liikmete nimekiri”, lehekülgede arv ja represseeritud isikute arv selles nimekirjas. Köidete nr.1...13 “Sisemised loetelud...” on alla kirjutatud 1989. ja 1990. aastal, köite nr. 14 oma 1993. aastal.

In “Internal List ...” of each volume there are the serial numbers and general numbers of the lists (max 51) of the volume. There are numbers until 398, the denotations of the lists and dates, then the heading (e.g. “The List of the Kulak Family Members of Viljandi County Deported from the ESSR”), the number of pages and the number of the repressed persons in the list. The “Internal Lists...” of Volumes 1-13 were signed in 1989 and 1990 and that of Volume 14 in 1993.

Siseministeeriumi küüditamisnimekirjades üldnumbritega 1...398 on iga nimekirjas oleva inimese kohta märgitud: arhiivitoimiku number; perekonna-, ees- ja isanimi, sünniaasta; elukoht enne küüditamist, mis on igal pereliikmel sama; küüditamisnimekirja lülitamise otsus ja kuupäev; küüditamiskoht ja mis kuupäevani oli küüditatu; märkuste lahter – näiteks surma kuupäev kinnipidamiskohas, mitte küüditatud – kui ei saadud kätte (ei olnud kodus).

In the deportation lists of the MIA with the general numbers 1...398 the following data has been noted about the person in the list: the number of an Archive file, the family name, the first name and the father’s name, the year of birth, the place of residence before deportation (the same of all the family members), the decision to enter in the deportation list and the date, the deportation place and until which date he/she was deported, notes – e.g. the date of death in the prison place, not deported – if not caught (not at home).

Üldnimekiri ja “Sisemised loetelud...” anti härrade Ain Soidla, Ivar Teeääre jt. vahendusel üle “Memento” teabe- ja ajalootoimkonnast välja kasvanud Eesti Represseeritute Registri Büroole (ERRB) järkjärgult alates detsembrist 1989 kuni Üldnimekirja viimaste osade valmimiseni 1993. a. Nende üleandmine ERRB-le sai teoks “Memento” initsiatiivil. Saime lahkumismeeleolus töötajate väljaotsitud ja ümberkirjutatud hunniku halvastisüstematiseeritud andmeid, “Sisemiste loetelude” järgi kokku 38975 isiku kohta.

The General List and “Internal Lists...” were given via Mr. Ain Soidla and Mr. Ivar Teeäär and the others to the Estonian Repressed Persons Records Bureau (ERPRB), which had grown from the “Memento” Information and History work group since December 1989 until the completion of the General List in 1993. Their transfer to the ESPRB took place at “Memento’s” initiative. We got incorrectly systematised data, which had been found out and rewritten by the leaving people, concerning 38,975 persons according to the “Internal Lists...”.

ERRB lülitas aastail 1991–1993 korduvkirjed üldnimekirjast välja. Pärast seda jäi Üldnimekirja ligi 38500 isikukirjet, mis jagunesid kategooriateks järgmiselt:

ERPRB switched the repeated entries out of the General List in 1991–1993. After that about 38,500 personal files were in the General List accordingly:


1949. a. märtsiküüditamisele määratud (küüditatud + mitte küüditatud).

29278

Persons sentenced to deportation in March 1949 (deported + not deported).


1941. a. juuniküüditatute nimekirjadesse kuuluvad.

5363

Persons, who belonged to lists of the deported in June 1941.


Teistel aastatel küüditatute nimekirjadesse kuuluvad.

1288

Persons, who belonged to the list of deported in the other years.


1949. a. küüditamisele mittekuulunud kulaklike perede liikmed.

2626

Kulak family members, who were not sentenced to the deportation in 1949.


Kokku

38555

Total

Ilma korduvandmete väljaarvamiseta on üldnimekirja juurde kuuluvate "Sisemiste loetelude" andmetel siin represseeritud isikuid 38975, seega oli korduvkirjeid 420.

Without the exclusion of the repeated data 38,975 repressed persons according to the “Internal Lists...” belong to the General List. Therefore there are 420 repeated files.

Üldnimekirjas hõlmavad 1949. a. märtsiküüditatud 2045 lehekülge (kogumaht 2422 lk). Esineb ka küüditatute eri kategooriate segalehekülgi ja seganimekirju.

The deported in March, 1949 enhance 2,045 pages in the General List (the total volume is 2,422 p.). There are also mixed pages and lists of different categories.

