Memento

3. STATISTILINE ÜLEVAADE

STATISTICAL OVERVIEW

Selgitused ja ülevaatlik lühiinformatsioon tabelites NING illustratsioonidel esitatud materjalide kohta
Explanations and Survey of the Material Presented in Tables and Figures

Kommunistliku režiimi aastatel 1940-1990 Eestis poliitilistel põhjustel arreteeritud isikute andmed (isikukirjed) mahutame ilmselt nelja köitesse.

Käesolevas raamatus “Poliitilised arreteerimised Eestis” on esmakordselt 15001 poliitilistel põhjustel arreteeritud Eesti elaniku isikukirjet, 2215 isikukirjet märkusega “avaldatud uuesti” ja 471 viiterida nagu näiteks “Indrikus, Alfred, Karl, s. 16.10.09 [vt. Hinrikus, Alfred, Karl]”. Märkusega “avaldatud uuesti” isikukirjed on esmakordselt avaldatud raamatu 1. köites ja käesolevas 2. köites on neid andmeid täiendatud või täpsustatud uute arhiiviandmetega või sugulaste poolt saadetud andmetega.

Statistiline ülevaade hõlmab raamatu “Poliitilised arreteerimised Eestis” esimesest köitest 20164 ja teisest köitest 15001 esmakordselt avaldatud isikukirjet. Korduvandmeid, s.t. 2215 isikukirjet märkusega “avaldatud uuesti” ja 471 viiterida ei ole lülitatud arreteeritute koguarvu. Seega on järgnevates tabelites ja illustratsioonidel maksimaalne isikute arv 1. ja käesoleva 2. raamatu köite liidetud andmed: 20164+15001-(455+90)=34620 isikut. Erinevatel põhjustel jäeti statistilisest ülevaatest välja kokku 545 isikukirjet. Tutvumine 1. raamatu ja käesoleva 2. raamatu statistiliste üldandmetega eraldi 20 tuhande ja 15 tuhande isiku kohta näitas, et need juhuslikud (KGB poolt arhiivitoimikutena riiulitele segipaisatud) riiuliplokkide järgi tehtud väljavõtted arreteeritute kogumassiivist on esinduslikud: keskmine karistusmäär aastates eraldi esimeses ja teise köites 15,74 ja 15,64, samuti surmaotsuste protsent 8,4 ja 8,37 ning naisi arreteeritute hulgas 11,2% ja 7,75%.

Raamatu “Poliitilised arreteerimised Eestis” 3. köite jaoks on arhiivitoimikutest välja kirjutatud ja arvutimällu sisestatud üle 18000 arreteeritu isikukirjet, milledest umbes 20% võivad olla korduvnimed varem ilmunud köidetes. Poliitilistel põhjustel arreteeritud Eesti elanikke jätkub veel neljandassegi köitesse, kuid nende dokumenteeritud andmed on senini veel teadmata Venemaa ja Eesti erinevates arhiivides.

Personal data about people, imprisoned due to political reasons during the communist regime 1940-1990 will probably provided in four volumes.

Personal data about 15,001 Estonian resident, imprisoned due to political reasons, 2,215 personal data with a note “republished” and 471 references e. g. “Indrikus, Alfred, Karl, b. on Oct. 16, 1909 [see Hinrikus, Alfred, Karl]” has been published for the first time in the present book ”Political Arrests in Estonia”. Data with a note “republished” have been given in Volume 1 and in Volume 2 the data has been amended or elaborated with new archive data or data sent by relatives.

Statistical overview enhances 20,164 personal data published for the first time in Volume 1 and 15,001 in Volume 2 of the book “Political Arrests in Estonia”. Repeated data, i.e. 2,215 personal data with a note “republished” and 471 references have not been included in the total number of the arrested. So in the following tables and illustrations the maximum number of people is a sum of data in Volumes 1 and 2: 20,164+15,001-(455+90) =34,620. Due to different reasons 545 personal data were left out of the statistical overview. Taking a look at the data of the statistical overview in Volumes 1 and 2 concerning separately 20 thousand and 15 thousand people showed that excerpts of the total arrested people on the basis of those occasional (scattered files by KGB) blocks of shelves are representative. In Volumes 1 and 2 the average imprisonment time is accordingly 15,74 and 15,64 years, death sentence percentage 8,4 and 8,37, and the percentage of females among the arrested 11,2 and 7,75.

More than 18, 000 personal data of the arrested, 20% of which may be repeated names in previously published volumes, have been written down and inserted into computer’s memory for Volume 3 of the book “Political Arrests in Estonia”. The Estonian inhabitants arrested for political reasons are sufficient also for Volume 4, but their documented data is unknown yet in different Russian and Estonian archives.

