Fotod teistest kogudest

Prindi

Jüri Jaaksoni 16.12.1924 moodustatud Eesti Vabariigi Valitsus.

Vasakpoolne laud vasakult: R. Gabrel, A. Kerem, H. B. Rahamägi, J. Soots, K. Einbund (Eenpalu); parempoolne laud vasakult: A. Oinas, K. Ast, K. Virma, Chr. Kaarna, L. Sepp, A. Birk; laua otsas J. Jaakson, tema vastas riigisekretär K. Terras. Nendest ministritest vaid R. Gabrel suri 1940 arvatavasti loomulikku surma okupatsiooni algperioodil ja Karl Ast (s. 07.02.1886; tegutses 1941–1959 EV nimel Brasiilias) suri 09.07.1971 New Yorgis. Ülejäänud hukati või surid Venemaa vangilaagrites. Tallinnas 1925.


Kindralmajor Hugo Ed Kauler.

S. 02.10.1893 Väinjärve vallas. Vabadussõjas oli rinde suurtükiväe ülem. 1924–27, 1928–30 sisekaitse ja 3. diviisi ülem, alates 1930 suurtükiväe inspektor. Arr. 1941 (?), hukati 22.09.42 Lama vangilaagris.


Kindralmajor August Traksmaa

S. 27.08.1893 Rägavere vallas. Vabadussõjas pataljoniülem. Oli 1934–36 2. diviisi ülem, hiljem saadik Moskvas, sõjaministri abi. Arr. 14.06.41, suri või hukati 16.07.42 Gorelniki vangilaaris Põhja-Uuralis. Perekond küüditati 1941.


Kolonel Mart Tuisk.

S. 13.12.1889. Eesti Vabariigi Ohvitseride Keskkogu 1936. a. juhatuse abisekretär. Arreteeriti 1941 (?) ja hukati 30.04.42 Venemaa vangilaagris.

Nende kahe viimase kõrgema ohvitseri arreteerimise, süüdistamise ja hukkamise või surma dokumendid (KGB toimikud) on ilmselt Venemaa erinevates arhiivides. Hinnangu alusel ~20% Eestis arreteeritud (kadunud) isikute toimikutest puuduvad Eesti arhiivides, eriti Venemaal surnud või hukatud inimeste kohta.


Kindralmajor Ants Kurvits.

S. 14.05.1897 Saadjärve vallas. Vabadussõjas 1. diviisi ülema abi. Aastatel 1922–40 piirivalvevalitsuse ülem ja 1924 lühikest aega sõjaminister. Arr. 14.06.41, suri 27.12.43 Sosva vangilaagris. Perekond küüditati 1941.


Kaarel-August Eenpalu perekonnaga oma riigivanemaks oleku ajal 10.08.1932.

Vasakult üleval tütred üliõpilased Helmi-Aino (s. 1917) ja Virve (1919), keskel kooliõpetajast abikaasa Linda-Maria ja Kaarel-August, all tütred õpilased Mai-Linda (1923) ja Tiiu-Hilja (1921). K.-A. Eenpalu oli cand. jur., reservleitnant, EÜS esimees, siseminister 1920, 1921-24, 1924-26, 1934-38, peaminister 1938-39, Riigikogu esimees 1933-34, riigivanem 1932, suri eeluurimisel Vjatka vangilaagris 1942. Abikaasa L.-M. Eenpalu koos tütarde Virve ja Mai’ga küüditati 1941 Tomski oblastisse ligi 15 aastaks. Tütred T.-H. Eenpalu ja H.-A. Eenpalu–Teder põgenesid punaterrori eest 1944 Saksamaale.

Foto tütretütre Anne Eenpalu erakogust.


Õiguskantsler Anton Palvadre perekonnaga Tallinnas 1937. aastal.

Vasakult: A. Palvadre (arr. 14.06.41, surmaotsus 28.02.42, suri 16.01.42 Sosva vangilaagris), tütar Lea (s. 20.04.29), tütar Aime (13.06.25) ja abikaasa Gerta (02.07.1891). Abikaasa koos alaealiste tütardega küüditati 1941 Kirovi obl., kus peeti kinni ligi 15 aastat. Foto Lea Palvadre erakogust.


