Muuseumi püsinäitus ja filmid annavad ülevaate okupatsiooniajast, repressioonidest, rahvuslikust vastupanuvõitlusest ja laulvast revolutsioonist Eestis aastatel 1940–1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

 

Avatud ajutised näitused:    

Näituse “Juudid Gulagis – Tšehhoslovakkia juudid nõukogude töölaagrites II maailmasõja ajalˮ avamine 23. märtsil kell 17.00!

 

 

 

 

 

 

  

 

 

Pärast Tšehhoslovakkia veel allesjäänud osa okupeerimist natside poolt 1939. aasta märtsis põgenesid tuhanded tšehhoslovakkia juudid nõukogude territooriumile. NSV Liitu põgenedes pääsesid nad küll natside tagakiusamise eest, kuid osa neist langes piiri ületades teise repressiivse režiimi ohvriks. Nõukogude salapolitsei NKVD vahistas paljud ning mõistis pikaks ajaks vangi illegaalse piiriületuse või “spionaažiˮ eest. Neist said Gulagi laagrite orjad, paljud neist hukkusid.


Näituse koostas Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituut Prahas ning Eesisse toomist toetas Tšehhi Vabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Näitus on Okupatsioonide muuseumis avatud 23. aprillini.   

   

 

Kolmiknäitus #naistEST avatud 30. aprillini
 2017. aastal täitub Eesti naisliikumise teekonnal mitu  silmapaistvat tähtpäeva. Täpselt sajand tagasi said siinsed  naised valimisõiguse ja toimus esimene eesti naiste  kongress. 110 aastat tagasi asutati Tartus esimene naisi  koondav selts ning 130 aastat tagasi sündis eesti  naisliikumise suurkuju Marie Reisik.
 Okupatsioonide muuseum avab rahvusvahelisel naiste  õiguste päeval, 8. märtsil kolm näitust #naistEST, et  tähistada neid olulisi tähtpäevi ning meenutada, et pikk tee  on veel käia võrdsema ühiskonnani.
 Näha saab prantsuse fotograafi ja feministi Nicole Miqueli   kolmest fotoseeriast näitust “Cherchez la femmeˮ, eesti  ajaloolase Evelin Tamme koostatud näitust Marie Reisikust  “Eesti naisliikumise juubeliaasta: Marie Reisik 130ˮ ja  Rootsi suursaatkonna toodud näitust feministliku  välispoliitika teerajajatest “Naised Rootsi diplomaatias alates  1632 kuni tänapäevaniˮ.

 Näitused on osa naiste õigustele pühendatud üritustesarjast  #naistEST, mis tõstatab küsimusi kirjutamata reeglite  kohta ühiskonnas. Näituste, filmiprogrammide ja arutelude  eesmärk on ärgitada märkama ja mõtestama suhtumis- ja  käitumismalle, mis takistavad naiste õiguste realiseerimist. Sooline võrdõiguslikkus tähendab võrdseid õigusi ja võimalusi kõikides valdkondades – poliitikas, majanduses, igapäevaelus – see on inimõigus ja puudutab mõlemaid sugupooli.
Naiste õiguste kuu #naistEST raames linastuvad kinos Artis 4.-7. märtsil neli temaatilist mängufilmi: “Violette”, “Ilus aastaaeg”, “Mägede kuninganna” ja “Mis saab edasi?”.
Muuseumis linastuvad 16. märtsist kuni 30. aprillini dokumentaalfilmid Põhjamaadest ja Prantsusmaalt ning toimuvad aruteluõhtud.
Nii mängu- kui dokumentaalfilmide programm on tasuta! Info täieneb peagi!


#naistEST saab teoks Okupatsioonide muuseumi, Prantsuse Instituudi Eestis, Feministeeriumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse ja Inimõiguste Instituudi koostöös.

 

 

Näitus ja pop-up muuseum “Olen meeletult vihane”
Avatud 23. aprillini. 

 Näitus tutvustab kümmet Euroopast pärit  inimest, kes aastatel 1956 kuni 1989, mil  kommunism lüüa sai, olid osaks liikumisest, mis  muutis ajalugu. Inimesi, kes võitlesid  demokraatia ja vabaduse, abordiõiguste või  lihtsalt elukoha eest. Tutvu Constantin Jinga-ga:  teda tabas kuul Rumeenia revolutsiooni ajal, kuid  ta loeb seda siiani oma elu kõige õnnelikumaks  päevaks. Või loe Lagle Pareki lugu, kes  korraldas siinsamas Tallinnas meeleavalduse vaid  mõned kuud pärast seda, kui ta oli vabanenud  vangilaagrist. Tutvu inimestega, kes unustasid  oma hirmu ja muutusid juhuse tahtel  kangelasteks, kes osalesid ülestõusudes, mis  muutsid maailma või lõppesid kainestavate  repressioonidega.

Paratamatult tekitavad need lood küsimusi. Mida oleksid teinud sina nende asemel? See on tähtis küsimus, mis on tänapäeval ehk kõige olulisem. Millist tulevikku me oma riigile ja lastele tegelikult soovime? Euroopas on tunda käegakatsutavat rahulolematust, aga milliseid muutusi me ootame? Kas me tahame alles hoida kõike, mis meil on, olenemata hinnast? Millal me ütleme, et aitab küll, ja asume tegudele? Sellel näitusel küsime teilt otse: “Mis ajab teid vihaseks?”.

Saa osa põnevatest isiklikest lugudest, mis jutustavad sellest, miks inimesed liitusid ajaloolise protestiga. Loo enda protestiplakat videokioskis!


Näituse kuraatorid: Emmie Kollau, Tijl Akkermans/ Iron Curtain Project, Holland. Rohkem infot: www.ironcurtainproject.eu/en.
Näituse korraldus Eestisse: Okupatsioonide muuseum, Müürileht, Eesti Kunstiakadeemia, Berk Vaher.
Näituse projekti toetab: Euroopa Komisjon.

         

 

Näitus "Naine, kes kinkis Eestile muuseumi – Olga Kistler-Ritso"

 Näitus kõneleb Okupatsioonide muuseumi asutaja Olga Kistler-Ritso (1920-2013)  sündmusterohkest elust. Olga arstiõpingutest ja tööst Eestis, põgenemisest Saksamaale ning  sidemetest kodumaaga pärast elama asumist Ameerika Ühendriikidesse.

 Olga Kistler-Ritso sündis 26. juunil 1920. aastal Ukrainas. Ta käis koolis Tallinnas ning lõpetas  1944. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1944. aasta sügisel põgenes Olga Saksamaale. Sealses  põgenikelaagris töötas ta silma- ja lastearstina. 1949. aastal emigreerus Olga Ameerika  Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis.
 Dr Olga Kistler-Ritso oli oma eriala tunnustatud spetsialist.

 Olga hoidis end Eestis toimuvaga pidevalt kursis. Esimest korda pärast Eestist lahkumist külastas ta  oma kodumaad ja lähedasi 1976. aastal.
1990. aastatel tekkis perekond Kistleril soov Eesti heaks midagi teha. 1998. aastal loodi nii Ameerika Ühendriikides kui Eestis Kistler-Ritso Sihtasutus Eesti lähiajaloo uurimiseks ning sündis idee asutada muuseum.
Okupatsioonide muuseum avati külastajatele juulis 2003. See on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis ning selle rajamist finantseeriti ainult Olga Kistler-Ritso eraannetuse toel.

Näitus valmis 2013. aastal Okupatsioonide muuseumi 10. sünnipäevaks.

 

 

Free Joomla! template by L.THEME