2.2. ESIMENE ASUMISPERIOOD 1941–1948
Esimene periood hõlmab kodudest väljaviimist, vagunitesse laadimist, sundasumiskohtadesse jõudmist, esimest nälga ja viletsuseaastaid ning noorte põgenemist tagasi Eestisse. See periood lõpeb aastatega, kui asumiselt Eestisse õppima põgenenud noori hakati vanglate kaudu endistesse asumispaikadesse (emade juurde, kui nad veel elus olid) tagasi tooma.
Ajakirjanikud küsivad meilt paar korda aastas fotosid küüditatud naiste ja laste “toppimisest” loomavagunitesse 1941. aastal. Miks te ei pildistanud? Kas siis repressiivorganid ise ei jäädvustanud oma “kangelastegusid”? – Fotoaparaate oli siis üpris vähe ja pildistamine julgeolekutöötajate juuresolekul tähendas kõige leebema karistusena fotoaparaadist ilmajätmist või halvimal juhul läbiotsimist ja spioonina vanglasse sattumist.
Kuna fotod raudteesõidust ning suursugusest loodusest ja lagunenud hurtsikutest (esmamuljed asumisekohast!), aga samuti esimestest matustest puuduvad, siis püüdsid andekamad kõike seda, nii otsekohe kui ka hiljem, jäädvustada joonistamisega.
Palju on räägitud ja vaieldud inimeste arvust loomavagunites. Arhiiviandmetes [ERAF SM f. 2 M/O, n. 2, s.-ü. 1, l. 69-127 p.] leidub 59 vaguninimekirja, kokku 1279 väljasaadetud isiku nimega. Need nimekirjad on koostatud ja valdavalt ka allkirjastatud 23.06.1941. aastal Eestist välja saadetud perekonnaliikmete üleandmiseks ja vastuvõtmiseks, ilmselt sihtkoha raudteejaamas või teel. Nimekirjad koosnevad isikute perekonna-, ees- ja isanimest ning sünniaastatest, kusjuures suur osa vene keeles kirjutatud nimedest on tundmatuseni moonutatud nimekujudega. Valdo Kivilt, sünd. 05.04.1922 saime korrektse eestikeelse nimekirja “meestevagunist” ehk arreteeritud perekonnapeade vagunist. Selles vagunis oli 1941.a. juunis 22 meest. Neist 8 15–19-aastast perepoega pääses vangilaagri asemel emaga koos sundasumisele. Seega oli 60 loomavagunis nimekirjade alusel kokku 1301 inimest ehk keskmiselt 21,68 inimest vagunis.
Helvi Koppel-Kohandi joonistus küüditamisvagunist seestpoolt valmis pehmel pruunikal paberil juba 1941. aastal. See originaalvisanditega joonistus oli rasked ajad üle elanud ja neljaks kokkumurtud räbalatena Pärnu jõudnud. 2001. aastal toimus siin selle pildi uuestisünd.
Narvast 14.06.41 väljasaadetud Hilda Orn’i näitlik meenutus küüditatute paigutamisest loomavagunitesse, millega nende perekond Venemaale viidi. Perekonnapea, insener August-Heinrich Orn (s. 1890) suri Sevurallagis 22.12.41. Abikaasa Hilda-Rosalia (s. 1902) ja tütar Heljo (s. 1924) viibisid asumisel väga karmides tingimustes, Tomski oblasti Vasjugani rajooni Vesjolõi külas. Vabanesid asumiselt 1956. Joonistus raamatust: H. Orn, Ka see oli elu.
1941. aasta 14. juunil Venemaale küüditatud leedulased loomavagunis. [Leedulased Arktikas, Kaunas, 2000, 109 lk., lk. 47; leedu, inglise ja vene keeles.]
Meid eestlasi veeti asumisele täpselt samades tingimustes: keskmiselt 22 (1949 märtsis 19) inimest koos pakkidega ühes kaheteljelises vagunis (4-teljelises ehk kahes arvestikulises 2-teljelises vagunis oli kokku kuni 40-46 inimest). See tähendab 17,5 m2-se põrandapinnaga väikevagunis ligi 0,81 m2 inimesele pakkide-kompsude peal elamiseks ja magamiseks. Auk põrandas oli käimlaks (pildil ülalhoitava lina taga). Vagunid olid trellitatud, lukustatavad väljastpoolt ja relvastatud mundrikandjate valvatavad.
