FILMIPÄEVAD 22.–24. oktoobril

 

KINO MUUSEUMIS: 22.–24. oktoobrini toimuvad filmipäevad!

 

Kolmel päeval saab näha filme, mis keskenduvad vastupanuliikumisele diktaatorlike režiimidega riikides. Filmid pärinevad viiest riigist ja neid näeb originaalkeeles ingliskeelsete subtiitritega.

Filmid linastuvad muuseumi auditooriumis igal päeval kell 14 ja 18.

 

SISSEPÄÄS TASUTA!

 

PROGRAMM:

Kolmapäeval, 22. oktoobril

14.00 “Salamise sõduridˮ (“Soldados de Salamina”), režissöör David TRUEBA, Hispaania 2003, 119 min

Film põhineb Javier Cercase samanimelisel romaanil. Rafael Sánchez Mazas osaleb Hispaania kodusõjas (1936–1939), kus ta sõdib Franco poolel. Vabariiklased vangistavad ta ja viivad koos 50 teise vangiga metsa, et nad seal hukata. Mazasel õnnestub põgeneda ja end metsas varjata. Vabariiklaste sõdur leiab Mazase, kuid otsustab ta siiski ellu jätta. Mazas hiilib taganevatest vabariiklaste vägedest kõrvale ja pöördub lõpuks falangistide partei eestkoste alla, kus temast saab Franco režiimi oluline propagandist.

Vaata filmi treilerit siit...

 

18.00 “Suur jalutuskäik” (“La grande vadrouille”), režissöör Gérard OURY, Prantsusmaa 1966, 132 min

1942. aastal, Natsi-Saksamaa okupatsiooni ajal, tulistatakse Pariisi kohal alla Briti pommitaja. Meeskonnaliikmed maanduvad langevarjudega kesklinna. Mitu kohalikku elanikku aitavad neil linnast välja jõuda ning hiljem ületada demarkatsioonijoon Natsi-Saksamaa okupeeritud Põhja-Prantsusmaa ja lõuna vahel. Lõpuks õnnestub neil põgeneda Inglismaale.

Vaata filmi treilerit siit...

 

Neljapäeval, 23. oktoobril
14.00 “Chris Gueffroy lühike elu” (“Das kurze Leben des Chris Gueffroyˮ), režissöör Klaus SALGE, Saksamaa 2011, 43 min

Berliini müür kujutas külma sõja ajal kahe maailmavaate teravat vastuseisu. Ida-Saksamaa (SDV) piirivalvurid lasid kohapeal maha kõik “piiririkkujadˮ. Berliini müüri juures lasti maha vähemalt 136 inimest. 20-aastane Chris Gueffroy püüdis piiri ületada 1989. aasta alguses – ta oli viimane inimene, kes seda tehes suri. Dokumentaal räägib elust Ida-Saksamaal, intervjuudes kõnelevad Chrisi pere ja sõbrad.

 

Pärastlõunal saab näha veel kahte dokumentaalfilmi, mis on ainult saksa keeles:
“Der 17. Juni 1953 – Volksaufstand in der DDRˮ 2013, 44 min
“Der Duft des Westens” 2013, 6 min

 

18.00 “Perekond” (“Die Familie”), režissöör Stefan WEINERT, Saksamaa 2013, 92 min

Ida-Saksamaa (SDV) piiri ääres mõrvatud inimeste perekonnad räägivad oma loo. Film selgitab, et rõhuvas, autoritaarses riigis on ellujääjad samal ajal ka ohvrid. Tunnistajaid on filmitud rasketes olukordades, mis annab nende kogemustest intiimse ülevaate.

 

Reedel, 24. oktoobril

14.00 “Naised ja sõda” (“Kobiety i Wojna”), režissöör Marek WIDARSKI, Poola 2005, 60 min

Lugu 14 noorest naisest, kes ühinesid Natsi-Saksamaa okupatsiooni ajal Poola relvajõududega. “Keegi ei nõustunud sellega, et Poola lakkab olemast. Mehed olid vangi võetud ja me olime kohustatud võitlust jätkama.” Sellist patriootlikku hoiakut kujundasid perekond, Poola skaudid, Poola Vabariigi haritlased ja kirik.

 

18.00 “Apostel, keda võidis jumal”, režissöör KIM Jin-moo, Korea 2014, 112 min

NB! Asendatud filmiga “Crossingˮ.

Tõsielul põhinev lugu kirikulistest, keda kiusatakse Põhja-Koreas taga jumalateenistuste pidamise eest. Väidetavasti uuris ja intervjueeris filmi režissöör terve aasta väejooksikuid, aktiviste ja põrandaaluseid kirikuliikmeid. Sõltumatutele hinnangutele toetudes teatab Reuters, et ilmselt rohkem kui 200 000 inimest hoitakse Põhja-Korea vangilaagrites.