EV riigivanem Jaan Tõnisson koos välissaadikutega.

Vasakult Elmar Kirotar, Johan Leppik, Hans Rebane, Jaan Tõnisson, kontradmiral Hermann Salza, kindralmajor Gustav Jonson ja kolonel Artur Normak. Neli viimast hukati või surid Nõukogude vanglates või vangilaagrites. Tallinnas 1927 või 1933.


EV vägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoneri abikaasa Maria Laidoneri 50. juubelil Viimsis.

Vasakult 1. Tallinna Krediitpanga esimees J. Sihver (arr. 1941 ?), 3. J. Laidoner (küüdit. 1940, arr. 1941, suri 1953 Venemaal vanglas), 5. M. Laidoner (küüdit. 1940, arr. 1941, vab. vangilaagrist 1954, lubati tagasi Eestisse 1961). Harjumaal 1930.

 


Rahvuskogu üldkoosoleku juhatus (kahe koja juhatajad).

I reas vasakult: M. Pung (II koja esimees), J. Uluots (I koja esimees), J. Kristelstein (I koja I abiesimees);

II reas vasakult: H.-E. Lauri, A. Tõnisson (II koja I abiesimees), A. Palvadre. Tallinnas 1937.

Mihkel Pung suri 11.10.41 Sosva vangilaagris, perekond küüditati 1941 Venemaale. Jüri Uluots põgenes repressiooniohu eest Rootsi 1944. Jakob Kristelstein arr. 1950, määrati 5 aastaks vangilaagrisse. Heinrich-Eduard Lauri arr. 17.03.41, surmaotsus, suri Vjatka vangilaagris 08.02.42. Aleksander Tõnisson, sünd. 1899 Jõgeveste v., surmaotsus täide viidud 23.06.41 T?kalovi obl. (?). Anton Palvadre arr. 14.06.41, surmaotsus, suri 16.01.42 Sosva vangilaagris.


Piirivalve Ohvitseride Kogu üldkoosolek piirivalve 15. aastapäeval, Tallinnas 01.11.1937.

KGB arvates oli valdav enamus Eesti ohvitseridest Nõukogude okupatsioonivõimule äärmiselt vaenulik ja järelikult kuulus enamik neist arreteerimisele kasvõi sellel fotol olemise alusel.


Kindralmajor Gustav Jonson – EV Ohvitseride Keskkogu 1937. a. juhatuse esimees.

Sünd. 08.01.1880 Päri v., Korp. Vironia vilistlane, 1930. aastast Tallinna garnisoni ülem, 1933. a-st sisekaitseülem, EV välissaadik; suri Venemaal Dubravlagi kinnipidamiskohas 1941.


Kindralmajor Aleksander Tõnisson – EV Ohvitseride Keskkogu 1930. a. juhatuse esimees.

Sünd. 17.04.1875 Härjanurme v. Tartumaal. Oktoobripöörde algpäevil sõjaväelise allumatuse eest noorele Nõukogude võimule vangistati ja mõisteti surma, kuid juhuse tõttu pääses. Vabadussõjas juhatas I diviisi, oli kolmes valitsuses kaitseminister, riigi Sõjanõukogu esimees, Riiginõukogu liige 1938-1940, oli alates 1934 Tartu linnapea ja alates 1939 Tallinna ülemlinnapea. Hukati Nõukogude okupantide poolt 30.06.41 Tallinnas.


Rühm kaitseliitlasi enne 1940. aastat.

Kaitseliitu kuulumine oli küllaldane põhjus arreteerimiseks.

Isamaaliidu 3. Kongress. Riigivanemat tervitama tulnud kongressist osavõtjate rongikäik Toompea lossi ees. Rõdul EV riigivanem ja valitsuse liikmeid (Tallinn, 05.12.37).