(vt. lk. 125)
Venemaale, eluaegsele sundasumisele viidavad saarlased küüditamisrongi loomavagunis 1941. a. See joonistus valmis pehmel pruunikal paberil juba 1941. aastal. Iga inimene on siin konkreetne tuttav vagunikaaslane. Aastakümnete pikkuse viletsuseaja üle elanud, neljaks kokku murtud joonistus jõudis räbaldunud osadena Eestisse. Aastal 2001 toimus selle pildi uuestisünd. Helvi Koppel-Kohandi joonistuse originaal on tema valduses.
(vt. lk. 126 )
Pilt raamatust “Leedulased Arktikas”, lk. 55 – 1941. aastal küüditatud leedulased Leena jõe deltas Trofimovskas.
Samal ajal Eestist Kirovi oblasti põhjapiiril (Komi piiri lähedal) asuvasse Sinegorjesse küüditatute elu metsatööliste barakis oli vaid veidi parem: seinad palkidest, ahi keset ruumi oli tellistest, perekondade vaheliseks seinaks oli mõnikord rippuv riie ja väljas oli veidi soojem. Surevate ja surnutega lähestikku magamine, tühi kõht ja nälg, pesemisvõimaluste äärmine piiratus, täide regulaarne otsimine ja tapmine, käimlaks külmunud heidete püramiid välisukse kõrval ja suvel haisev üleujutatav piirkond väikese katusealusega – kõik see oli meil leedulastega sama. Kas Arktikas oli lutikaid, prussakaid, sääski ja kihulasi – seda ma ei tea, kuid Venemaa taiga eluasemetes oli neid paksult, isegi 5 aastat ilma inimesteta seisnud kohtades.
Tallinnast väljasaadetud perekond Goldmann ja nende keskel Kaare Liblik vahetult pärast saabumist Kirovi oblasti Kotelnitši raudteejaamas koos loomavagunist väljalaaditud pakkide ja pampudega juunis 1941. Neil oli fotoaparaat kaasas.
Tallinnast küüditatud inimesed töötamas Kirovi oblasti Sovetski kivimurrus 1941. aastal. Pildil vasakult hõbesepp Isser Goldmann (s. 1919), tema abikaasa, üliõpilane Sore-Reize (s. 1919) ja politseikonstaabli abikaasa Kaare Liblik (s. 1906).
Tallinnast 14.06.1941 väljasaadetud elukutseline hõbesepp Isser Goldmann (s. 1919) töötamas Sovetski kivimurrus 1941. aastal.
Väljasaadetud eestlased ja juudid Kirovi oblasti Sovetski rajoonis suvel 1941. Vasakult perekond Jaansoo (Maria ja poeg Albert) koos Vassermannide ja Goldmannide suure pere liikmetega eluaseme lähedal.
Fotod lk. 127-128 I. Goldmanni kogust
1941 küüditatud eestlaste asumispaiga Tomski (varem Novosibirski) oblasti Tšainski rajooni Tšerjomuška küla elumaja välisuks (ülemisel fotol) ja üldvaade külale.
Fotod Viire Penti kogust
Üldvaade küüditatud eestlaste elupaigale Tomski oblasti Tšainski rajooni Novoberjozovka külas 16.12.41.
See ja järgnevad neli joonistust on Hilja Tiidolt. Arhiivitoimiku andmetel on Novoberjozovka külas asumisel olnud Hilja-Johanna Tiit, sündinud 1923, välja saadetud Pärnust.
Tomski oblasti Tšainski rajooni asumispaikade “külade iludus”, joonistatud 25.10.41.
Meie leskperenaise maja Tomski oblastis.
Meie onni eestvaade korrastatud aiamaaga. Oma aia saadused olid äraelamiseks väga vajalikud.
Kohalike elanike majapidamistarbed nii Siberis kui ka Kirovi oblasti küüditatud eestlaste asumispaikades. Joonistatud 22.09.42.
Kirovi oblasti parvetusorganisatsioonides töötasid koos kohalike elanikega ka väljasaadetud eestlased, ukrainlased, sakslased jt. Palgiparvetajate pikema peatuse paik septembris-oktoobris 1948 melioratsioonitööde ajal. Halvad ilmad tingisid ulualuse ehitamise Kirovi oblasti Kobra jõe äärde.
Selle ja järgmised 8 joonistust tegi Hugo Tamleht, parvetustöötaja.