Inimõiguste aktivistide kiidetud filmi näidati eelmisel kevadel ÜRO Inimõiguste Nõukogus Genfis ja Suurbritannia parlamendis.

 

Vaata intervjuud Terevisioonis 22.10.2014: Okupatsioonide Muuseum korraldab filmipäevi

 

Täname Prantsusmaa, Saksamaa, Korea Vabariigi, Poola ja Hispaania saatkonda koostöö eest!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

“Johannes Hint 100 – valel ajal elatud elu”

 

Johannes Hint

Johannes Hint

20. septembril oli dr Johannes Hindi 100. sünniaastapäev.Okupatsioonide Muuseum meenutab dr Hinti väikese näitusega "Johannes Hint 100 – valel ajal elatud elu". Näha saab asju, mille tema tütar on andnud hoiule muuseumi kogusse. 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tehnikadoktor Johannes Hindi (20. september 1914 – 5. september 1985) nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal.

 

Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ning karistati 15-aastase vabaduskaotusega. Ühe osa esialgsest Hindile kohtus esitatud süüdistusest moodustas tema 60ndatel kirjutatud traktaat "Mõningate XX sajandi ausate inimeste tragöödia", ka oli Hint tuntud nõukogude võimu kritiseerija. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ning kutse võeti kohtu taotlusel ära ja kogu tema vara konfiskeeriti.

 

Peale Johannes Hindi surma, 1989. aastal, rehabiliteeris NSV Liidu ülemkohus Johannes Hindi täielikult. Taastati tema aunimetused ja teaduskraadid.

 

Näitus on avatud 19. oktoobrini.

 

 

Loe ka: Johannes Hindi kolleeg Jaak Kõdar meenutab

 

14. oktoobril toimus muuseumis ajaloo teemaline vestlusring

 

14. oktoobril toimus Okupatsioonide Muuseumis Baltimaade ajaloo teemaline vestlusring

 

Professor Jean-Noël Jeanneney Eestis viibimise puhul toimus Okupatsioonide Muuseumis Baltimaade ajaloo teemaline vestlusring Toomas Hiio (Eesti Sõjamuuseum), Trivimi Velliste (Eesti Muinsuskaitse Selts), Mihhail Lotmani (Tartu Ülilool),
Bernard Paqueteau (Prantsusmaa Suursaatkond) ja Jean-Loup Rousselot (Okupatsioonide Muuseum) osavõtul.

Arutleti ajaloosündmuste ja -sümbolite ambivalentse tõlgendamise ja ajaloohariduse tähtsuse üle. Täpsemalt käsitleti I maailmasõja sündmuseid, Eesti iseseisvumist ja demokraatliku riigi ülesehitamist. Samuti kõneldi Eesti meeste sundvalikutest 1939.–1945. aastatel kommunistliku ja natsirežiimi tingimustes.

 

Jean-Noël Jeanneney Pariisi Poliitikauuringute Instituudist (Science Po) on ajaloolane, kelle uurimisvaldkondadeks on meedia ja 20. sajandi ajalugu. Ta on olnud riigisekretär kahes president François Miterrandi valitsuses ning Prantsuse Rahvusringhäälingu ja Prantsuse Rahvusraamatukogu direktor.

 

Jean-Loup Rousselot, Trivimi Velliste, Bernard Paqueteau ja Jean-Noël Jeanneney

Jean-Loup Rousselot, Trivimi Velliste, Bernard Paqueteau ja Jean-Noël Jeanneney

Trivimi Velliste, Kadri Viires, Jean-Noël Jeanneney ja Bernard Paqueteau

Trivimi Velliste, Kadri Viires, Jean-Noël Jeanneney ja Bernard Paqueteau

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valik Eesti sõjaajaloo kirjandust

 

Valik Eesti sõjaajaloo kirjandust Mati Õuna ja Jüri Kotšinevi raamatukogudest.


Septembris saab näha väljapanekut Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi autorite raamatutest. Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi taasasutamisest on möödunud 10 aastat. Seltsi liikmed on selle aja jooksul üllitanud üle kolmesaja sõjaajalugu käsitlevat raamatut ning üle paarituhande populaarteadusliku artikli ajakirjanduses – nendele raamatutele ongi väljapanek pühendatud.