Kuulumine Isamaaliitu oli paljudele arreteeritutele raskeks süüdistuseks.


Tallinn-Harju Prefektuuri ja EV politsei 20. aastapäeva puhul korraldatud politseiparaad Vabaduse väljakul 12. nov. 1938. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonidest pääsesid vaid mõned politseinikud.


August Voldemar Kõrv – Eesti keeleteadlane, õpetaja ja sõnastike autor, lõpetas Tartu Ülikooli 12.09.1930 mag. phil. kraadiga.

Töötas gümnaasiumites eesti keele õpetajana ja eesti keele lektorina Kõrgemas Sõjakoolis Tallinnas. Koostas neli sõnastikku: “Õpilase võõrsõnastik” (1935), “Taskuvõõrsõnastik” (1935) jt. Sõnastikke kasutati eriti laialdaselt Eesti koolides aastail 1935–1940, kuna neid soovitas Haridusministeerium. Pärast arreteerimist 24.06.41 tuldi ka abikaasale ja poegadele 2 korda järele, kuid neid ei leitud. Vt. täiendavalt lk. 209.


Perekond Kõrv suvel 1940 Pirital.

Vasakult: Aili Kõrv, Ago Kõrv (sünd. 07.08.1934), Heiki Kõrv (26.10.1932) ja August Voldemar Kõrv (30.03.1899). A.V. Kõrv suri vangilaagris 07.01.1942. Repressiooniohu tõttu abikaasa põgenes poegadega 1944 Saksamaale, 1950 emigreerus Ameerikasse. Mõlemad pojad lõpetasid ülikooli ja saavutasid edu oma erialadel. Fotod poja Ago Kõrva erakogust USA-st.


EV ohvitseri leitnant Jüri Ojatalu pere abikaasa Linda lapsepõlvekodus Puhkova külas Virumaal 1940. a. kevadsuvel. Nagu tollal, nõnda ka 1941. a. seisis pereisal ees teenistus Värska sõjaväelaagris. Sealt viidi ta 14. juunil vangistusse.


 


Augustis 1956 Rakveres. Kuigi vahepeal kaotanud mitu kodu, oli pere jälle kokku saanud. Isa oli ellu jäänud Norilskis, poeg Enn (seisab paremal) tagasi jõudnud Inta, Ülo Arhangelski oblasti vangilaagritest.

E. ja Ü. Ojatalu osutasid õpilaseas okupatsioonivõimule vastupanu noorteorganisatsiooni liikmetena.

Fotod Ülo Ojatalu erakogust.


Naiskodukaitse Saare ringkonna jaoskondade esinaiste kursused Kuressaares detsembris 1929.

Esireas: Saare maleva pealik kapten R. Lints ja ringkonna esinaine M. Bondart?uk.

Kolonelleitnant Rudolf Lints hukati 24.04.1942 Sverdlovski oblasti vangilaagris.

A/S “Savi” kaasomanik, Vabadusristi kavaler Heinrich Luberg, tema abikaasa Ella-Rosalie Luberg ning tütred Tiia (s. 15.12.36) ja Ivi (s. 04.11.33) Tallinnas 1939. aastal.

H. Luberg oli kaitseliitlane, arr. 14.06.1941, mõisteti süüdi Sverdlovski oblastis 29.12.41 erinõupidamise poolt §58–13 alusel, mis tähendab aktiivseid tegusid või aktiivset võitlust töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu (näiteks osalemine Vabadussõjas, poliitilistes ja sõjaväestatud organisatsioonides Eesti Vabariigis jne.). See § võimaldas karistuse 3 aastast vangilaagris kuni mahalaskmiseni. H. Luberg suri 1943 Tavda vangilaagris. Abikaasa koos alaealiste tütardega küüditati 1941 Kirovi obl., kus peeti kinni ligi 15 aastat. Kolme venna ja teiste A/S “Savi” töötas 120-150 inimest. Aktsionärist vend Karl Luberg suri 1945 Norilski vangilaagris ja vend Kristjan Luberg (surmaotsus 1942) Vjatka vangilaagris.