Nendele lehekülgedele kirjutatud andmete alusel oli:

According to the data on these pages:


Üldnime-kirjas / In the General List

Toimi-kutes* / In the files*



Märtsiküüditamisele määratute arv.

29278

29858

The number of the persons sentenced to deportation in March.


Neist küüditati märtsipäevil.

21215

21726

Actually deported in March days.


Mitte küüditatud (ei olnud kodus jne.).

8063

8132

Not deported (not at home etc.).


Suri asumisel.

2404

1969+ 54 (teel/on the way)

Died in deportation.


* Andmete töötlemisel need arvud aina täpsustuvad, eriti arhiivitoimikute ja küüditatute endi abi kasutamisel.

* During data processing these numbers become more precise, especially due to the archive files and assistance from the deported.

Üldnimekirja kui teisejärgulise ajaloo allikamaterjali väärtus seisneb selles, et ta sisaldab andmeid ka nende küüditatute kohta, kelle perekonnatoimikud Siseministeeriumi arhiivist 1992–1993 ERAF-i riiuleile üleandmiskadudena ei jõudnud või kelle kohta toimikuid Siseministeeriumi arhiivis ei olnud. Seda kinnitavad järgmised asjaolud.

The value of the General List as a secondary historical source lies in the fact that it consists of data concerning also those deported persons, whose family files upon the transfer form the Archive of the MIA to BESA in 1992–93 were lost or whose files had not been in the Archive of the MIA. The following circumstances will prove that.


Üldnimekirja 398 osanimekirjast on 385 valminud enne novembrit 1990. Arhiivitoimikud hakkasid kaduma alates augustist 1991. Viimased 13 nimekirja on kaudselt seotud märtsiküüditamisele määratutega – neis nimekirjades, numbritega 386-398 on andmed 2626 kulakliku pere liikmete kohta, “kes 1949. aasta märtsis jäid välja saatmata ja kelle kohta puuduvad toimikud Siseministeeriumi arhiivis enne 24.03. 1993”.

385 of the 398 partial lists of the General List were completed before November 1990. The archive files started to disappear since August 1991. The last 13 lists are connected with the persons sentenced to deportation in March. In these lists there are data concerning 2,626 kulak family members marked by numbers 386-398, who had not been banished in March 1949 and whose files were missing from the Archive of the MIA before March 24, 1993.

Ligi 38,5 tuhande küüditamisele määratud isiku Üldnimekirja ja selle juurde kuuluvate “Sisemiste loetelude...” koostamine oli töö, mis püüdis arvestada demokratiseerimisajastu tulevasi vajadusi. Ilmselt mõeldi neid 2500 lehekülge kasutada arvuti vahendusel abivahendina küüditatute rehabiliteerimisel, vara tagastamisel ja kompenseerimisel, pensionistaaži määramisel, otsinguteks, teabe andmiseks jne. “Mementole” üleantud kujul, peamiselt jaanuarist 1989 kuni oktoobrini 1990 valminud leheküljed olid siiski vaid lõpetamata töö. Nimeregistri koostamisel on selgunud väga palju vigu ja andmevaegust. Need 2500 ülesotsitud ja osaliselt ümberkirjutatud lehekülge on teise astme dokumentidena nagu kokkuvõte-aruanne kompartei, siseministeeriumi ja riikliku julgeoleku organite pikaajalisest, ulatuslikust ja kaugele ulatuvate tagajärgedega kuritööst. Kirjeldatakse peamiselt eesti naiste, laste ja raukade vastu suunatud kuritöö vahepealseid formaalseid üksiktulemusi aastatest 1949–1957. See on Eesti rahva asiaatliku hävitamistöö ühe lõigu kokkuvõte, mille esitasid osalenud institutsioonid.

Further needs of the democratisation period were taken into consideration during the compilation of the General List of about 38,500 people sentenced to deportation by the “Internal Lists..”. Probably there was an intention to use those 2,500 pages as a computerised means at the rehabilitation of the deported, at returning the property and its compensation, determining the years of retirement, searches, provision of information etc. The pages, compiled from January 1989 until October 1990 and given to “Memento”, had been an incomplete work. During the compilation of the Name Register very many mistakes and lack of information have been revealed. Those 2,500 discovered and partially rewritten pages as secondary documents are like a summary-report of result the long-term large-scale crime of the Communist Party, MIA and State Security. The interim formal separate results in 1949-57 of the crime against the – Estonian women, children and the elderly have been described. This is a summary of one paragraph of the Asiatic destruction of the Estonian nation, presented by the participating institutions.

