Vt aegumatuskonventsiooni art. IV, genotsiidivastase konventsiooni art. V, diskrimineerimisvastase konventsiooni artiklid 2.1.c ja 4, apartheidivastase konventsiooni artiklid I.2 ja IV, Genfi I konventsiooni art. 49, Genfi II konventsiooni art. 50, Genfi III konventsiooni art. 129, Genfi IV konventsiooni art. 146 ning Genfi I protokolli art. 80, 84, 85.1 ja 86.1.
Viites 368 osundatud seadus.
Nii ütleb eelmises viites osundatud seaduse §1.
Sama seaduse §2 punkt 1.
Pikamäe, Priit. Rahvusvaheliste lepingute rakendamisest Eesti õigussüsteemis. Ajakiri “Juridica” 1995, nr 8, lk 343–344.
PS §-id 3 ja 123 lg 2.
P. Pikamäe artikkel, lk 344.
Selle seaduse §1.
Riigi Teataja seadus RT I 1993, 20, 352, §6 lg 2.
Nende loetelu vt viites 389, lisaks ka Genfi I protokolli art. 83 ja 84.
PS §3 lg 2.
Viites 365 osundatud konventsioon, art. 26 ja 27.
PS §149.
Viites 368 osundatud seadusega kriminaalkoodeksisse lisatud uue 1. peatüki §611. Peatükk sisaldab peale selle veel kolm sõjakuritegude paragrahvi.
Viites 259 osundatud konventsioon, art. II punktid c ja d.
Viites 335 osundatud apartheidivastase konventsiooni art. II punkt a.
P. van Dijk, G. J. H. van Hoof. Theory and Practice of the European Convention on Human Rights. Deventer–Boston, Kluwer Law & Taxation Publishers, 1990, lk 226–241.
Aegumatuskonventsiooni art. I(b).
Apartheidivastase konventsiooni art. II punktid c ja f.
H. Lindmäe, viites 153 osundatud artikli lk 430 ja viide 1.
Sama artikkel, lk 431–432.
Vt Genfi konventsioonides “igal ajal ja kus tahes” karistatavad sõjakuriteod.
Õispuu, Leo. Repressioonidest ja nende tagajärgedest. Ajaleht “Memento” 1996, nr 2 (märts–aprill), lk 2.
H. Lindmäe, viites 153 osundatud artikkel, lk 432.
V. Niitsoo, viites 239 osundatud uurimused.
Sarv, Enn. Kitsed kärneriks. Vastus ülemkohtuniku enesekaitsele. Ajaleht “Eesti Aeg” 1992, 26. juunil, lk 6. Vt ka artiklis viidatud varasemaid kirjutisi ning viites 296 osundatud J. Kirikali kirjutist.
Apartheidivastase konventsiooni II artikli punkt a–ii.
Apartheidivastase konventsiooni II artikli punkt d.
EV ÜNP seadlus 16. oktoobrist, RT 1990, 15, 163.
Apartheidivastase konventsiooni II artikli punkt c.
Vt viide 368.
Genfi IV konventsiooni art. 6 ning I protokolli art. 1.4 ja 3(b).
PS sissejuhatuse lg 2 ja §1 lg 2. Vt ka eespool osad 3.4 ja 3.5.
Genfi I konventsiooni art. 49, II konventsiooni art. 50, III konventsiooni art. 129, IV konventsiooni art. 146 ja Genfi I protokolli art. 80.
H. Lindmäe, viites 153 osundatud käsitlus, lk 430–432.
Genfi IV konventsiooni art. 147 ja 3.1, punktid a, b, c, d ning Genfi I protokolli art. 11, 85.1, 85.4 ja 85.5.
Genfi IV konventsiooni art. 49, lg 6.
Genfi esimese protokolli art. 85.4 punkt a.
RT 1990, 16, 179: ÜNP seadlus linnavolikogu otsuste tühistamiseks.
Genfi III konventsiooni art. 13 ja 130 ja I protokolli art. 11.
