“Miranda – mustlaste holokaustˮ  avatud 1. oktoobrini 2017

Holokausti käigus hukkus neljandik kuni pool Euroopa romadest. Näitus kõneleb mustlastüdrukust Mirandast – tema rõõmsast lapsepõlvest Tšehholsovakkia väikelinnas, karmist vangistusest Teise maailmasõja aegses Natsi-Saksamaa koonduslaagris ning holokaustis ellujäämisest. Tema lugu on meeldetuletus unustusse jäänud romade saatusest Teises maailmasõjas.

Näituse autor Veijo Baltzar kõneleb holokaustist romade perspektiivist, kuid mitte kannatustest, vaid otsustest ja tegudest, mis viisid tuhandete inimeste hukkamiseni. Veijo Baltzar on tunnustatud kunstnik, lavastaja, kirjanik, õppejõud ning Soome romade kogukonna eestvedaja.

Näitus rändab järgneva pooleteise aasta jooksul 18 Euroopa riigis.
Projekti toetab Euroopa Liidu programm “Kodanike Euroopa”.
Näitus jõudis Eestisse koostöös Soome Rahvusvahelise Loovkultuuri Keskusega DROM.  

 

 

Fotonäitus “Purustatud uksedˮ avatud 24. septembrini 2017 

Fotograaf Karolin Kruuse näitus “Purustatud uksed” annab sissevaate Palestiinas Balata pagulaslaagris elavate neljanda generatsiooni pagulaste hingeellu. Näituse tööd on üles pildistatud 2017. aasta kevadel ja suvel.

Balata pagulaslaager asub Jordani Läänekalda põhjaosas Nabluse linnas 0,25 ruutkilomeetri suurusel alal. ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni UNRWA andmetel elab 1950. aastal rajatud ja 5000 pagulasele mõeldud laagris umbes 30 000 inimest.

1948. aastal kuulutati välja Iisraeli riik, mida Palestiina ajalookirjutajad nimetavad sõnaga naqba – katastroof. Pärast seda lahkus või oli sunnitud lahkuma oma kodudest suur hulk palestiinlasi, kes elasid väljakuulutatud Iisraeli riigi aladel. ÜRO pakkus Jaffa piirkonnast pärit sisepõgenikele ajutist elamispinda. Igale perele, olenemata selle suurusest, pakuti üht telki. Esialgu pered keeldusid, sest lootsid oma kodudesse naasta. Kaks aastat hiljem võtsid nad aga pakkumise vastu ja asustasid Balata laagri. Nüüdseks on ajutised telgid asendunud tihedalt üksteise kõrvale ehitatud betoonist kuubikutega, kuid lootus tagasi kodudesse pöörduda on siiani alles jäänud.

Palestiinlaste tagasipöördumise õiguse sümbol on võti. Enamikel Balata pagulaslaagris elavatel peredel on siiani alles oma koduvõtmed, kuigi nende kodud Jaffa piirkonnas neid enam ees ei oota.

Pärast 70-aastast Iisraeli okupatsiooni ei ole palestiinlaste olukord paranenud ja uute Iisraeli asunike asulate ehitamise tõttu tõuseb palestiina sise- ja välispagulaste arv siiani.

Näituse läbiviimist rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kolmiknäitus “Rändelood – eile ja tänaˮ avatud 24. septembrini 2017

“Rändelood – eile ja tänaˮ on kolmiknäitus, mis kõneleb lugusid inimestest, kes on rändetee ette võtnud vabatahtlikult või sunniviisiliselt.

Inimesed rändavad. Kui välja arvata Aafrika algkodust lahkumine, siis pole inimesed kunagi rohkem rännanud kui täna. Globaliseerumine ja mobiilsuse kasv on muutnud maailma ahtamaks: 2015. aastal elas väljaspool oma sünnimaad 244 miljonit inimest. Kui tegu oleks ühe riigi kodanikega, siis oleks see Ameerika Ühendriikide järel suuruselt neljas riik maailmas.
Inimeste rändeotsused on erineva taustaga – enamasti on tõukejõuks võimalus oma oskusi ja teadmisi paremini rakendada, lootus paremale majanduslikule ning sotsiaalsele heaolule. Kuid paljud peavad oma kodud jätma ka vastutahtsi, sunniviisiliselt. Ülemöödunud aastal ulatus rahvusvaheliste põgenike ning asüülitaotlejate arv 24,5 miljoni inimeseni, kellele lisanduvad ka need 40,8 miljonit inimest, kes on pagenduses oma kodumaa piires.