Põhijäreldused tabelite andmetest.

Tabelis 3.1. ja joonistel 3.1-1…3.1-6 esitatud 34710 arreteeritu isikukirjet tõendavad alljärgnevat:

kõige rohkem inimesi arreteeriti aastatel 1945, 1941, 1944 ja 1950;
kõige rohkem naisi arreteeriti aastatel 1945, 1941, 1950 ja 1949;
naiste osakaal oli arreteeritute hulgas keskmiselt 9,7%, kusjuures nende osakaal kasvas pidevalt aastatel 1943–1949 ja aastatel 1949–1954 oli 21,0-17,1% piires;
kõige rohkem surmaotsuseid langetati arreteeritutele aastatel 1941 (1622 surmaotsust), 1940, 1944 ja 1945;
surmaotsuste keskmine protsent oli 8,24 ja üldarv 2861;

kinnipidamiskohtade ebainimlikes tingimustes suri või mõrvati keskmiselt 23,56% arreteeritutest, s.t. 8176 inimest 34710 hulgast;
haigustesse ja nälga surnute (suremine) ning mõrvatute osakaal arreteerimisaastate järgi oli kõige suurem aastatel 1941 (67,1%), 1940 (48,5%) ja 1944 (22,8%);
ajavahemikul 1947–1953 oli surmaotsuste ja suremise protsent madal, pärast Stalini surma (1953), aastatel 1954–1989 määrati arreteeritutele vähemalt 25 surmaotsust ja täiendavalt suri või mõrvati kinnipidamiskohtades vähemalt 23 inimest;
keskmine karistusmäär (vangistus + õiguste piiramine ja asumine kokku) oli 15,77 aastat, kusjuures maksimaalsed aastakeskmised karistusmäärad langetati aastatel 1951 (25,94 aastat), 1952 (23,73), 1950 (22,14), 1948 (21,38) ja 1953 (20,31) arreteeritud inimestele;

pärast Stalini surma, aastatel 1954 ja 1955 oli keskmine karistusmäär ligi 15 aastat ja aastatel 1956–1958, samuti 1963 ja 1965 oli keskmine karistusmäär üle 10 aasta.

Tabelis 3.2. ja joonisel 3.2-1 esitatud andmed tõendavad, et kohtud ja teised süüdimõistmist teostanud organid langetasid keskmiselt 12,6% juhtudel otsuseid üks kuni kaks aastat pärast arreteerimist ja 0,79% juhtudel mõisteti süüdi rohkem kui kaks aastat pärast arreteerimist.

Main conclusions from the Tables’ data.

Data of 34,710 arrested person, presented in Table 3.1 and Figures 3.1-1…3.1-6, prove following:

most of the people were arrested in years 1945, 1941, 1944 and 1950;

most females were arrested in years 1945, 1941, 1950 and 1949;

females’ share among the arrested was on the average 9,7%, whereas their share increased permanently between 1943–1949 and it was 21,0-17,1% between 1949–1954;

most of death sentences of the arrested were in years 1941 (1,622 death sentences), 1940, 1944 and 1945;

the average percentage of death sentences was 8,24 and the total number was 2,861;

on the average 23,56% of the arrested, i.e. 8,176 people from 34,710 died or were murdered in the inhuman conditions of prisons or prison camps;

death rate due to diseases and starvation and the share of the murdered by years of arrest was the highest in 1941 (67,1%), 1940 (48,5%) and 1944 (22,8%);

between 1947–1953 the rate of death sentences and deaths was low. After Stalin’s death (1953), in 1954–1989 there were at least 25 death sentences of the arrested and in addition at least 23 people died or were murdered in prisons or prison camps;

the average imprisonment (imprisonment + limited rights and deportation altogether) was 15,77 years, whereas the annual maximum imprisonment to the arrested were in years 1951 (25,94 years), 1952 (23,73), 1950 (22,14), 1948 (21,38) and 1953 (20,31);

after Stalin’s death, the average imprisonment was about 15 years in years 1954 and 1955 and more than 10 years in years 1956–1958, also in 1963 and 1965.

Data in Table 3.2 and Figure 3.2-1 prove that courts and the other condemnatory organs passed resolutions on the average 12,6% of cases 1-2 years after arrest and in 0,79% of the cases after more than 2 years.

Neid hiliseid süüdimõistmisi pärast 1953. a. (pärast Stalini surma) enam ei esinenud. Aastatel 1941 ja 1944 oli üle ühe aasta pärast arreteerimist toimunud süüdimõistmisi vastavalt 34,89% ja 19,99%.

