2.3. TEINE ASUMISPERIOOD 1948–1958
1941. aasta väljasaadetute jaoks algas teine asumisperiood valdavalt aastal 1948. Sel aastal, ka varem, toodi Eestist reeglina endistesse asumispaikadesse tagasi peamiselt noored inimesed. Aastatel 1945–1948 olid nad tulnud asumispaikadest üksikult või väikeste gruppidena tagasi Eestisse. Tagasitulekut nimetati asumiselt põgenemiseks, omavoliliselt asumiselt lahkumiseks, loaga õppima minekuks, alaealistena küüditatud isikute tagasilubamiseks või isegi küüditamiselt vabastamiseks. Eestisse tagasisõitmist lubanud dokumente oli vähestel.
Teistkordne küüditamine oli täpsemalt öeldes siiski varasema eluaegse või 20-aastase asumise jätkamine, kuna asumiselt vabastamist reeglina ei olnud ja kui ka oli, siis vabastus annuleeriti tagasiviimisel enamasti NSVL SM tsirkulaariga nr. 001475/279, 22.12. 1948.
ERRB esialgse statistika andmetel tuli aastatel 1945–1948 asumiselt tagasi Eestisse 839 isikut ja neist 779 viidi uuesti asumisele. Juba alates 1947. aastast hakkasid julgeolekuorganid ulatuslikumalt otsima asumiselt põgenenud isikuid, neid arreteerima, 2-3-aastaseid vanglakaristusi määrama pluss varasema asumise jätkamine, tapikorras vanglate kaudu tagasiviimist isiku dokumentide äravõtmise, kohustavate allkirjade võtmisega ja ähvarduste abil iseseisvaid asumisele tagasiviimisi korraldama.
Asumisele tagasiviimise kartuses asumiselt põgenenud inimesed vahetasid elukohti, asusid elama väljaspoole Eestit, muutsid perekonnanimesid abiellumise, ka fiktiivsega, või lapsendamisega, vahetasid mitu korda isikut tõendavaid dokumente nende hävimise või kaotamise ettekäändel jne. Kuid statistika andmetel see aitas vähe. Noortele inimestele oli ohtlik moment passi andmine 16-aastaseks saamisel. 1950.-tel aastatel nooremaid kui 16-aastaseid isikuid vanglad vastu ei võtnud ja seega enamus neist jäigi teistkordselt küüditamata.
Teisel asumisperioodil tehtud fotode valik on tunduvalt rikkalikum, kuna NSV Liidus hakati tootma odavaid fotoaparaate ja pildistamine muutus paljudele inimestele kättesaadavamaks. Pildid meenutavad küüditatud isikuid ja nende tegevust ning muudavad kuivad nimekirjaread elavamateks. Fotode mõistetavuse suurendamiseks on need varustatud selgitavate tekstidega. See periood lõppes sundasunike vabastamisega ja tagasisõiduga Eestisse peamiselt aastatel 1957 ja 1958.
Saima Koppel (sünd. 1926) tuli 1947 asumiselt tagasi Eestisse õppima, kuid 1950 arreteeriti ja vanglate kaudu toodi teistkordselt asumisele Kirovi oblasti Nagorski rajooni. Pilt on tehtud vanglas 1950 ja salaja ära võetud vangla-ametniku laualt.
Foto S. Koppel-Medelli kogust
Elvi Vokk (sünd. 1933) tuli 1947 asumiselt tagasi Eestisse, kuna 14. juuni 1941 küüditamise ajal oli vaid 8-aastane. 1950 ta arreteeriti ja vanglate kaudu (veebruar-mai) toodi tagasi endisesse asumispaika ema Adeele Vokki juurde. Esimeses kinnipidamis-kohas võeti näpujäljed, pildistati eest- ja külgvaates, plakatiga rinnal, avati uus toimik või täiendati olemasolevat toimikut.
Foto V. Vokk-Kärneri kogust
Tomski oblastisse Tšainski rajooni küüditatud eestlased Velli Talve ja Marta Talve, 1950.