Näitus “Paadipõgenike jälgedesˮ tutvustab 2016. aastal Balti riikidest ning Rootsist pärit noorte projekti, mille käigus läbisid nad paadiga 1944. aasta põgenemistee Ventspilsist Gotlandile. Näitust täiendavad fotograaf David Holmerti jäädvustused Baltimaade põgenikest Läänemere suurimal saarel.
“Rändajate portreed – pealkirjade tagant paistev Rootsiˮ avab viimastel aastakümnetel Rootsi jõudnud põgenike elukäike ning näitus “Rändeloodˮ mõtestab rändepõhjuste ja -kogemuste mitmekesisust erinevate inimeste lugude kaudu Eestis.

Kolmiknäitus valmis Okupatsioonide muuseumi, Baltic Art Centeri (Gotland), Rootsi Suursaatkonna Eestis, Rootsi Instituudi, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ning perekond Holmerti koostöös.

Foto: David Holmert  

  

Kolmiknäitus #naistEST avatud 7. maini 2017

2017. aastal täitub Eesti naisliikumise teekonnal mitu silmapaistvat tähtpäeva. Täpselt sajand tagasi said siinsed naised valimisõiguse ja toimus esimene eesti naiste kongress. 110 aastat tagasi asutati Tartus esimene naisi koondav selts ning 130 aastat tagasi sündis eesti naisliikumise suurkuju Marie Reisik.
Okupatsioonide muuseum avab rahvusvahelisel naiste õiguste päeval, 8. märtsil kolm näitust #naistEST, et tähistada neid olulisi tähtpäevi ning meenutada, et pikk tee on veel käia võrdsema ühiskonnani.
Näha saab prantsuse fotograafi ja feministi Nicole Miqueli kolmest fotoseeriast näitust “Cherchez la femmeˮ, eesti ajaloolase Evelin Tamme koostatud näitust Marie Reisikust “Eesti naisliikumise juubeliaasta: Marie Reisik 130ˮ ja Rootsi suursaatkonna toodud näitust feministliku välispoliitika teerajajatest “Naised Rootsi diplomaatias alates 1632 kuni tänapäevaniˮ.
Näitused on osa naiste õigustele pühendatud üritustesarjast #naistEST, mis tõstatab küsimusi kirjutamata reeglite kohta ühiskonnas. Näituste, filmiprogrammide ja arutelude eesmärk on ärgitada märkama ja mõtestama suhtumis- ja käitumismalle, mis takistavad naiste õiguste realiseerimist. Sooline võrdõiguslikkus tähendab võrdseid õigusi ja võimalusi kõikides valdkondades – poliitikas, majanduses, igapäevaelus – see on inimõigus ja puudutab mõlemaid sugupooli.
Naiste õiguste kuu #naistEST raames linastuvad kinos Artis 4.-7. märtsil neli temaatilist mängufilmi: “Violette”, “Ilus aastaaeg”, “Mägede kuninganna” ja “Mis saab edasi?”.
Muuseumis linastuvad 16. märtsist kuni 30. aprillini dokumentaalfilmid Põhjamaadest ja Prantsusmaalt ning toimuvad aruteluõhtud.

#naistEST saab teoks Okupatsioonide muuseumi, Prantsuse Instituudi Eestis, Feministeeriumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse ja Inimõiguste Instituudi koostöös.


Näitus ja pop-up muuseum “Olen meeletult vihane” avatud 7. maini 2017

 
Näitus tutvustab kümmet Euroopast pärit inimest, kes aastatel 1956 kuni 1989, mil kommunism lüüa sai, olid osaks liikumisest, mis muutis ajalugu. Inimesi, kes võitlesid demokraatia ja vabaduse, abordiõiguste või lihtsalt elukoha eest. Tutvu Constantin Jinga-ga: teda tabas kuul Rumeenia revolutsiooni ajal, kuid ta loeb seda siiani oma elu kõige õnnelikumaks päevaks. Või loe Lagle Pareki lugu, kes korraldas siinsamas Tallinnas meeleavalduse vaid mõned kuud pärast seda, kui ta oli vabanenud vangilaagrist. Tutvu inimestega, kes unustasid oma hirmu ja muutusid juhuse tahtel kangelasteks, kes osalesid ülestõusudes, mis muutsid maailma või lõppesid kainestavate repressioonidega.
Paratamatult tekitavad need lood küsimusi. Mida oleksid teinud sina nende asemel? See on tähtis küsimus, mis on tänapäeval ehk kõige olulisem. Millist tulevikku me oma riigile ja lastele tegelikult soovime? Euroopas on tunda käegakatsutavat rahulolematust, aga milliseid muutusi me ootame? Kas me tahame alles hoida kõike, mis meil on, olenemata hinnast? Millal me ütleme, et aitab küll, ja asume tegudele? Sellel näitusel küsime teilt otse: “Mis ajab teid vihaseks?”.
Saa osa põnevatest isiklikest lugudest, mis jutustavad sellest, miks inimesed liitusid ajaloolise protestiga. Jaga teistega enda loodud protestiplakatit videokioskis!