Tabelis 3.3. ja joonisel 3.3-1 esitatud andmed tõendavad, et 0-15 aasta vanuseid alaealisi arreteeriti kokku vähemalt 82 ehk 0.24% (“vähemalt”, sest teadmata vanuses isikuid oli 666), kuni 20 aasta vanuseid oli kokku 1786 ehk 5,16%. Nende hulgas oli kuni viie aasta vanuseid vähemalt 7 (34620 isiku kohta). Inimesi vanusega 60-90 aastat (s.t. pensioniealisi) oli arreteeritute hulgas 1386 ehk 4,0%. Seega moodustasid 21-59 aasta vanused mehed ja naised, kes võinuksid olla aktiivsed perekonnainimesed, kasvatada lapsi ja lapselapsi, ühtekokku 90,84% arreteeritutest.

Süüdimõistmist teostanud organitest, kes langetasid otsuseid, moodustasid sõjatribunalid otsuste arvu alusel 75,66% ja erinõupidamised 9,14%. Pärast Stalini surma tegutsesid erinõupidamised edasi, sõjatribunalide osatähtsus vähenes oluliselt, kohaliku RJK suunised praktiliselt kadusid, kuid suurenes ENSV Ülemkohtu osatähtsus, vt tabelid 3.4, 3.5 ja joonised 3.4-1 ning 3.5-1.

Algandmed köidetes 1 ja 2 on liigitatud järgmiselt:

Eesti Vabariigi Ülemkohtu arhiivi säilikutest saadud andmeteks (ük),
EV prokuratuuri arhiivi rehabiliteerimise koondkaustadest saadud andmeteks (pr),

KGB arhiivi fondide 129 ja 130 toimikutest ERA Filiaalist saadud andmeteks (ar) ja
küsitluslehtedena (kas erivormil või kirjana) saadud mäluandmeteks (kl).

34620 arreteeritu puhul on algandmete allikas (liik) ja dokumendi või toimiku number märkimata (teadmata) vaid 1064 isiku kohta. Paljude isikute puhul on täiendavalt arhiiviandmetele (ük, pr, ar) ka küsitluslehe andmeid kasutatud. Küsitluslehed on valdavalt 1941. a. arreteeritute kohta. Algandmed on 59,74% ulatuses KGB arhiivist (ar), 22,38% ulatuses Ülemkohtu arhiivist (ük), 15,94% ulatuses Prokuratuurist (pr) ja ainult 1,93% ulatuses küsitluslehtedelt (kl). Tabelis 3.16. on algandmete liikide kasutamine arreteerimisaastate järgi.

These late sentences did not occur after 1953 (after Stalin’s death). In years 1941 and 1944 the percentage of condemnation more than a year after arrest was accordingly 34,89% and 19,99%.

Data in Table 3.3 and Figure 3.3-1 prove that at least 82, i.e. 0.24% (“at least”, because the age of 666 people unknown) 0-15 years old under aged were arrested, totally 1,786 people, i.e. 5,16% were up to 20 years old. Among them up to the age of 5 years old were at least 7 (per 34,640 people). There were 1,386 people, i.e. 4,0% (retired age) among the arrested. So 21-59 years old males and females, who might have been active family people, grow children and grandchildren made up totally 90,84% of the arrested.

War tribunals made 75,66% and special councils 9,14% of the prosecuting organs, which made decisions. After Stalin’s death special councils were still active, the impact of war tribunals decreased significantly, directives of the State Security Committee local organ disappeared but the role of the ESSR Supreme Court increased. See Tables 3.4, 3.5 and Figures 3.4-1 and 3.5-1.

Initial data in Volumes 1 and 2 has been classified into:

data from the Supreme Court of the Republic of Estonia (ük),

data from the rehabilitation files of the Prosecuting Archive of the Republic of Estonia (pr),

data from the files of KGB archive funds 129 and 130 in Estonian State Archive (ar) and

memory data from questionnaires (kl; on special form or letter).

In case of 1,064 of 34,620 arrested people the initial source (kind) and the number of the document or file is not noted (unknown). In case of many people besides archive data also data from questionnaire has been used. 59,74% of the initial data is from KGB archives, 22,38% from the archive of the Republican Supreme Court, 15,94% from the Republican Prosecuting Magistracy Archive and only 1,93% from the questionnaires. The use of the kinds of initial data has been given in Table 3.16.

Statistiline info

Paragrahvide pingerida, karistus- määrade aastad ja surma- otsused.

Aastatel 1920-1989 arreteeritud Eesti elanike andmed tabelitena.