1.4. NATSIONALISTIDE EHK RAHVUSLASTE ALLIKANDMETEST
ABOUT SOURCES OF NATIONALISTS

Enne 1949. a. märtsiküüditamist (ja ka pärast seda) poliitilistel põhjustel ilma kohtuta kommunistide poolt tapetute, kohtuotsusel hukatute ja vangistusse määratute perekonnapeade, poegade ja tütarde, vendade ja õdede pärast küüditati reeglina terve perekond, see tähendab, korteris, majas või talus koos elavad inimesed. Sageli tehti seda vaatamata eri perekonnanimedele või leibkondadele. Poliitilistel põhjustel süüdimõistetute perekonnaliikmed kuulusid represseerimisele – küüditamisele vastavalt NL Siseasjade Rahvakomissariaadi ja NL Prokuratuuri direktiividele Nr. 215/51 30. maist ja nr. 252 27. juunist 1942. Selle toimingu registreerimiseks kasutati eritemplit arreteeritu toimikusse panemiseks (vt. koopia “Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1989”, 2., Tallinn, 1998, lk. B8). Pitsatijäljend toimikus tähendas, et abinõud perekonnaliikmete represseerimiseks on kasutusele võetud. Pereisa “kuritöö” karistuse ülekandmine kogu perele, nii lastele kui ka vanaemale jne. oli kommunistide moraali kohaselt loomulik ja seaduslik.

As a rule the whole family (i.e. people living in the flat, house or farm) was deported if the family head, sons and daughters, brothers and sisters, who had been killed by the communists without court due to political reasons before the deportation in March 1949 (and after that afterwards) or murdered at the court sentence or sentenced to imprisonment. Very often this was done regardless of different family names or households. The family members sentenced for political reasons had to be repressed. They should have been deported according to the directives No 215/51 of May 30 and No 252 of June 27, 1942 of the SU People’s Commissariat of Internal Affairs and the SU Prosecutor’s Office. A special seal was used to enter the arrested person in the file (see copy “Political Arrests in Estonia 1940–1989”, 2, Tallinn, 1998, p. B8). The seal showed that the means or the repression of the family had been taken into use. The transfer of the punishment for the father’s “crime” to the whole family (the children as well as the grandparents etc.) was natural and legal according to the communist morale.


Selliseid 1949. a. märtsiküüditamisele määratud perekondi nimetati natsionalistideks (tänapäevases kontekstis oleks õigem termin “rahvuslased”). Toimikud nende “kuritöö” kohta on säilinud ERAF-i ENSV SM fondis 3-N. Arreteeritud perekonnapeade toimikud on ENSV RJK fondides nr. 129 ja 130.

Such families sentenced to deportation in March 1949 were called “nationalists”: The files concerning their “crime” have been preserved in Fund No 3-N of BESA-I ESSR MIA. The files of the arrested family heads are in Funds No 129 and 130 of the ESSR SSC.

Kulaklikeks tunnistatud talude peremehed olid samuti 1949. a. valdavalt juba vangilaagrites. Neid karistati kulaklikele majapidamistele määratud ülejõu käivate maksude ja töökohustuste mittetäitmise eest, aga mittepoliitiliste paragrahvide alusel. “Kulaklikena” küüditatud perekondadest vangistatud pereisade (ka pereliikmete) toimikuid tuleb seega otsida peale fondide 129 ja 130 veel kriminaalkurjategijate andmekogumite hulgast.

The landlords of the households, which had been considered Kulak were mostly in prison camps. They were punished for not paying the high taxes and not fulfilling their duties, but according to the non-political paragraphs. The files of the family heads (as well as family members) should be searched not only in Funds No 129 and 130, but also in databases of the criminals.

Küüditatute hulgas oli “natsionalistide” perekondi tunduvalt rohkem kui “kulaklikke” – perekonnatoimikute arvu järgi vastavalt 68% ja 32 %.

There were more “nationalist” families than “kulak” families among the deported. According to the number of family files there were accordingly 68% and 32% of them.

Vangilaagreist vabanenud perekonnapead, nii “natsionalistid” kui ka “kulakud” saadeti reeglina asumisele oma perekondade juurde Siberisse pärast 1949. aastat. Seda tehti nii nendega, kelle kohtuotsuses sisaldus vangistusele lisaks ka asumiskaristus, kui ka nendega, kellele asumisaastaid polnud mõistetud.

