Eestis toime pandud inimsusevastased kuriteod on osa Euroopa ajaloost,
mis peab jääma ajalooks. (Lennart Meri)


     

Asukoht
Pagari 1, Tallinn
(sissepääs Pikk 59)

Lahtiolekuajad
Mai-september: E-P 10.00-18.00
Oktoober-aprill: E-P 11.00-18.00
Suletud järgnevatel riigipühadel:
uusaasta (1. jaanuar), suur reede, jõulud (24.-26. detsember).
KGB vangikongid on 23. ja 31. detsembril avatud kell 11.00-15.00.
Ilusaid pühi!

Piletihinnad
Pilet 5 €
Sooduspilet (pensionärid, (üli-)õpilased) 4 € 
Perepilet 11 €
KGB vangikongide ja Okupatsioonide muuseumi ühispiletid:
Pilet 9 eur
Sooduspilet 6 eur
Perepilet 20 eur

Tasuta sissepääs:
- kuni 8-aastased (k.a) lapsed
- represseeritud
- puudega kuni 16-aastased isikud koos saatjaga ja sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud koos saatjaga (raskendatud ligipääs liikumispuudega inimestel)
- Eesti muuseumide töötajad
- ICOM-i liikmed
- Tallinn Cardi omanikud
- ajakirjanikud Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) pressikaardiga

Ekskursioonid KGB vangikongides (ettetellimisel)
Ekskursioon kongides 45 min (kuni 15 osalejat)
eesti keeles E-R: 25 €, L-P: 32 €/ grupp
võõrkeeles (ingl, soome, vn, pr, kreeka) E-R: 35 €, L-P 45 €/ grupp
Ekskursioonitasule lisandub muuseumipileti hind.

Ekskursioon kongides 20 min (kuni 15 osalejat)
eesti keeles E-R: 25 €, L-P: 32 €/ grupp
võõrkeeles (ingl, soome, vn, pr, kreeka) E-R: 35 €, L-P 45 €/ grupp
Ekskursioonitasule lisandub muuseumipileti hind.

Ekskursioon õues, vangikongide ees 20 min (kuni 40 osalejat)
eesti keeles E-R: 25 €, L-P: 32 €/ grupp
võõrkeeles (ingl, soome, vn, pr, kreeka) E-R: 35 €, L-P 45 €/ grupp
Ekskursioonitasule lisandub muuseumipileti hind.

Muuseumitund KGB vangikongides: Mäletamine ja mälestamine: kommunismi kuriteod 
Muuseumitunnis osalemine: 4 €/ õpilane

Info ja broneerimine:
Aive Peil
Programmijuht
broneering(at)okupatsioon.ee
tel 666 0045

   

KGB vangikongid

Tallinna vanalinnas, Pagari tänav 1 hoone keldris asus Nõukogude okupatsiooni ajal üks kurikuulsamaid ja kardetuimaid eeluurimisvanglaid. Seni avalikkusele suletuks jäänud endised KGB vangikongid on alates 22. juulist 2017 külastamiseks avatud.

1912. aastal elumajana valminud Pagari tänava hoone roll Eesti lähiajaloos on märkimisväärne. Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel kogunes seal mitmel korral Ajutine Valitsus, Vabadussõja ja järgnenud iseseisvusajal asusid hoones Sõjaministeerium ja sõjaväe peastaap.

Pagari tänav 1 hoonest sai alates 1940. aasta oktoobrist õuduste maja. Sinna asus Nõukogude Liidu siseasjade rahvakomissariaadi (NKVD) Eesti allüksuse riikliku julgeoleku valitsus, mis oli juba 1940. aasta juunis, kui Eesti okupeeriti, alustanud kommunistliku režiimi ideoloogiliste vastaste vangistamist. Eesti poliitikud, riigiametnikud, majandustegelased, haritlased, ohvitserid, Vabadussõja veteranid, aga ka lihtsalt ühiskondlikult aktiivsed inimesed arreteeriti. Ülekuulatavaid peksti ja piinati ning saadeti siis tribunali alla, mis mõistis nad surma või pikaks ajaks vangilaagrisse. Viimane tähendas enamasti piinarikast surma mõnes Gulagi laagris.

1941. aastal rajati hoone keldrisse sisevangla kongid, mis on jäänud tänini kommunistliku terrori võrdkujuks. Vanglat kasutati küll vaid 1950. aastateni, kuid seal toimunu elab senini inimeste mälestustes. Seni avalikkusele suletuks jäänud vanglat tuntakse Pagari kongide nime all.