Fotod tütre Tiia Nurmise erakogust.


Juhan Indreku, ka Heinrichi p. Toomsar (paremal) abikaasa Ekaterina ja poja Endliga (s. 1922).

J. Toomsar s. 15.09.1893 Pärnumaal, kõrgharidus, EV Kaitsevägede staabi II jaoskonna ülem, kolonelleitnant, arr. 18.09.40, trib. 23.04.40 §58–4, 58–11, 58–13, surmaotsus. Süüdistati luuretegevuses NL vastu. Abikaasa pojaga küüditati 1941 Kirovi obl. Foto Aino Villemsoo erakogust.


Novembris 1944 arreteerisid kommunistid 31-aastase perekonnapea Paul-Ludvig Raude. Erinõupidamine määras temale 10 aastat vangilaagrit ja lisaks eriasumise koos kogu vara konfiskeerimisega. Rahule ei jäetud ka abikaasat 2-aastase tütre ja 3-aastase pojaga – küüditati Siberisse 25.04.1949.

Vt. täiendavalt Raude P.–L. lk. 409. Foto poja Kuno Raude erakogust.


Tüüpiline kümneid tuhandeid kordi variatsioonidena esinev kommunistide genotsiidikuritegu Eestis.

Nende laste isa Magnus (1895–1943) arr. 1941, süüdistatuna EV kodaniku igapäevaste kohustuste täitmises, suri või tapeti Venemaa vangilaagris paar aastat pärast arreteerimist. Kooliõpetajast abikaasa Kersti (1900–1954) küüditati 1941 Siberisse metsatööle koos alaealiste lastega (fotol vasakult) Erika (1934), Inga (1931), Mati (1938), Leo (1930) ja Felix (1929-1945). Eestisse saadi tagasi vaid tänu Stalini surmale (1953) kuni 15 aastat hiljem, kusjuures 43% perest surid Siberis. Ellujäänud lapsi ootas Eestis majanduslik nullseis, mitme astme okupatsioonivõimude seadustatud ulatuslikud diskrimineerimised kuni 1991 ja edaspidi omandireformiga mõnitamine. Foto Erika Palmipuu erakogust, Kuressaares 1940.


Kuressaare jaoskonna politseiametnikud 14. juunil 1927. Vähemalt pooled nendest on kommunistide poolt arreteeritud, hukatud ja nende perekonnad küüditatud:


Nikolai Kokk, Aleksander Väli, Mihail Tammeaid, Johan Kunstmann, Nikolai Kitt, Jüri Õnnis, jt. saatus oli analoogiline eelmise foto aluses vaikeis kirjeldatuga

EV major Aarne Norralt’i lõplik süüdistus:

Olles kodanluse poolehoidja ja kompartei vastane, vaenulikult häälestatud, võttis osa sõjast NL vastu valgetes Eesti väeosades (Vabadussõjas) … olles Tartu komandandi adjutant juhtis … Nõukogude korra loomisse Eestis ja Punaarmeesse suhtus eitavalt … oli kolhoosikorra vastane. Taimõri kohtu 29.11.1941 otsus: kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine. EV major Aarne Norralti vangifoto on üleminekuks järgmistesse alapeatükkidesse. Vt. täiendavalt Norralt, A. lk. 319. Fotod poja Harik Norralti erakogust.

EV Valitsuse koosseis (16.12.1924 loodud Jüri Jaaksoni kabinet)

Vasakpoolne laud vasakult: R. Gabrel, A. Kerem, H. B. Rahamägi, J. Soots, K. Einbund (Eenpalu); parempoolne laud vasakult: A. Oinas, K. Ast, K. Virma, Chr. Kaarna, L. Sepp, A. Birk; laua otsas J. Jaakson, tema vastas riigisekretär K. Terras


 


Naiskodukaitse Saare ringkonna jaoskondade esinaiste kursused Kuressaares

Esireas: Saare maleva pealik kapten R. Lints ja ringkonna esinaine M. Bondart?uk (dets. 1929)