Kergete parvede parvetamine piki Kobra jõge Kirovi oblastis, 1947. Ligi 170 meetrise kogupikkusega parve tagaosas oli pidur (libiseb-haakub jõe põhjas). Parve lülid ühendati väätidest punutud köitega.
Juuli 1946 Kobra harujõel Pastujak Kirovi oblasti põhjaosas. Kergete parvede karavani koostamine. Karavan koosneb 25-st ühikust (üksikparvest), milles on palgid pikkusega 4,5-6,5 meetrit.
Küüditatud eestlaste esimene elupaik 1941. aastal Kirovi oblasti Nagorski rajooni Sinegorje “mehhaniseeritud” metsavarumise punktis. Keskel on köök, sissekäigu kõrval käimla, mis talvel külmus kuni 0,7 m kõrguseks püramiidiks. Kahes suuremas toas olid raudvoodid läbikäiguvahedega. Seinapraod olid lutikaid täis, õuest tulid sääsed ja kihulased. Siin elas umbes 30+30 eestlast, ühel voodikohal keskmiselt 1,8 inimest.
Küüditatud eestlased, peamiselt Saaremaalt, Kirovi oblasti Nagorski rajooni Sinegorje metsapunkti asula baraki (elukoha) seina ääres, 1942.
Lisame kõikide nimed: Anatoli Mark, Kalev Nau*, Villu Tamleht*, Oskar Tamleht*, Vaike Toom, Alma Toom*, Mai-Liis Leinsalu, Eve-Mall Leinsalu, Heikki Teär, Mane Valvas, Hugo Tamleht, Heldur Saarlaid, Viia Niitsoo, Ivo Kunstman, Arseeni Saarlaid*, Leonid Mark, Asta Teär, Salme Kadarik*, Vanda Voitk, Linda Kanep, Alice Leinsalu*, Salme Roos, Telvit Minnus, Eliise Kongats*, Martha Prees*, Avo Prees*, Vaike Kanep, Ida Valvas, Leontiine Aksalu, Heli Tamleht, Sinaida Mark*, Sophie Verlin, Ludmilla Kokk, Aliine Krischka, Helju Vorms, Alma Tamm*, Anne Altosaar*, Antoniina Tõsine, Maie Tõsine, Silvia Ristma, Alma Nau, Valve Ristma, Miralda Kongats, Adeele Minnus, Ilmar Kadarik*, Olga Umboja, Vilma Vorms*, Viktoria Kokk*, Lembit Valvas, Liilian Aksalu, Emilie Valge, Erkki Hõbenik, Inna Stein, Valeeria Kaju, Olga Kitt*, Maria Krull, Erika Kanep, Maimu Nau, Meeta Minnus, Maksim Kokk, Karlop Kadarik*, Vassilissa Teär, Adeele Vokk.
* Surnud Venemaal
Foto M. Kongats-Ellarti kogust
Küüditatud eestlaste elamu (barakk) Sinegorje metsapunktis. Selles elas (teatud perioodil sõja ajal) Saarelaid’ide perekond, samuti perekonnad Kokk, Kadarik, Valvas, Kaal, Mark ja Talvik.
Palkide parvetamise töödel oli küüditatud eestlasi, volgasakslasi, lääneukrainlasi kuid ka mõned 1920.–30.-tel aastatel küüditatud venelased. Kohalikud päriselanikud töötasid parematel töökohtadel. Joonistusel on tööliste elamud Kirovi oblasti Nagorski rajoonis Kobra jõe kaldal (u. 1947).
Sinegorje metsatööstuse puutärpentiini utmise “vabrik”.
Talv 1943–1944 möödus keset põlislaant, tegelesin männikändudest tõrva ja tärpentiini utmisega. Bensiini nappuse-puudumise tõttu kasutati tärpentiini puugaasil töötavate traktorite käivitamiseks. Abitööjõuks ja narikaaslasteks olid kolhoosi lähiküladest putket teinud 13–15-aastased noorukid, minuga võrreldes kogenematud, armetud olevused. Isekeskis saime hästi läbi, kuna naridel patseerivad täid olid meil ühised. Tekst ja joonistus H. Tamlehelt.
Küüditatud eestlane H. Tamleht arvutas, projekteeris ja ehitas metsapunkti parklaevale sõuratta asemele sõukruvi, sõitmaks Kobra jõel.