Velli Talve (s. 1924) koos Venemaal 1952. aastal sündinud tütre Valve Mikaliga Tomski oblasti Tšainski rajooni Tatarintsevski küla kaupluses, 1956. Müük toimus talongide-lubade alusel.
Foto G. Talve kogust
Tomski oblastisse küüditatud eestlaste Velli Talve ja Hans Mikali lapsed: Valve (s. 1952) ja Laine (s. 1955).
Foto G. Talve kogust
Küüditatud eestlased sügisel 1953 Slobodskoi linnas. Esireas vasakult Julius Kalve, Amanda Kalve, Minna Luts ja Alice Palu; teises reas Hella Palu, Hedi Epold ja Gerta Palvadre; tagumises reas Aleksander Kuningas, Erik Vöörmann, Evi Raadiko, Ants Tõugu, Lea Palvadre, Harald Palm ja Luule Keerma.
Foto L. Palvadre kogust
Lea Palvadre õe Aime ja Venemaal 1951 sündinud õepojaga. Belaja Holunitsa – 1954.
Foto L. Palvadre kogust
Vaade NKVD Muhhino sovhoosi keskusele, kuhu koondati Kirovi oblastisse küüditatud eestlasi, 1950. Foto J. Zimmermanni kogust.
Foto Juhan Zimmermanni kogust
Gustav German Venemaal Muhhino sovhoosi kõrgushüppe võistlusel.
Küüditatud eestlased pärast spordivõistlusi sööklas einestamas. Vasakult Karl Tiidus, Boris Bõstrov ja Gustav German.
Fotod Juhan Zimmermanni kogust
Juhan Zimmermann Muhhino sovhoosis metsaveol, 1951.
Muhhino sovhoosi klubis annab malesimultaani Juhan Zimmermann.
Fotod Juhan Zimmermanni kogust
1941 küüditatu Lee-Ella Kuusik Kirovi oblasti Borovskoi sovhoosis heinatööl supikeetjana, 1952.
Foto K. Urovi kogust
Lee-Ella Kuusik koos poja Tiiduga (sünd. 1939) Borovskoi sovhoosis heinatööl, 1952.
Foto K. Urovi kogust
1941. aastal Eestist väljasaadetud noormehed Enn Kuusik ja Kaarli Urov Borovskoi sovhoosis isikliku kalasaagiga. Ennu isa politseikonstaabel Toomas Kuusik hukati Sev-urallagis 39-aastasena 10.04.42. Kaarli isa riigitegelane Elmar Urov suri Sevurallagis pärast 1,5 aastast sunni-tööd 35-aastasena 07.02.43. Tema süüks oli osalemine Kaitseliidus ja soov sõita ümberasujana Saksamaale.
Foto K. Urovi kogust
Kirovi oblastisse Borovskoi sovhoosi küüditatud (1941–1956) Ella-Rosalie Luberg, 1951. Tema abikaasa Heinrich Luberg suri Sevurallagis 15.04.43 45-aastasena pärast 1 aastat ja 10 kuud sunnitööd.
Foto T. Luberg-Nurmise kogust
Küüditatud eestlased Kirovi oblasti Borovskoi sovhoosis, 1951. Vasakult Ella-Rosalie Luberg, Nelli Teder, Luule Urov ja Malle Teder.
Venemaale küüditatud lapsed – ülevalt Tiia Luberg, Kaarli Urov ja Malle Teder, 1948.
Foto Kaarli Urovi kogust
Küüditatud 4-aastasena. Tiia Luberg 22.01.50 Venemaal. Asumisel 1941–1956. Hiljem lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli.
Foto Tiia Nurmise kogust
Kaarli Urov, sünd. 29.05.37. Asumisel Kirovi oblasti Borovskoi sovhoosis 1941–1956. Hiljem Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, tehnikakandidaat, aastatel 1978–1989 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi teadusala asedirektor, ülemaailmselt tuntud keemiateadlane.