Näituse kuraatorid: Emmie Kollau, Tijl Akkermans/ Iron Curtain Project, Holland. Rohkem infot: www.ironcurtainproject.eu/en.
Näituse korraldus Eestisse: Okupatsioonide muuseum, Müürileht, Eesti Kunstiakadeemia, Berk Vaher.
Näituse projekti toetab: Euroopa Komisjon.

  

 

Näitus “Juudid Gulagis – Tšehhoslovakkia juudid nõukogude töölaagrites II maailmasõja ajalˮ avatud 23. aprillini 2017

Pärast Tšehhoslovakkia veel allesjäänud osa okupeerimist natside poolt 1939. aasta märtsis põgenesid tuhanded tšehhoslovakkia juudid nõukogude territooriumile. NSV Liitu põgenedes pääsesid nad küll natside tagakiusamise eest, kuid osa neist langes piiri ületades teise repressiivse režiimi ohvriks. Nõukogude salapolitsei NKVD vahistas paljud ning mõistis pikaks ajaks vangi illegaalse piiriületuse või “spionaažiˮ eest. Neist said Gulagi laagrite orjad, paljud neist hukkusid.


Näituse koostas Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituut Prahas ning Eesisse toomist toetas Tšehhi Vabariigi Suursaatkond Tallinnas.  

 

Näitus “Ungarlased nõukogude sunnitöölaagritesˮ

 

 

 

 

 

 

 

Näitus on ingliskeelne ning on avatud 12. märtsini. 2017.
Näitus annab fotode ja kunagiste vangide mälestuste kaudu ülevaate sõjavangide ja vangistatud tavainimeste elust GULAG-i vangilaagrites.
1944. aasta sügisel alustati Ungaris inimeste saatmisega sunnitöölaagritesse. Küüditamise ajal väitsid Nõukogude Liidu ja Ungari liidrid, et tegemist on “sõjavangidega seotud tegevusegaˮ, kuid tegelikkuses saadeti sunnitööle tavalised inimesed, kellel puudus side sõjaväega.
Näitus kõneleb nii inimeste äraviimisest kui ka igapäevaelust sunnitöölistena kaevandustes ja tehastes.
Näitus jõuab Okupatsioonide muuseumisse koostöös Ungari Instituudiga.

 

 

Näitus “Kuidas Narva Eestiga jäiˮ avatud 5. märtsini 2017
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast olukorras, kus riigivalitsemisse kaasati neid vähe. Mitme olulise seaduse vastuvõtmine Riigikogus põhjustas laialdast pahameelt, kuna kitsendas märkimisväärselt selle grupi võimalusi osaleda poliitika kujundamises või majandustegevuses. Küsimärgi alla oli seatud ka inimeste juriidiline staatus – valdav enamik neist olid nüüd kodakondsuseta isikud.
Sellest ajendatuna toimus piirilinnas Narvas 16.-17. juulil 1993 autonoomiareferendum, mis pidi tagama, et linnavõimud saavad Narva linna territooriumil kasutada vetoõigust Eesti seaduslike võimuorganite väljastatud aktide suhtes.
Hoolimata narvakate poolehoiust jäi autonoomia siiski sündimata. 


Kuraator: Ivan Lavrentjev
Näituse kujundus ja teostus: Optimist OÜ
Partnerid: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, Narva Muuseum, Riigikohus, Postimees
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas  

 

 

 

 

Muuseumi näitus “Ründed ja rändedˮ avatud Riigikogus 9.11-27.11.2015

Alates 9. novembrist on Riigikogus avatud Okupatsioonide muuseumi näitus “Ründed ja rändedˮ. Näitus tutvustab eestlaste ja põliste Eesti vähemusrahvuste käekäiku möödunud sajandi algusest tänapäevani.

 

Näitus “Ründed ja rändedˮ selgitab, millised vähemusrahvused on möödunud sajandi jooksul Eestit oma koduks pidanud. Kirjeldatakse, kuidas erinevad rahvusgrupid Eestisse jõudsid ja siia püsima jäid või vastupidi, miks ja kuidas inimesed Eestist lahkuma on pidanud.