H. Tamleht – Suutsin hankida erialast kirjandust ja lahendada ammuse soovi. Nüüd tean, mis asi on laeva sõukruvi ja sellele esitatud nõuded. Asudes tegema arvutusi, tabasin, kuivõrd möödunud 15 aastat on minuga kurjasti talitanud ja kui armetu ma olen. Risk oli suur, kuid ettevõtlustes tunnen alati kedagi salapärast julgustavat ja toetavat ja kõige kiuste asi õnnestub.
Helvi Koppel-Kohandi maal “Esimene portreteerimine”. Algaja kunstniku esimene leivateenimine portree joonistamisega surnust 1945. aastal 4. eriasulas Kirovi oblastis. Kadunu oli küüditatud moldaavlanna, kes suri õnnest asumiselt vabastamise puhul. Fotografeerimise võimalused seal puudusid. Portreteerimise tasuks sai noor kunstnik kausiga piima ja seenepiruka kohapeal ärasöömiseks ning 2 suurt sibulat kojuviimiseks.
Originaalmaal portreteerimise situatsioonist on H. Kohandi valduses.
Juunis 1941 Saaremaalt küüditatud Elvi Vokk ja Juta Kaljo metsatöödel Kirovi oblasti Nagorski rajoonis.
Foto H. Vokk-Kärneri kogust
Küüditatud ukrainlased ja eestlased tööl palkide vahelaos, Kirovi oblasti Nagorski rajoonis. Pildil on Elvi Vokk, Juta Kaljo, Lilian Aksalu ja teised.
Foto H. Vokk-Kärneri kogust
Ernestine Jaanuska koos 4-aastase tütre Annega Kirovi oblasti Malmõži linnas asumisel, 05.06.45.
Alumisel fotol on E. Jaanuskale väljastatud abikaasa Johannes Jaanuska surmatunnistus. 49-aastane Johannes suri Sverdlovski oblasti Šarõgino vangilaagris pärast pooleaastast sunnitööd “südametegevuse seiskumise tõttu”.
Anne Unduski kogust
Endise Tallinna Linna Gaasi ja Veevärgi juhataja, tehnikaülikooli õppejõu Franz Kogeli Kirovi oblastist saade-tud kiri Sverdlovski oblasti Krasnouralski linnas elavale Enn Püümetsale, andmete saamiseks vangilaagrites surnud või veel elus olevate meeste ja poegade kohta. Kirjutatakse ins. Fr. Olbreist, vendadest-üliõpilastest Ernst-Mattist ning Jaan-Lembit Pürgest (Bürger), jurist Georg Kogelist.
Kiri Püümetsa kogust
Kirovi oblastisse Malmõži küüditatud Ernestine Jaanuska kirjad Eestisse 20.07.41 ja 08.07.41. E. Jaanuska vabanes asumiselt 1954.
Dokumendid Anne Unduski kogus
Kirovi oblastisse küüditatud Viktoria Alleri kiri Enn Püümetsale 26.10.41. See 54 inimese asupaigale osutav kiri oleks võinud äratada NKVD-s ohtlikku tähelepanu. V. Aller arreteeriti asumispaigas ja suri vangilaagris 1948. Ka tema isa Eduard ja ema Minna jäid Venemaa mulda – seega kogu pere.
Kirjad Enn Püümetsa kogust
Küüditatud eestlased Tomski oblasti Aleksandrovo rajooni Iljaki külas, 1947. Seisavad vasakult Marta Raag, Irina Melts, Mahta Kasak, Alide Eelmäe, Anni ja Malle Talusaar, istuvad Rein Kasak, Ivar Raag, Sirje Melts, Aini ja Mare Eelmäe.
Foto Alide Eelmäe kogust
Ülemisel fotol on Tomski linna peatänava – Lenini prospekti – hoovipool 1956. Alumisel fotol – Tomski linna Sakko tänav nr. 13 maja, kus elas aastatel 1956–1958 perekond Virkus.
Foto V. Virkuse kogust
Väljasaadetu Arvo Virkus künnab härjaga Tomski oblasti Tšainski rajooni kolhoosi “Sever” põldu. Härja eestvedajaks on vene poiss. Pildistatud 1946.
Tomski oblasti Retška Panja külasse 14.06.41 küüditatud perekond Leevald. Vasakult Maie, Alide, Riina ja Ants, 05.04.46. Isa suri vangilaagris.