Foto Kaarli Urovi kogust
Ka Venemaal sündis küüditatud eestlastel lapsi – Laine ja Leonid Ležnevsky 1953. aastal sündinud poeg Erik Luule Urovi süles Kirovi oblasti Borovskoi sovhoosis, 1954.
Pärast Stalini surma said küüditatud lapsed asuda õppima. Vasakult Ivi Luberg, Dea Väli ja Maie Lõvi 31.12.54 Molotovi linnas meditsiiniinstituudi üliõpilastena.
Foto Tiia Luberg-Nurmise kogust
Mõned üksikud Kirovi oblastisse küüditatud eestlastest jõudsid raskusi ületades kõrgkooli õppima. Molotovi Meditsiiniinstituudi päevased üliõpilased, tulevased hambaarstid, vasakult Dea Väli, Maie Lõvi (hilisem Tartu Ülikooli professor), Ivi Luberg ja Molotovi Põllumajandus-instituudis mehhaniseerimist mittestatsionaarselt õppinud Leo Õispuu (hilisem Tallinna Tehnikaülikooli dotsent) eksamisessiooni ajal. Tagaplaanil Molotovi (praegu Perm) ooperi- ja balletiteater. Pildistatud 01.07.1956.
Foto L. Õispuu kogus
Küüditatud eestlaste loodud orkester Kirovi oblasti Belaja Holunitsas 1950.-tel aastatel, üle mitme rajooni kuulus. Pildil vasakult Mihkel Ranna, Eduard Urla, Harry Kõlar, Sergei Sakkeus, Erich Kõlar, Mihkel Sakkeus ja Leelo Päts-Kõlar.
Foto H. Liit'i kogust
Hedi Epold aastal 1951 asumisel Slobodskoi linnas, laenatud jalgrattaga.
Küüditatud Marie Epoldi matmispaik Slobodskoi linnas Vjatka jõe kaldal. Pildil tütar Hedi ema haual, 1954.
Fotod H. Liit'i kogust
Küüditatud eestlased puusaagimise talgutel Slobodskoi linnas, 1953. Vasakult Hedi Epold, Evi Raadiko, Ants Tõugu, Erik Vöörmann. Ees keskel istub Lea Palvadre.
Hedi Epold keskkooli lõputunnistusega Slobodskoi linnas, 1954.
Fotod H. Liit'i kogust
Sundasumiskoha Vahruševo nahakombinaadi puhkeaed-park, mille peale sõja lõppu rajas eestlanna Iris Kuura. Alevi meelispuhkepaik, pildistas U. Tomasson 1952.
Küüditamiskoha loodus Venemaal Kirovi (Vjatka) oblasti Slobodskoi rajooni Vahruševo alevi nahakombinaadi solgioja juures, 1952. Pildistas U. Tomasson oma “Komsomoletsiga”.
Kirovi oblasti Vahruševo keskkooli 10. ehk lõpuklass 1952. Tagareas kõige pikem Uuno Tomasson (sünd. 1935), alt teises (istujate) reas vasakult esimene Milvi Tomasson (1933). Selle tsaariaegses kivihoones paikneva keskkooli lõpetasid vaid 3 asumisel olnud eestlast, kuid alamates klassides on õppinud ligi 10 eestlast.
Foto M. Tomassoni kogust
Kirovi oblasti Nagorski rajooni ainus 10-klassiline keskkool asus rajooni keskuses Nagorski alevis. Selle keskkooli lõpetasid küüditatud eestlastest Leo ja Erika Õispuu, Helle Koppel, Jüri Lass ning Peeter Perens, kes oli seal ka muusikaõpetajaks. Saksa keelt õpetas küüditatud eestlane Angelina Vaharo. Pildistatud 24.07.50. Lõpetajate hulgas tagareas kõige pikem on L. Õispuu.