Kaubandus–Tööstuskoja liikmete ja ametnike koosviibimine koja juhatuse esimehe Joakim Puhki kodus


Isamaaliidu 3. Kongress. Riigivanemat tervitama tulnud kongressist osavõtjate rongkäik Toompea lossi ees. Rõdul EV riigivanem ja valitsuse liikmeid (Tallinn, 5.12.37)

Isamaaliidu I kongress “Estonia” kontserdisaalis. Kõneleb peaministri asetäitja K. Eenpalu (Tallinn, 8.12.1935)


Üldnäituse avamine Naiskodukaitse I ülemaaliste suvepäevade ajal Viljandi “Koidu” seltsi saalis (Viljadi, 8.-10. juuni 1939)


EV riigivanem Jaan Tõnisson koos välissaadikutega

Vasakult E. Kirotar, J. Leppik, H. Rebane, J. Tõnisson, H. Salza, G. Jonson ja A. Normak


EV vägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoneri abikaasa Maria Laidoneri 50. Juubelil Viimsis

Vasakult 1. Tallinna Krediitpanga esimees J. Sihver, 3. J. Laidoner, 5. M. Laidoner

Uue põhiseaduse alusel valitud EV riiginõukogu juhatus.

Vasakult: peasekretär A. Mägi, esimene abiesimees H. Lauri, esimees M. Pung, teine abiesimees A. Maurer


Kuressaare jaoskonna politseiametnikud (14. juuni 1927). Vähemalt pooled nendest on kommunistide poolt arreteeritud, hukatud ja perekonnad küüditatud


Rahvuskogu üldkoosoleku juhatus

I reas vasakult: M. Pung (II koja esimees), J. Uluots (I koja esimees), J. Kristel?tein (I koja I abiesimees; II reas: H.-E. Lauri, A. Tõnisson (II koja I abiesimees), A. Palvadre


 


Tallinn-Harju Prefektuuri ja EV politsei 20. Aastapäeva puhul korraldatud politseiparaad Vabaduse väljakul 12. nov. 1938

Piirivalve Ohvitseride Kogu üldkoosolek piirivalve 15. Aastapäeval (Tallinn, 01.11.1937)


Kindralmajor Aleksander Tõnisson – EV Ohvitseride Keskkogu 1930. a. juhatuse esimees


Kindralmajor Gustav Jonson – EV Ohvitseride Keskkogu 1937. a. juhatuse esimees

Juhan Indreku p. Toomsar (paremal) abikaasa Katharina ja poja Endliga


Juhan Indreku p. Toomsar


Vabadusristi kavaler Heinrich Luberg jaTiia ja Ivi Lubegr (Tallinn, 1939)

EV ohvitseri leitnant Jüri Ojatalu pere abikaasa Linda lapsepõlvekodus Puhkova külas Virumaal 1940. a. kevadsuvel. Nagu tollal, nõnda ka 1941. a. seisis pereisal ees teenistus Värska sõjaväelaagris. Sealt viidi ta 14. juunil vangistusse


Augustis 1956 Rakveres. Kuigi vahepeal kaotanud mitu kodu, oli pere jälle kokku saanud. Isa oli jäänud Norilskisse, poeg Enn (seisab paremal) tagasi jõudnud Intast, Ülo Arhangelski oblastist


 


EV major Aarne Norralt

(xxxxxxxxxxxxxxxxxx)


EV major Aarne Norralt vanglas

(xxxxxxxxxxxxxxxxxx)

August Voldemar Kõrv – Eesti keeleteadlane, õpetaja ja sõnastike autor

(xxxxxxxxxxxxxxxx)


Perekond Kõrv (Suvel 1940, Pirital)

(xxxxxxxxxxxxxxxxxx)


Novembris 1944 kommunistid arreteerisid 31 aastase perekonnapea Paul-Ludvig Raude. Erinõupidamine määras temale 10 aastat vangilaagrit ja lisaks eriasumise koos kogu vara konfiskeerimisega. Rahule ei jäetud ka abikaasat 2 aastase tütre ja 3 aastase pojaga…….