Pagari tänava kongide näol on tegemist omamoodi vaikiva ja vahetu tunnistajaga, mis kõneleb iga seinapooriga seal aset leidnud inimõiguste ränkadest rikkumistest ja inimvaenulike režiimide kuritegudest.
Külastajate ees avaneb kelder kahe koridori, kuue kongi ja ühe kartseriga. Kongid on konserveeritud ning külastajatele avatud säilinud kujul.

Hoone on aga nüüdseks oma algse ülesande – elamu – juurde tagasi jõudnud. 


KGB vangikongide ekspositsioon valmis Okupatsioonide muuseumi eestvedamisel koostöös Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga.
Vangikongide avamise projekti toetajad on Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Okupatsioonide muuseum.

Loe uudist: KGB vangikongide avamine pälvis auhinna Turismitegu 2017

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  

 

 

Eriekskursioon õpilastele “Ajarefrään"   

 

Nukuteatri etenduse “Ajarefrään” eel on gümnasistid oodatud temaatilisele eriekskursioonile Okupatsioonide muuseumisse. Ekskursioon avab Eesti ühiskonda puudutanud ja mõjutanud sündmusi, mida käsitleb ka etendus, kus näitlejanna Helle Laas esitab omaenda elulugu, mis sai alguse 1941. a Saaremaal. Tema lapsepõlve palistab sõda ja metsavennad, seejärel juba okupatsiooniaegne ENSV ja elu ning töö teatris. 

Koos giidiga tutvutakse möödunud sajandil aset leidnud murranguliste sündmustega nagu Teine maailmasõda, mobilisatsioonid, küüditamised, põgenemised, mis mõjutasid oluliselt Eesti rahvastikku. Samuti eestimaalaste igapäevaeluga pool sajandit kestnud okupatsioonide ajal.

 

Toimumisaeg: 29. ja 30. novembril. Ekskursiooni algusaeg kokkuleppel (soovituslik 17.00).
Ekskursiooni kestus: 60 min.
Ekskursiooni hind: 4 €/ osaleja.

Loe etenduse kohta lähemalt siit...

 

Info ja broneerimine:
Marika Pihel
Büroojuht
tel 668 0250
muuseum(at)okupatsioon.ee

 

 

Kuidas Sina saad aidata?

Meie eesmärk on koguda 1,5 miljonit eurot, mis võimaldab muuseumil eesti lähiajalugu tulevastele põlvkondadele edasi anda. Me vajame Sinu abi, et selle eesmärgini jõuda.

Annetada saab läbi meie pangakonto: SA Kistler-Ritso Eesti, EE857700771001985000. 
SA Kistler-Ritso Eesti on tulumaksusoodustusega organisatsioon, mis tähendab, et igalt tehtud annetuselt saab eraisik tulumaksu tagasi taotleda (annetaja isikukood ja annetussumma edastatakse meie poolt Maksu- ja Tolliametile ning see kajastub eeltäidetud tuludeklaratsioonis). Ülekande tegemisel palun lisage selgitusena enda isikukood ja nimi.

Vabamu ühisrahastuse idee eestvedajad on Toomas Hendrik Ilves, Marina Kaljurand, Urmo Kübar, Eerik Marmei ja Taavet Hinrikus.


Lisaks rahalisele toetusele kutsume kõiki Eesti inimesi üles muuseumile annetama totalitaarsete režiimide kuritegudega (küüditamine, vangistamine, holokaust) ning põgenemisega seotud esemeid, fotosid, dokumente ja mälestusi.

Usume, et muuseum peab olema avatud ja emotsionaalselt liigutav koht, kus mõeldakse mineviku peale ja arutatakse Eesti tuleviku üle. Koos väliseestlastest asutajate, nõukogu liikmete ning heade partnerite, arhitektide ja kodanikuühiskonna vedajatega, usume, et Vabamu oleks vääriline kink meie inimestele ja Eesti riigile 100. sünnipäevaks. Seepärast oleme seadnud eesmärgiks avada okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu hiljemalt 2019. aastal.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse nõukogu liikmed:

Sylvia Kistler Thompson (nõukogu juht)

Michael A. Keller 

Merju Künnapuu

Sten Tamkivi

 

Nõukogu liikmetega saab ühendust võtta muuseumi vahendusel: muuseum(at)okupatsioon.ee.

 

Page 2 of 4

Free Joomla! template by L.THEME