Both “nationalists” and “kulak” family heads ,liberated from prison camps, were as a rule sent to deportation to their families in Siberia after 1949. It happened to everyone, whose court sentence included deportation in addition to imprisonment as well as whose sentence did not include deportation years

Palju peresid eelistasid asumisaastaid edasi taluda mitte Siberi kolhoosides, vaid taotlesid ja loa saanud, sõitsidki pereisa (või mõne teise pereliikme) asumispaika Habarovski kraisse, Jakuudi ja Komi ANSV-sse, Magadani oblastisse, Kasahhi NSV-sse karmidesse tingimustesse.

Most of the families preferred to tolerate deportation years not in the collective farms of Siberia, but applied for a permission and upon receival of the permission they travelled to the deportation place of the father (or the other family member) in the harsh conditions of Habarovsk Kray, Yakut and Komi ASSR, Magadan Oblast, Kazakh SSR.

Seega tuleb 25.–29. märtsil 1949 loomavagunitesse laaditutele lisada peaaegu iga pere (umbes 7,5 tuhat) kohta lisada 1...2 pereliiget, kes pere juurde saabunutena võeti komandantuurides arvele eriasumisele küüditatuina. Vabatahtlikult perekondadele järelesõitnud võeti samuti arvele, nende kohta tehti ka küüditamisotsuseid.

Therefore 1...2 family members (about 75,000) should be added to the persons loaded on animal wagons on March 25-29, 1949 who upon arrival to their families were registered as deported persons in the commandant’s office. The persons, who followed their family members voluntarily, were also registered and sentenced to deportation.

Küüditatute arvu suurendasid ka asumisel sündinud 230 last, hoopiski rohkem aga need “mitte küüditatud”, kes pärast märtsiküüditamist üles otsiti, vangistati ning kas pärast määratud vangikaristuse ärakandmist või ilma kohtuotsuseta lihtsalt läbi tapivanglate küüditati.

230 children born during deportation also increased the number of the deported. But also those “not deported”, who were found after deportation in March and were imprisoned either after the termination of the imprisonment or deported via prisons without court sentence.