Genfi esimese protokolli art. 85.3(e) ja 85.4(b–c).
Genfi III konventsiooni art. 13.
Genfi konventsioonidele ühise art. 2 teine lõik ning Genfi esimese protokolli art. 1.3 ja 1.4.
Viites 10 osundatud resolutsiooni art. 7.
H. Lindmäe, viites 153 osundatud käsitlus, lk 432.
Genfi esimese lisaprotokolli art. 85.4 punkt c.
Viites 130 osundatud allikas, art. 56.
Kriminaalkoodeks (tervikvaike). RT I 1997, 21/22, 353: §36–§39.
Kriminaalkoodeksi §38 pp. 4, 2 ja 3.
Viites 350 osundatud resolutsioon nr 3074, §2 ja §4.
Kriminaalkoodeks, §37.
Kriminaalkoodeks, §14.
Kriminaalkoodeks, §39, §47, §55.
Jälitustegevuse seaduse, kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seadus, RT I 1995, 15, 173: §4.
Peatükk 8
A. Krikmann ja I. Sarv /toimetajad/. Eesti vanasõnad III. Tallinn, “Eesti Raamat”, 1985, vanasõna nr 14591.
D. S. Ahlander, viites 286 osundatud teos, lk 78–79, 75, 157.
D. S. Ahlander, lk 79.
V. Niitsoo, viites 239 osundatud 1992. aasta artikkel.
T. Kelam, viites 45 osundatud artikkel ja selle lisad.
S. Kiin, R. Ruutsoo ja A. Tarand, viites 291 osundatud raamat.
Vahtre, Lauri. Vabanemine. Eesti 1987–1992. Tallinn, IM Meedia, 1996. – Sellele põhjalikule ülevaatele lisaks vt A. Terrase ja D. S. Ahlanderi teosed, millele osundati viidetes 285 ja 286. – Vt ka rmt: Eesti poliitilise mõtte ajaloost. Valitud artiklid 1987–1991. Tallinn, Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1992.
Kõigi dokumentide vaikeid vt ajaleht “Noorte Hääl” 19. novembrist 1988.
Sarv, Enn. Ühest unustatud kokkuleppest. “Eesti Ekspress” 5. aprillil 1991, lk 8.
Teder, Indrek. Liidulepingu võimatus. Vt rmt: Eesti poliitilise mõtte ajaloost. Valitud artiklid 1987–1991. Tallinn, Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus, 1992, lk 35–36. /Äratrükk väljaandest “Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid” 1988, nr 3./
L. Vahtre, viites 489 osundatud raamat, lk 73.
Haug, Toomas. Viis aastat tagasi astus kokku Eesti Kongress. /Intervjuu T. Kelamiga/. Ajaleht “Rahva Hääl” 20. märtsil 1995.
Kelam, Tunne ja Laar, Mart. Kodanike komiteedest. Viites 140 osundatud Kääriku metsaülikooli etteastete kogumik, lk 122–130.
Nende ja edaspidi mainitute EK dokumentide vaikeid: “Päevaleht” 1990, 13. märtsil.
D. S. Ahlander, lk 52 ja 76.
ENSV ÜN ja Valitsuse Teataja 1990, 12, 180.
“Päevaleht” 13. märtsil 1990, lk 3.
Otsus Eesti Vabariigi ja NSVLiidu suhete kohta, RT 1990, 5, 64.
ENSV ÜN ja Valitsuse Teataja 1990, 12, 179, ning 1990, 15, 248.
D. S. Ahlanderi teos, lk 92–94.
Savisaar, Edgar. Kõne Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärgul 3. aprillil 1990. a. Kogumikus: Edgar Savisaar. Kõned. Tallinn, “Olion”, 1990, lk 53–56, eriti 55–56.
D. S. Ahlander, lk 132.
D. S. Ahlanderi teos, lk 94–99 (eriti lk 95) ja 132–133.
Savisaar, Edgar. Määrav on rahva tahe. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liikme Edgar Savisaare kõne Eesti Vabariigist (Eesti raadios 16. sept. 1989. a). vaike nädalalehes “Reede” 1989, 22. septembril, lk 2.