(xxxxxxxxxxxxxxxxxx)


9. mail 1938 loodud Eesti Vabariigi Valitsuse koosseis.

I reas vasakult: sõjaminister Paul Lill (arr. 1941, 1942 Sverdlovski obl. vangilaagris, perekond küüditati 1941), põllutööminister Artur Tupits (arr. 1940, suri 1941 Solikamski vangilaagris), peaminister Kaarel-August Eenpalu (arr. 1940, suri 1942 Kirovi obl. Vjatka vangilaagris, perekond küüditati 1941), välisminister Karl Selter (ei tulnud Eestisse tagasi Genfist, kus esindas meid Rahvasteliidus, ja seega pääses repressioonidest), majandusminister Leo Sepp (arr. 1941, suri 1941 Ussolje vangilaagris Permi obl.); II reas vasakult: riigisekretär Karl Terras (arr. 1941, hukati 1942 Vjatka vangilaagris Kirovi obl.), haridusminister Aleksander Jaakson (arr. 1941, hukati 1942 Kirovis), teedeminister Nikolai Viitak (arr. 1941, hukati 1942 Sverdlovski obl. Vangilaagris, perekond küüditati 1941), kohtuminister Albert-Wilhelm Assor (arr. 1940, suri 1943 Krasnojarski krai vangilaagris, perekond põgenes välismaale), siseminister Richard Veermaa (arr. 1940, suri veebr. 1942 Ussolje vangilaagris Permi obl.), riigikontroll Karl Soonpää (langes Elva lähedal 1944 võitluses Nõukogude langevarjurite vastu).

(xxxxxxxxxxxxxxxx)


Kaarel-August Eenpalu abikaasa Linda-Mariaga oma riigivanemaks oleku ajal (10.08.1931)

Vasakult – üleval: Helmi-Aino ja Virve, keskel: Linda-Maria ja Kaarel-August, all: Mai-Linda ja Tiiu-Hilja

(xxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Õiguskantsler Anton Palvadre koos tütarde Lea ja Aime ning abikaasa Gertaga Tallinnas 1937. a.

Õiguskantsler Anton Palvadre arr. 14.06.41, surmaotsus 1942, surnud 1941. Perekond küüditati Kirovi obl. 1941. aastal.

(xxxxxxxxxxxxxxxx)


 


Õiguskantsler Anton Palvadre koos tütarde Lea ja Aime ning abikaasa Gertaga Tallinnas 1937. a.

Õiguskantsler Anton Palvadre arr. 14.06.41, surmaotsus 1942, surnud 1941. Perekond küüditati Kirovi obl. 1941. aastal.

(xxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Päts (arreteeriti), koos riigitegelaste ja nende abikaasadega Kadrioru lossis. Tallinnas enne 1940. aastat


Vastuvõtt Eesti Vabariigi välisministri Fr. Akeli juures Tallinnas


Kalevi pataljoni aastapäeval 1938. aastal.

Need ohvitseride prouad jäid leseks, neid küüditati, osa neist põgenes punase terroti eest läände. Esimeses reas istub vasakult 2. Major R.Kaldi (arreteeriti ja hukati) abikaasa Alide. L.Õispuu erakogust


Saaremaal Pihtla vallas asunud suurtalu palgalised töötajad koos pererahvaga 08.07.1937.

Peremees arreteeriti § 58-13 alusel, suri Sverdlovski oblastis Sevurallagis 1943, perenaine koos 5 lapsega (3-11 aastased) küüditati 1941. aastal Kirovi oblastisse metsatöödele. Foto Saare talu erakogust


Naiskodukaitse I ülemaalisest sanitaarlaagrist osavõtjad õppustel Viljandi maakonna gümnaasiumi juures, 8.-10. juuni 1939.

Selliseid õppusi naiskodukaitse liinis loeti §58 alusel aktiivseks kontrrevolutsiooniliseks tegevuseks (karistatavaks kuriteoks)


Mereasjanduse päev 5.-6. juunil 1937 Tallinnas.