Foto L. Õispuu kogust
Aastal 1952 Kirovi oblasti Nagorski rajoonikeskuse masintraktorijaama (MTJ) lukksepad, treialid, keevitaja ja traktoristid. Töökoht asus mahukas kirikus. Vasakult teine Lauri Hõbenik.
Pildistas L. Õispuu
Kirovi oblasti Nagorski rajoonikeskuse alevi peatänava üks korralikum 3-toaline elamu, mille vasakpoolse nurgatoa üürnikeks oli 4-liikmeline küüditatud Õispuu pere. Maja ees seisab 5 noort küüditatud eestlast. Alumisel pildil sama elamu tagantvaade aiamaalapi poolt.
Pildistas L. Õispuu, 1952
Vjatka jõgi oli paljudele Kirovi oblastisse küüditatud eestlaste elukohtadele olulisemaks kauba- ja reisiveo magistraaliks, eriti suurvee perioodidel. Pildil ülal vasakul on suurim reisijate ja kaubaveo sõuratastega laev, mis kuni tosin korda aastas külastas Nagorski rajoonikeskust. Pildil üks automootoriga kaatritest, mis olid kohalike asutuste veovahendid koos praamidega. Rajoonis oli neid kuni paarkümmend. Isetehtud paadid kuulusid kohalikele elanikele. mööda Vjatkat ujusid kontrollimatult parvetamisperioodidel kallastele kinni jäänud üksikud palgid ja kallastelt murdunud puud koos okstega. ujuvad palgid ei seganud jões ujumist.
Pildistas L. Õispuu, 1952
Kirovi oblasti Nagorski masintraktorijaama kombainer Lauri Hõbenik.
Vjatka jõe parvetus-organisatsiooni laev “Bolševik” Nagorski reidil. Laeval seisavad Kalju Hõbenik, Peeter Perens ja kohalikud.
Proua Aino Lass (sünd. Pung) asumisel Nagorski alevis, oma kortertoakeses, 1953.
Pildistas L. Õispuu 1952–1953
Oblastikeskuses Kirovis elamiseks pidi küüditatul olema oluline põhjus ja selle alusel antud julgeolekuorgani luba. Töökoha leidmine oli seotud elamiskoha saamisega. Leo Õispuul (pildil paremal) oli põhjuseks õppimine kaugõppe kõrgkoolis ja vajadus raamatukogusid külastada. Elamiskoht ühiselamus anti vaid ehitusorganisatsiooni lihttöölisele. Minu brigaadikaaslaste elufilosoofiaks oli 3 väärtuse – viin, naised ja suitsetamine – pingeritta seadmine.
Foto aastast 1955 L. Õispuu kogust
Nagorski alevi küüditatud eestlased Aino Lassi matmas 26.07.54.
Kirstu taga seisavad vasakult: venelane, Asta Teär, Kalju Hõbenik, Anette Järvmets, Arvi Koppel, Miili Valge, Anatoli Mark, August Lass, Akiliina Mast, Kristiine Mihkelson, Meery Thomberg-Hõbenik tütre Tiiaga süles, Lauri Hõbenik, Artur ja Salme Heldemeel. A. Lassist paremal ja L. Hõbenikust vasemal on 2 tundmatut.
Foto J. Saarva kogust
Meie jäime ilma energilise ja optimistliku emata – kaugele kodumaast. Kersti Õispuu matused Kirovi linnas Venemaal. Pildistatud 1954.
Foto E. Õispuu-Palmipuu kogust
Stalin on surnud. Esimesed küüditatud on vabastatud. Julgeme eestlastena koguneda ja grupipilte ametlikult teha.
Ülemine rida vasakult: Helvi Koppel-Kohandi, Olga Võrk, Helmut Elken, Hilja (Illa) Võrk ja Erika Tõsine; keskmine rida: Antonie Tõsine, Magda Klaas, Salme Roos ja Lola-Eha Rahamägi; esirida: Kalju Allik, Inga Õispuu ja Leo Õispuu. Kirovi linnas 16.09.56.
Foto L. Õispuu kogust
Kirovi linnas elanud ja rajoonist külla sõitnud eestlasi aastal 1954.