1.5. KASUTATUD KIRJANDUS
BIBLIOGRAPHY
  1. NSVL MN määrus nr. 390–138 t.s.* 29.01.49.
  1. Decree No 390-138 t.s.* of the USSR Council of Ministers of Jan. 29, 1949.
  1. NSVL siseministri kindralpolkovnik S. Kruglovi käskkiri nr. 00225 12. märtsist 1949, t.s.* ja ** / Võimatu vaikida II, H. Sabbo, Tallinn 1996, lk. 845-850.
  1. Order No 00225 of S. Kruglov, General-Colonel of the USSR Minister of Internal Affairs of March 12, 1949, t.s.* and **. / Impossible to Keep Silent II, H. Sabbo. Tallinn 1996, p. 845-850.
  1. ERAF (Parteiarhiivi) direktori V. Ohmanni kiri 25.02.1994 nr. 24 “Memento” Teabe- ja ajalootoimkonnale edasisaatmiseks Riigikogu ajutisele komisjonile “NSV Liidu ja teiste riikide julgeoleku- ning luureorganite tegevuse uurimiseks Eestis” ja Riiklikule Kaitsepolitseiametile kriminaalasja algatamiseks. Avaldamata.
  1. Letter nr. 24 of V. Ohmann, Director of the BESA (Party Archive), of Feb. 25, 1994 to "Memento" Information and History work group to be forwarded to the Parliament Temporary Committee "To investigate the activities of the security and reconnaissance of the USSR and the other states in Estonia" and to the Secret State Police to initiate a criminal case. Unpublished.
  1. ERAF, ENSV SM f. 4-K, n.1, s.ü. 1...25. Kulaklike majapidamiste maakondlikud nimekirjad. ***
  1. BESA, ESSR MIA Fund No 4-K, n.1, s.ü. 1...25. List of the Kulak Households according to Counties. ***
  1. ENSV MN määrus nr. 014, 14. märts 1949. Kulakute ja nende perekondade väljasaatmise kohta ENSV piiridest. / Võimatu vaikida II, H. Sabbo, Tallinn, 1996, lk. 851–852. / Akadeemia, 1999, nr. 3, lk. 629–630.
  1. Decree No. 014 of the ESSR CM of March 14, 1949. About the Banishment of the Kulaks and Their Families from the Boundaries of the ESSR. / Impossible to Keep Silent II, H. Sabbo, Tallinn, 1996, p. 851-852./ Akadeemia 1999, No 3, p.629-630
  1. ENSV MN määrus nr. 015, 22. märts 1949. Kulakute perekondade väljasaatmise kohta Eesti NSV piiridest / Võimatu vaikida II, H. Sabbo, Tallinn, 1996, lk. 853. / Akadeemia, 1999, nr. 5, lk. 1061.
  1. Decree No. 015 of the ESSR CM of March 22, 1949. About the Banishment of the Kulak Families from the Boundaries of the ESSR. / Impossible to Keep Silent II, H. Sabbo, Tallinn, 1996, p. 853./ Akadeemia 1999, No 5, p.1061.
  1. A. Rahi. 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas. Trt., “Kleio”, 1998, 292 lk., illustr. Lk. 39 ja 41.
  1. A. Rahi. Deportation in March in 1949 in Tartu and its county. Tartu, "Kleio", 1998, 292 p., illustr. Pages 39 and 41.
  1. Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) fondide loend. Koost. H. Oidema. Tallinn 1998, 322 lk.
  1. A list of funds of the Branch of the Estonian State Archive (Party Archive). Compiler H. Oidema. Tallinn 1998, 322 p.
  1. Õiend EV Riikliku Politseiameti Teabe- ja Analüüsibüroo direktorilt Ivar Teeäärelt 15.06.92 ja selle lisad 6 leheküljel V. Kašina allkirjaga 12.06.92. Avaldamata materjal.
  1. Proof by Ivar Teeäär, Director of Information and Analysis Bureau of the State Police Office of the Estonian Republic, of June 15, 1992 and its appendices on page 6 with the signature of V. Kašina of June 12, 1992. Unpublished material.
  1. ERAF, ENSV SM F. 17/1, n.1, s.ü. 131, l. 15 ja 15 p. ***
  1. BESA, ESSR MIA F. 17/1, n.1, s.ü. 131, l. 15 and 15 p. ***
  1. ERAF, ENSV SM F17/1, n.1, s.ü. 131, l.99. ***
  1. BESA, ESSR MIA F17/1, n.1, s.ü. 131, l.99. ***
  1. V. Rjasnoi kiri NSVL siseminister S. N. Kruglo-vile / Võimatu vaikida II, H. Sabbo, Tallinn 1996, lk. 842-844. (Väljasaadetute vastuvõtu võimalustest Siberi erinevates paikades).
  1. V. Rjasnoi’s letter to S. N. Kruglov, the USSR MIA. / Impossible to Keep Silent II, H. Sabbo, Tallinn 1996, p. 842-844. (About the reception possibilities of the banished to different parts of Siberia).

t.s.* täiesti salajane

t.s.* top secret

** eriti suure tähtsusega

** of enormous importance

*** ERAF on Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) vana tähis ja siin kasutame seda ka sama arhiivi uue nimetuse – Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiviosakonna puhul. ENSV SM (Siseministeeriumi) fondid asuvad selles arhiivis.

*** BESA is an old denotation of the Branch of the Estonian State Archives (Party Archives) and here it is also used for the State Archives Department of the Estonian National Archives. The funds of the ESSR MIA (Ministry of Internal Affairs) are in this Archives.



Rist ja kivikangur Pilistvere mälestuspargis 1999. a. suvel. Pilistvere mälestuspark on seni ainus üle-eestiline mälestusmärk Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest võidelnutele ja kannatanutele – tapetutele, vangistatutele ja küüditatutele. Mälestuspargi, ka kivikangru kujundamine ei ole veel jõudnud lõpule, kuid ta täieneb iga aastaga.

Foto on saadud mälestuspargi idee algataja ja visa edasiviija, Pilistvere koguduse õpetaja Vello Salumi vahendusel.

A cross and a pile of granite in Pilistvere Memorial Park in summer 1999. Up till now Pilistvere Memorial Park is the sole monument dedicated to the fighters for freedom and independence – the killed, the imprisoned as well as the deported all over Estonia. The design of the Memorial Park and the pile of granite has not been completed yet, but it is improving every year.

The photo has been provided by Vello Salum, Pastor of Pilistvere congregation and the initiator of the idea of establishing the memorial.