Mereskaudid – KGB uurija seisukohalt "fašistlik" noorsoo-organisatsioon


Kaitseliidu liikmeid enne 1940. aastat.

Kas nad surid loomulikku surma?


Kaitseliidu paraad Tallinnas.

Sõjavägede ülemjuhataja kindral J.Laidoner (arreteeriti) 23. juunil 1938 paraadi vastu võtmas. Kõiki neid mundris mehi võis §58 sobiva alapunkti alusel karistada kontrrevolutsiooniliste kuritegude liinis, alates 10-aastasest vanglakaristusest kuni mahalaskmiseni


Tallinna-Harju prefektuuri ja Eesti Vabariigi politsei 20. aastapäeva puhul korraldatud politseiparaad Tallinnas Vabaduse platsil 12. novembril 1938.

Paraadi võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner. Kompartei ja KGB lugesid endisi politseinikke nõukogude korrale eriti ohtlikeks inimesteks. Vaid üksikutel politseinikel õnnestus represseerimistest eemale jääda


Tallinna Tehnikainstituudi nõukogu esimesest koosolekust 7. juulil 1936 osa võtnud õppejõud ja külalised.

Istuvad vasakult prof. V.Paavel (põgenes läände), K.Koljo Haridusministeeriumist (põgenes), haridusminister kolonel A.Jaakson (ilmselt arreteeriti), rektor prof. akadeemik P.Kogerman (arreteeriti), prorektor prof. E.Maltenek (suri enne okupatsiooni), prof. O.Maddison (represseeriti vallandamisega); seisavad: vasakult prof. J.Nuut (saadik Botškarjovi sõber), prof. A.Parts (põgenes), dots. R.Livländer (põgenes laeval, mille torpedeerisid vene väed), prof. E.Jaakson (põgenes), dots. A.Borkvell, prof. O.Martin (põgenes), prof. L.Jürgenson ja dots K.Grimm (lahkus Riiga). Ebalojaalsed targad mehed olid nõukogude korrale samuti ohtlikud

Foto Tallinna Tehnikaülikooli muuseumist

Eesti Vabariigi välissaadikute konverents Tallinnas juulis 1931 aasta juulis.

Esimeses reas vasakult: H.Rebane, O.Kallas, Fr. Akel, välisminister Jaan Tõnisson (arreteeriti ja hukati); seisavad vasakult E.Kirotar, G.Meri (arreteeriti)


Konstantin Pätsi 21.10.1933 loodud kabinet.

Ees keskel riigivanem K.Päts (arreteeriti), tema vastas riigisekretär K.Terras; vasakpoolne laud tagantpoolt: G.Jonson (arreteeriti ja hukati), P.Lill, O.Sternbeck, J.Seljamaa; parempoolne laud tagantpoolt: K.Soonberg, N.Kann, N.Talts, K.Selter, J.Müller


Fr. Akeli 26.03.1924 loodud kabinet.

Esimeses reas vasakult: A.Kerem, O.Amberg, O. Strandman, Fr. Akel, H.B.Rahamägi, R.Gabriel, Th. Rõuk; Teises reas: K.Terras, K.Kark, Chr. Kaarna, A.Oinas, K.Baars


Uue põhiseaduse alusel valitud Eesti Vabariigi esimene Riiginõukogu vandetõotust andmas.

Vasakult: J.Puhk (arreteeriti ja hukati), H.Lauri, 4. Fr. Akel, J.Jaakson, J.Laidoner (arreteeriti). Foto 21. aprillist 1938 Toompeal


Isamaaliidu keskkomitee täiskogu koosolek Tallinnas 12. aprillil 1938


Isamaaliidu 3. kongressi lõpetamine.

Esireas vasakult 4. Ajalehe "Uus Eesti" peatoimetaja A.Oidermaa, 5. Ajalehe "Vaba Maa" peatoimetaja E.Laamann. Tallinnas, 05.12.1937