Esirida vasakult: Magda Klaas, Lola-Eha Kukk-Rahamägi, Olga Võrk, Aliide Kuskov ja Helle Koppel; tagarida: Helmut Elken, Heikki Teär, Väino Koel, Illa (Hilja) Võrk, Eduard Urla, Vares, Irina Vellendi-Lausson, Leo Õispuu, Helvi Kohandi, Erika Tõsine ja Erika (Eka) Õispuu.
Foto E. Palmipuu kogust
Hävitamisele määratud noored eestlased on rasked ajad üle elanud ja loodavad kodumaale tagasi pääseda.
Ülemine rida vasakult: A. Tomson, L. Mark, K. Allik, O. Tuulik ja hr. Kohandi (mitteküüditatu); keskmine rida: Eestist sõjaväkke võetud seersandikooli kursant Soosaar, E. Tõsine, L. Õispuu, A. Vaharo, H. Koppel ja seersant Sarapuu; alumine rida: A. Molgin, E. Õispuu, V. Koel, I. Õispuu ja A. Murd. Pildistatud Kirovi linnas septembris 1956.
Foto E. Palmipuu kogust
Kirovi-nimelises Uurali Polütehnilises Instituudis (UPI) õppis vähemalt üks küüditatud eestlane Leo Õispuu 1957/58. õppeaastal. Küüditatud eestlasi ei võetud vastu tuumaasjanduse ega ka kosmosetehnika teaduskondade erialadele, kuid masinaehituse tehnoloogiat lubati õppida. Pildil Sverdlovski (praegu Jekaterinburg) Lenini tänaval asuv UPI peahoone 1957. aastal.
Endistest Nagorski rajooni eestlastest osal õnnestus luba saada töötamiseks Kirovi linnas, peamiselt staadioni Dünamo ehitustöödel. Ainult Eduard Urla (ees) ja Väino Koel (tagareas vasakul) ei ole varem Nagorski rajooni taigas elanud. Pildistatud Kirovi linnas, 1954.
Fotod I. Õispuu-Saarva kogust
Kirovi oblasti Oritši rajooni Gretši turbatööstuse asulas Raudteelaste päeval 01.08.54. Vasakult Rein Vellendi, Irina Vellendi (Laussen), Hildegard Kristenbrun, Lola Laussen, Astra Auspere (Heinlaid), Hannes Kristenbrun, Jakob Kristenbrun, Evi Saar, Emma Vellendi ja Heldur Vellendi.
Foto A. Ellmanni kogust
Kirovi oblasti Oritši rajoonis Gretši turbatööstuses baraki ees seal elanud eestlasi 19.01.58. Vasakult Marie Ääremaa, Adele Lemmergas, Aliide Saar, Evi Saar, Elfriede Birkfeldt, Astra Auspere (Heinlaid), Vilhelmine Heinlaid, Linda Hõbenik (Ääremaa) ja väike poiss Jüri Saar.
Foto A. Ellmanni kogust
Kirovi oblasti Oritši rajoonis Bõstritsa jõe ääres juulis 1957. Vasakult Aliide Saar, Astra Auspere (Heinlaid), Adele Lemmergas, Evi Saar (süles Jüri Saar). Istuvad Linda Hõbenik (Ääremaa) ja Sirje Auspere.
Foto A. Ellmanni kogust
Linda Ääremaa ja Lauri Hõbeniku pulmad Kirovi oblasti Oritši rajooni asulas nr. 1 ehk Torfjanojes aprillis 1955.