Fotod V. Virkuse kogust
Küüditatud eesti lapsed Tomski oblasti Aleksandrovski rajooni Retška Panja algkoolis 05.04.46 külaklubi ees. Ülemises reas vasakult: 2. Valli (Valentina) Liivik, 3. Teo Maiste, 6. Juhan Oja, 8. Petja (Pjotr) Rezvov, 9. Riina Leevald, 10. Ants Kõlli; ülevalt teine rida: 1. Liia Pikat, 2. Ants Pikat, 3. Maie Leevald, 5. Ants Leevald; ülevalt kolmas rida: 1. Viive Prüüs, 7. Helja Beck (suri 1947).
Foto R. Leevaldi kogust
Kirovi oblasti Borovskoi sovhoosi küüditatud Harry Kõlar viiskudes varakevadel 1942 kohaliku koolimaja ukse ees. Fotoaparaat oli küüditusrongis kaasas ja ta tegi pilte rongi aknast Narva jõe ületamisel ... ning viimane kaader tehti varakevadel 1942 küüditamiskohas. Film ilmutati pärast tagasitulekut Eestisse 1945.
Foto H. Kõlari kogust
Nelly Teder (asumisel 1941–1957) tööl Borovskoi sovhoosi veskis.
Foto L. Ležnevsky kogust
Küüditatud eestlased töötasid Borovskoi sovhoosis (Kirovi obl.) 1950.-tel aastatel õmblejatena. Pildil vasakult Laine Ležnevsky, Miia Tammesalu, kohalik venelanna ja Hella Palm, 1955.
Foto L. Ležnevsky kogust
Venemaal Malmõžis 26.09.41 sündinud Elmar-Jaan Just, 1945.
Foto L. Palvadre kogust
Vahruševo alevi Lenini-nimelise keskkooli 4. klassi õpilased koos õpetajaga 04.06.46 oma klassiruumis. Nende hulgas on 3 küüditatud eestlast: Heino Karus (kõige suurem, targem ja vanem), Milvi Tomasson ja Uuno Tomasson.
Viimane foto arreteeritud perekonnapeast Johannes Tomassonist, sünd. 22.08.04, mis anti pojale isa isiklikust toimikust siseministeeriumi lahke ametniku poolt u. 1994. aastal Tallinnas Pagari tänaval. See pilt on ilmselt tehtud 1941 Tallinnas enne Venemaale saatmist – nahktagi on veel seljas. >
Fotod U. Tomassoni kogust
Grupp väljasaadetud eestlasi Vilma ja Ivar Käeramehe (keskel) pulmas 19.03.49 Vahruševo alevis Kirovi oblastis.
Seisavad tagumises reas vasakult pr. Karus, Leida Prees (elab Kanadas), pr. Malter, Aama Pedaja, Liidia Suurkivi, Liisa Torv, Liška Prees, Karin Pehka, eestlane Niino Dolskaja koos kohaliku elukaaslase Iljaga. Keskmises reas istuvad Salme Tomasson, Avrelia Üksti, noorpaar Vilma ja Ivar Käeramees, pr. Käeramees, Klara Prees ja Helmi Nurme. Esireas Iris Kuura Albert Jaansoo, Karin Tombak ja Sergei Malkov (samuti Eestist küüditatud, töötas kombinaadis peaenergeetikuna). U. Tomasson koos õe Milviga põgenes asumiskohast Eestisse. Sellest alevist oli asumiselt põgenenud Eetisse tagasi ligi paarkümmend nooremat inimest, näiteks Hillar ja Eevi Torv, Heino ja Tõnu Karus, Lembit Üksti jt.
Foto U. Tomassoni kogust
Vasakult Uuno Tomasson, vanaisa Jaan Tuum ja Milvi Tomasson (istub) Tallinnas Tondil 1950. Selle hoonestamata krundi ostis isa 1939 alumiiniumnõude vabriku laiendamiseks. Asumiselt põgenenud Uuno ja Milvi said sellelt krundilt marju äraelamiseks ja ka kitsepiima.
Foto U. Tomassoni kogust
Sundasumispaigast põgenenud Milvi ja Uuno Tomasson, tädi Benita Karu juures Nõmmel 01.03.48. 1935 sündinud U. Tomasson sõitis 1951 ise asumispaika tagasi, lootuses saada seal 16-aastasena vaba inimese pass. See lootus ei täitunud. Ta vabanes asumiselt 1957.
Foto U. Tomassoni kogust