Eesti represseeritute registri büroo

Saada link Prindi PDF

"Memento" Liit asutati 25.märtsil 1989, märtsiküüditamise 40.aastapäeval. Kohe
alustas tegevust teabe- ja ajalootoimkond, mille ülesandeks sai represseerimisandmete kogumine.

Küüditatud ja poliitvangid olid juba vagunites ja kongides alustanud saatusekaaslaste nimestike koostamist ning polnud seda katkestanud nõukogude okupatsiooni aastatel kunagi. Nüüd hakati kogutut jagama saatusekaaslaste organisatsioonides.

Üht-teist andsid ka võimuorganid, näiteks siseministeerium 1949.a. küüditatute
nimekirja. Kuid oli selge, et ainult vabatahtlikul osavõtul tegutsev toimkond rohkem kui 200 000-lise represseeritute koguarvu läbitöötamise ja publitseerimisega
toime ei tule.
Teabe- ja ajalootoimkonna energilise ja kaugelenägeva esimehe, nüüdseks juba
aastaid manalamehe Leo Talve juhtimisel sündis 1990.a. Eesti Represseeritute
Registri Büroo.

Aastatepikkuse töö esimene vili oli 1996.a. trükist ilmunud nimekirjaraamatu
"Poliitilised arreteerimised Eestis 1940 - 1988" I köide, milles 20 000 isiku andmed.

Septembris 1998 ilmus arreteeritute nimekirjaraamatu II köide 15 000 uue
andmereaga ( + 2200 uuestiavaldatut - s.t. oluliste täiendustega, mis saadud pärast
I köite käsikirja valmimist).

Seisuga detsember 2001 oli elektroonilises andmebaasis üle 142000
andmerea.
Elektroonilisse andmebaasi on kantud poliitilistel põhjustel arreteeritud isikud , kelle kohta Eestis asuvaist arhiividest on andmeid leitud, samuti tuhandeid täidetult tagastatud küsitluslehti. Läbitöötatud on 1941., 1949. ja teiste massiküüditamiste arhiivifondid.
2001.a. ilmus raamat nr. 6 – "Küüditamine Eestist Venemaale" (juuniküüditamine & küüditamised 1940-1953). Raamatud nr. 4 ja 5 sisaldavad 1949.a. märtsiküüditatute nimekirju ja ulatuslikku materjali selle punakuriteo kohta.
Andmete väljakirjutamine arhiividokumentidest jätkub päev päeva järel..
Trükikotta on jõudmas arreteeritute nimekirja III köide. On ilmunud ka "Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali kohtuotsus (2000) koos fotode ja lisadega" kommunismi kuritegude kohta. (Kõik raamatud on saadaval ERRB-s.).
Käsil on 1941.a. sundmobiliseeritute andmekogumine, jätkub mälestuste kogumine
(ka helisalvestuse) abil ja esialgne süstematiseerimine. Ei lakka andmekogumine ka juba trükistesse paigutatud represseeritutegruppide kohta- pidevalt saabub ka kirju, mõni kümnete nimedega, töötatakse läbi ilmuvaid trükiseid.

ERRB tegevus on aastaid toetunud Riigi Arvutuskeskuse (praegune a/s
Andmevara) ja Eesti Riigiarhiivi mõistvale suhtumisele - õieti öelda, nende kahe
institutsiooni toetuseta poleks olnud tehtud pooltki praegusest. Abi on andnud
Teadusfond, Informaatikafond, Vabariigi Valitsus. Suur on olnud ka välis-eestlaste
panus, eelkõige Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu abi esimese raamatu trükikulude kandmisel. Just viimane on andnud kindlustunde, et edaspidi saavad nimekirjaraamatud ilmuda pidevalt, vastavalt käsikirja valmimisele, sest köite müügist saadav raha läheb järgmise trükkimiseks ja nii aina edasi.
ERRB tegevust juhib Leo Õispuu.

Tel/fax +372 645 09 74, e-mail See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , vastuvõtt esmaspäevast
neljapäevani k 13 - 17. Asukoht ja postiaadress: Endla tn 4, Tallinn,
10122, Eesti Vabariik.
Arveldusarve Eesti Ühispangas 10052038378001.

Veebruar 2005

EESTI ÕPILASVABADUSVÕITLEJATE LIIT

EÕVL alustas tegevust jüripäeval, 23.aprillil 1993. Taastatud EV areneva
bürokraatia tõttu õnnestus Liit juriidilise isikuna registrisse kanda küll alles   25.märtsil 1998.a.

EÕVL hõlmab õpilas- või üliõpilaseas okupatsioonireziimile gruppidena vastupanu osutanuid.
Liikmeid on 125, valdavalt need, kes noorpõlves abistasid metsavendi, koostasid ja levitasid eestimeelseid lendlehti või väljendasid kuidagi teisiti oma leppimatust vägivalla ja ahistatusega. Enamik Liidu liikmeid on oma tegevuse ja meelsuse eest ka okupatsioonivõimude laagrikaristust kandnud, kuid EÕVL näeks heameelega oma lipu all neidki noori, keda eestimeelsuse ja vabadusiha pärast mitmel teisel viisil vaenati ja karistati ka nn stagnaajal.

EÕVL põhieesmärk on õpilasvabadusvõitluse ja selle hukkunute mälestuse
jäädvustamine ning vabadus- ja isamaa-aadete edasiandmine järgmistele
põlvkondadele. Selleks on kogutud mälestusi ja dokumentaalandmeid,  avalikustatud omaaegset võitlust. On selgunud, et okupatsioonide kestel tegutses
Eestis üle 80 noortegrupi, tuvastatud on umbes 1000 neis osalenud isikut. Veel on
elavate hulgas mitu 1940.a. koolinoorena vangistatut.
2001. aastal avati tänu Tartus elavate EÕVL liikmete visadusele ja väliseestlaste abile Tartu Linnamuuseumi filiaalina väike muuseum KGB kunagise KGB Tartu osakonna hoone, nn. "Halli Maja" keldrikorrusel. See on Eestis ainus kommunistlikele repressioonidele pühendatud laialdasem püsiekspositsioon ja just hoones, kus kommunistlikke kuritegusid toime pandi.
Traditsiooniks EÕVL tegevuses on kujunenud Eesti Vabariigi aastapäeva,
24. veebruari tähistamine kokkutulekuga Tartus ja suvine kokkutulek.
EÕVL liikmeid osaleb sõsarorganisatsioonide Eesti Endiste Poliitvangide Liidu ja
"Memento" tegevuses, sealhulgas Eesti Represseeritute Registri Büroo töös.
EÕVL osaleb ka Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja tegevuses.
On üllitatud raamat "Saatusekaaslased. Õpilasvastupanu 1944-1954".

EÕVL postiaadress on: Vaablase 34, Tallinn, 12916, Eesti Vabariik.
Arveldusarve Hansapangas 1120236944.

Veebruar 2005.