Vasakult 1. Vilma Thomberg-Pichen, 2. Heikki Teär (viiuliga), 3. Kalju Hiiesalu (mitteküüditatu), 4. Helene Punno, 5. Iira Lemmergas (Uno abikaasa), 6.-7. Aksel Thomberg abikaasa Tatjana Thombergiga, 8. Uno Lemmergas (bajaaniga), 9. Ella Thomberg-Hiiesalu, 10. Karl Pichen (vaba mees tuli koos teistkordselt küüdi-tatud naisega), 11. Linda Hõbenik, 12. Lauri Hõbenik, 13. Maria Ääremaa, 14. Adelja Lemmergas (sünd. 1951 Magadanis), 15. Astra Heinlaid-Auspere (tagareas), 16. Adele Lemmergas (ees), 17. Inga Õispuu, 18. Erika Tõsine ja 19. Leo Õispuu.
Foto L. Hõbeniku kogust
Pärast Stalini surma 1953 said üksikud väljasaadetud eestlased loa üleminekuks ühest rajoonist teise ning samuti loa töötada isegi Kirovi linnas (peamiselt ehitustöödel), kuid küüditatute põhimass oli edasi põllutöödel, metsatöödel ja palgiparvetusel.
Metsaveotraktor Nagorski rajoonis asumispaiga lähedal, 1955.
Joonistas H. Tamleht
Kolhoosi puutõrva utmise “vabrik” Kobra jõe kaldal Nagorski rajoonis. Soodus palgiparvetajate peatuspaik (ööbimispaik) 1944–1956. Ka siin töötasid 1941. aastal küüditatud eestlased.
Joonistas H. Tamleht
Metsatöid tehti kuni paarikümne kilomeetri kaugusel parvetamiseks kõlblikest jõgedest. Raudtee või palkide kaugveoks kõlblikud maanteed asusid sadade kilomeetrite kaugusel. Palgid viidi tarbijateni üksnes parvetajate poolt. Pildil on palgiparvetajate kergelamud parvedel. Elamute põrandapalkide vahel loksus vesi.
Joonistas H. Tamleht, 1950
16-17 aastat asumisel viibinud eestlased jätsid rõõmuga hüvasti karmi ja vesise taigaga, kus talvel ulatus lumi rinnuni, suvel aga oli paksult sääski. Pildil on üleujutatud jõeäärne lagedam ala. Tihedalt kasvavate kõrgete tüvede vahel oli tuulevaikus ning kõduneva puidu, hallitanud tüvede ja soostunud pinna lõhnad. See tekitas ninas ja kurgus mürgituseelse hoiatava kipituse. Inimene liigub seal instinktiivselt lagedama koha suunas. Ka ängistavad olmetingimused takistasid selle metsa muutumist meile armsaks. Eestlasele armas kodumets kasvab Eestis.
Joonistas H. Tamleht
Taigas asuvas jahimeeste onnis leidsid peavarju palgiparvetajad, marjulised, seenelised. Taolistes suitsuonnides peatusid ka kaugetest vangilaagritest põgenenud inimesed. Siin sai kuivatada jalalappe ja viiske. Suits tõrjus eemale sääski ja tuli andis soojust. Siin sai puhata. Mälestused sellistest kohtades tõime kaasa Eestisse ja need jäävad meelde surmani.
Joonistas H. Tamleht
Kirovi oblasti Vahruševo raudteejaama ees alevi esimest asumiselt vabastatud eestlast 1954 kodumaale saatmas. Pr. Aurelie Üksti (keskel käekotiga) vabastamisega võimaldati temal hooldada lähedast sugulast Enn Soosaart Eestis, kes liiklusavarii tõttu oli invaliidistunud. Enamus 1941. aasta juuniküüditatutest vabastati asumiselt alles 1956–1958.
Foto U. Tomassoni kogust
Esimesed tagasisõitjad. Kirovi oblasti Slobodskoi rajooni küüditatud eestlased saadavad asumiselt vabastatud pr. Aurelie Üksti koos poja Lembituga Vahruševo raudteejaamast Eestisse, 1954.
Seisavad vasakult Alli Prees, Elsa-Antonina Malter, Salme Tomasson, Lembit Üksti, Liisa Torv, pr. Puhk, Aurelie Üksti, Milvi Tomasson, Iris Kuura, Linda Nöör ja lapsed.
Foto U. Tomassoni kogust