1918. aastal välja kuulutatud iseseisva Eesti Vabariigi põhielanikkonna moodustasid enamjaolt eestlased (88,2%), kuid Eesti ei olnud monoetniline maa. Siin elasid ka mitmete teiste rahvuste kogukonnad, nagu venelased, baltisakslased, rootslased, juudid, ingerisoomlased, lätlased, mustlased (romad), valgevenelased ja ukrainlased.

 

Eesti rahvastikku ja kultuurilist mitmekesisust muutsid aga oluliselt Teine maailmasõda, mobilisatsioonid, küüditamised, põgenemised ja sõjajärgne tööstusimmigratsioon. Näitus annab ülevaate, kuidas need sündmused eestlaste ja kõikide siin elanud vähemusrahvuste saatust mõjutasid.

 

Näituse valmimist toetasid: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

 

Näitust saab külastada 27. novembrini tööpäeviti kell 10-16. Toompea lossi pääsemiseks on vaja esitada pildiga isikut tõendav dokument.

 

Muuseumimuusika sarja teine kontsert 3. novembril

 

Okupatsioonide muuseum koostöös Eesti Kontserdiga kutsub nautima kontserdisarja “Muusika ja aja lood”

Muuseumimuusika sarja vaheldusrikas valik esinejaid ja heliteoseid pakub muusikaelamusi igale maitsele, “kommenteerib” muuseumi näitusi ja kalendritähtpäevi. Sarjas on viis kontserti. Iga kontserdi juhatab sisse Mihhail Lotman, kelle vestluskaaslaseks on tuntud ajaloolane või ühiskonnategelane. Vaata kogu sarja SIIT!

 

3. novembril esineb Insomnia kvartett. 
Kontserdi juhatab sisse 
Mihhail Lotman, 
kelle vestluskaaslaseks on filmirežissöör Ilmar Raag
.

 

Kontserdi keskmes on Dmitri Šostakovitši neljas kvartett, mis valmis helilooja elu raskeimal perioodil – oli formalistide ja rahvavaenlaste otsimise aeg. Heliloojate kongressidel oli Šostakovitš üks neist, keda alandati. Ta kaotas professoritöö Moskva ja Leningradi konservatooriumis, tema teoseid ei esitatud. Enese vee peal hoidmiseks kirjutas ta muusikat patriootilistele filmidele.

 

Oma kassi-hiire-mängudes saatis Stalin Šostakovitši, helistades talle isiklikult, esindama Nõukogude Liitu New Yorgis toimuvale Rahukongressile. Šostakovitš kirjutas neljanda kvarteti pärast New Yorgist naasmist. Selle esiettekanne sai toimuda alles pärast Stalini surma.

Teos on sissepoole pööratud, “privaatne” kammermuusika, pühendatud helilooja sõbrale kunstnik Pjotr Viljamsile. Grotesk ja traagika murravad välja kvarteti lõpuosas, kus helilooja on kasutanud juudi rahvamuusika motiive.

 

2012. aastal asutatud Insomnia kvartett on saavutanud EMTA kammeransamblite konkursil esikoha. Kvarteti noored muusikud ütlevad enese kohta nii: "Meie eesmärk ei ole end repertuaari kaudu piiritleda, iga ettevõtmise juures on oluline idee, mis meid ja publikut kõnetaks. Tahame tuua tihti museaali staatusesse jäänud keelpillikvarteti 21. sajandisse!"

 

 

 

Piletid on müügil Eesti Kontserdi kassades, Piletimaailmas ja Piletilevis.

 

 

 

 

 

Üle maailma tuntust kogunud näitus “Kadunud eneseteadvus” 5.10–1.11

Okupatsioonide Muuseumis saab näha üle maailma tuntust kogunud näitust “Kadunud eneseteadvus” – 
vaid 5. oktoobrist 1. novembrini!

 

Argentiina kunstniku Silvia Levensoni klaasist näitus kõneleb Argentiina lastest, kellelt rööviti nende “juured”. 1976. aastal toimunud verise sõjalise riigipöörde käigus kadusid Argentiinas terved perekonnad. Kui vanemad enamasti tapeti, siis lapsed anti võimule sobilikesse peredesse.