 

Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts asutati 29. aprillil 1988 Tallinnas edumeelsete ajaloolaste poolt. Selts loodi vastukaaluks tollal vohanud punasele pseudoajaloole ja sihiks võeti Eesti ajalootõe taastamine. Seltsiga liitus kümneid ajaloolasi, ajaloouurijaid ja ajaloohuvilisi. Selts oli tollal esimene organisatsioon, mis koondas sõjaajaloolasi ja sõjaväelasi. Sõjaajaloo Selts ei piirdunud vaid rahvusliku sõjaajaloo lähimineviku uurimisega, vaid tegeles ka kaugema mineviku ja kaugemate riikide sõjaajaloo uurimisega.
Eesti Vabariigi taastamisega avardus ka Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi tööpõld – osaleti Kaitsejõudude Peastaabi ning Kaitseministeeriumi taastamisel. Ilmuma hakkas ajakiri Sõdur ning ajaleht Sõdurileht. Sõjaajaloo Seltsi liikmetest said ka sõjaveteranide organisatsioonide loojad ja aktivistid. Seltsi liikmed võtsid osa Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži loomisest ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjakooli taasloomisest. Taastati Eesti Ohvitseride Kogu ja loodi Eesti Ohvitseride Liit.
2003. aastaks oli Selts täitnud oma esmaülesanded ning seltsi tollane esimees Hannes Walter asendas Seltsi Eesti Sõjaajaloo Komisjoniga. Selts saadeti laiali. 2002. aastal alustas Eestis aktiivselt sõjaajalooga tegelemist Jüri Kotšinev, kellel tekkis mõte selts endisel kujul taasasutada. Koos mõttekaaslaste 
Mati Õuna ja Aart Nõmmega moodustati seltsi taasasutamise toimkond ja 2004. aasta septembriks arenesid asjad nii kaugele, et Mati Õuna juures said kokku taasloodava seltsi aktivistid ning ühiselt võeti vastu otsus selts taasasutada. Lõplikult registreeriti taasloodud Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts 
14. detsembril 2004.

 

Väljapanekut saab näha 21. septembrini.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Konverents “70 aastat suurest põgenemisest” 18.–19. septembril ja pärimusajaloo päev 20. septembril

 

 

Foto: Eric Soovere

Sel sügisel möödub 70 aastat suurpõgenemisest, mis viis läände kümneid tuhandeid eestlasi. 

Selle sündmuse meenutamiseks korraldab MTÜ Eesti Diasporaa Akadeemia koostöös Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Akadeemilise Raamatukogu Väliseesti kirjanduse keskusega 18.19. septembril teaduskonverentsi, kus esinevad migratsiooni- ja diasporaauurijad ning kultuuripärandi kogujad.Konverents toimub Tallinna Ülikooli Mare majas (Uus-Sadama 5). Vaata konverentsi programmi siit.

 

 

 

 

 

20. septembril toimub Okupatsioonide Muuseumis pärimusajaloo päev, kus diasporaakogukondade esindajad jagavad oma mälestusi, elukogemust ja arvamusi pagulusest, võõrsil elatud elust ja kodumaale naasmisest. 
Esitletakse raamatu “Mis teha, siin ta on” uustrükki ja kahte näitust.

Loe artiklit pärimusajaloo päevast: Nad olid noored ja tahtsid elada, sellepärast lahkusid

 

Hajala pärimusajaloo päeva programm

 

9.00 Avasõnad

9.10 Kadri Viires

Näituse “Ründed ja rändedˮ esitlus

9.25 Ilvi Jõe-Cannon

Raamatu “Mis teha, siin ta on” uustrüki esitlus

9.40 Indrik Linask

Mälestusi 1944. aasta suurest põgenemisest

10.10 Inno Salasoo

Neli põgenemist ja kuhu need viisid

10.40–11.10 kohvipaus

11.10 Eric Soovere fotode põhjal valminud fotofilm “Põgenemine”

11.40 Rein Abel

Mõtteid teekonnalt pagulusse ja uuele asukohamaale

12.10 Thomas Vaga

Ainult ajutiseks: lapse, noore teismelise ja täiskavanu arusaamad Eestist põgenemisest

12.40 Liivi Jõe

Sugulastega suhtlemine läbi raudse eesriide

13.10 Kalev Ehin

Pōgenemine ja tulek koju: üks lugu tuhandest

13.4015.00 lõuna

15.00 Dagmar Pöntiskoski

Juula Vaga luuletus põgenemisest

15.10 Juta Ristsoo

Mõtted kirglikult tunderikkast kahepoolsest eksistentsist suurlinnas

15.40 Ain Haas

Pagulaslapse mälestusi eestlaseks kasvatamisest Göteborgist Indianapoliseni

16.10 Kristina Lupp

Kogemused “koju” tulekuga

16.40 Trivimi Velliste

Paguluse teadvustamine okupeeritud kodumaal

17.10 Väino Esken

Simititsa kogukonna lugu

17.40 Guntis Svitins

Veebinäitus “Camps in Germany for refugees from Baltic countries 19441951ˮ

17.50 Arutelu ja kringlisöömine

 

 

 

 

Pärimusajaloo päeva korraldajad ja toetajad:

Okupatsioonide Muuseum 

MTÜ Eesti Disporaa Akadeemia

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Väliseesti kirjanduse keskus

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut

Kultuuriministeerium

Eesti Kultuurkapital

Saksa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis 

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides

 

Konverents ja pärimusajaloo päev on kõigile avatud ning tasuta.

 

Lisainfo:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või 5364 5460

Free Joomla! template by L.THEME