Kunstnik Silvia Levenson näitusest: "Sündisin Buenos Aireses 1957. aastal. Olin osa põlvkonnast, kes võitles ebaõiglase ühiskonna vastu ajal, mil olid võimul vaheldumisi sõjalised diktatuurid ning lühiajalised tsiviilvalitsused. 1976. aastal sai alguse viimane ja kõige verisem sõjaline riigipööre. Mina olin siis 19-aastane ning sama aasta augustikuus sündis minu tütar Natalia. Tal on vanust täpselt samapalju kui teistel noortel, kellelt sõjardid röövisidentiteedi. Enneolematu julmusega tapeti rasedad vangistatud pärast seda, kui nende lapsed olid ilmavalgust näinud ning vastsündinud anti seadusevastaselt adopteerimiseks.

Käesoleva näitusega uurin tühimikku, mille on jätnud need lapsed, tänaseks juba täiskasvanud inimesed, oma pärisperedesse ja ühiskonda. Nondel aastatel juhtunu on muutnud nii minu kui ka suurema osa minu argentiinlastest eakaaslaste elu ning on mõjutanud mind kunstnikuna. Suur osa minu taiestest püüab “paljastada” või nähtavaks teha asju, mida tavaliselt varjatakse või palja silmaga ei näe ning selleks kasutan materjalina klaasi, mis toetab seda metafoori."

 

Näitus on olnud Washingtonis (Ameerika Ülikooli muuseumis), Barcelonas (Argentiina konsulaadis), Pariisis (Argentiina Galeriis) ja Riias (Geto muuseumis). 2016. aastal saab näitust näha veel Itaalias ja uuesti USA-s.

Näitus jõudis Okupatsioonide Muuseumisse Argentiina Suursaatkonna vahendusel.

 

 

Võta osa ka näituse raames korraldatavast sündmuste sarjast “Nähtamatud lapsed: kuidas märgata?”:


Mõttepaus Eesti laste olukorrast  arutelu „Nähtamatud lapsed: kuidas märgata?” 
5. oktoobril. Vaata lähemalt 
SIIT.

 

Laste loomekonkurss „Mis teeb kodu koduks?” 5. oktoobrist 22. novembrini

Konkursile on oodatud laste tehtud fotod või joonistused, mis väljendavad kodu olemust lapse silmade, tunnete ja mõtete kaudu. Pildistada või joonistada võib ümbrust, inimesi ja olukordi, mis annavad kõige paremini edasi kodutunnet või selle puudumist. Töid saab konkursile esitada 
22. novembrini ning parimatest saabunud töödest sünnib üle-eestiline näitus. Vaata lähemalt SIIT...

 

Filmiõhtu „Nähtamatud lapsed” koos näituse tutvustuse ja aruteluga 28. oktoobril

NB! Filmiõhtu lükkub edasi! Uus toimumise aeg selgub peagi!

 

 

 

Mõttepaus “Nähtamatud lapsed: kuidas märgata?” 5. oktoobril kl 14

Võta üks MÕTTEPAUS ja tule 5. oktoobril kl 14.00 Okupatsioonide Muuseumisse. Arutelu teemal “Nähtamatud lapsed: kuidas märgata” juhatab sisse Argentiina lastest kõneleva üle maailma tuntust kogunud näituse "Kadunud eneseteadvus".

'

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaid pool sajandit tagasi olid paljud lapsed sunnitud lahkuma oma kodust või perekonnast. Täna sunnivad paljusid emasid-isasid Eestist lahkuma paremad võimalused sealpool piiri, mis nii mõnegi lapse koduta jätavad. Mida üksi jäetud lapsed mõtlevad, millest nad unistavad? Kas me märkame neid lapsi?

Mida Sina saad teha, et märgata?

 

Ajakava:

14.00 - 14.10 Sissejuhatus ja tervitus
14.10 - 14.20 Erinevate Eesti perede lood
Taustaks Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse uuring “Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud”
14.20 - 14.30 Eesti Naisliidu esinaise Siiri Oviiri sõnavõtt
14.30 - 14.40 Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru mõttepaus
14.40 - 15.55 Ühisarutelu Kärajate formaadis
15.55 - 16.00 Kokkuvõte ning laste loomekonkursi “Mis teeb kodu koduks” väljakuulutamine

 

Mõtterütmi loob moderaator Kristo Elias.

 

Arutelule järgneb kell 16.00 näituse "Kadunud eneseteadvus" avamine. Loe näituse kohta lähemalt SIIT.

 

Osalemiseks palume registreeruda SIIN.

Jälgi infot ürituse kohta ka Facebookis!

 

P.S! Näituse avamisel pakutakse kõigile külastajatele ka head ja paremat!

 

Kohtumiseni muuseumis!

Lapse Huvikaitse Koda ja Okupatsioonide Muuseum

Free Joomla! template by L.THEME