Koolmeister, Indrek. Eesti Vabariigist ja tema kodanikest. “Edasi” 1989, 12. juuli. Artikli taastrükk: Eesti poliitilise mõtte ajaloost. Valitud artiklid 1987–1991. Tallinn, Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus, 1992, lk 51–53.
D. S. Ahlanderi teos, lk 217–218.
Afanasjev, Juri. Venemaa mittekaasaegne kaasaeg. “Päevaleht” 1993, 18. märts. /Lühendatud tõlge ajalehes “Rossija” ilmunud pikemast artiklist/.
D. S. Ahlanderi teos, lk 208–209, 13–14.
ENSV ÜN ja Valitsuse Teataja 1990, 14, 239.
L. Vahtre, viites 489 osundatud raamat, lk 80–81.
D. S. Ahlander, lk 104.
Raidla, Jüri. Teel kriisist õigusriiki. Ajakiri “Eesti jurist” 1990, nr 3, lk 182–186.
ENSV ÜN ja Valitsuse Teataja 1990, 15, 247.
Vt viidetes 296 ja 454 osundatud poleemikat “Eesti Aja” veergudel.
L. Vahtre raamat, lk 81–82.
Vt eespool viited 173 ja 174.
D. S. Ahlander, lk 198.
L. Vahtre raamat, lk 79 ja 95–100.
L. Vahtre raamat, lk 101–102.
RT 1991, 25, 312.
Aun, Karl. EK ja EV tunnustamine. “Edasi” 1990, 18. märtsil.
L. Vahtre raamat, lk 110–111.
Otsus “Kodakondsuse seaduse rakendamise kohta”: RT 1992, 7, 109.
L. Vahtre raamat, lk 108–127.
RT 1992, 40, 533.
Sarv, Enn. Fundamentalistlik tee uue põhiseaduseni. Nädalaleht “Eesti Aeg” 1992, 12. veebruaril, lk 3.
Maruste, Rait. Kuidas ikkagi taastada Eesti Vabariik? “Edasi” 1990, 7. märts.
A. Uustal, viites 5 osundatud teos, lk 97–99, eriti lk 99.
/Meri, Lennart./ Eesti Vabariigi 78. aastapäeva kõne. “Kadrioru Teataja” 1996, aprill, lk 11.
Mark, Aksel. Aasta–aastalt. Rmt: Pool sajandit eestlust paguluses. Stokholm, “Teataja”, 1994, lk 7–104.
Parming, Tõnu. Eesti, pagulas-Eesti ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Rmt: Eesti Üliõpilaste Selts 1870–1995. Album XVII. Tartu, EÜSi Kirjastus, 1996, lk 89–123.
Goble, Paul A., USA mittetunnustuspoliitika tulemid. “Eesti Päevaleht” 1997, 9.–11. jaanuar, osa III. Vt ka D. S. Ahlander, lk 237.
D. S. Ahlanderi teos, lk 94–95, 104, 133, 156, 204–205, 222–224.
Sealsamas, lk 220–221.
vaike ajalehes “Postimees” 1996, 11. juulil, ja kommentaar sealsamas, 9. juulil.
Viites 365 osundatud Viini konventsioon, art. 42.2.
P. A. Goble, viites 534 osundatud artikkel, osa III.
Tali, Peeter. Riik kasvab välja inimese armastusest. Eesti Vabariigi president Lennart Meri aastapäevaintervjuu Rahva Häälele. Ajaleht “Rahva Hääl” 1995, 27. veebruar.
Viites 45 osundatud T. Kelami artikkel ja eriti sellele lisatud dokumendid, ning viites 46 osundatud pressiteade R. Reagani avaldusega.
Eesti välisministeeriumist saadud andmed.
Viites 537 osundatud B. Jeltsini kiri.
L. Vahtre viites 489 osundatud teos, lk 92.
B. Meissner, viites 34 osundatud artikkel, lk 1360. – 1990. aasta 30. märtsi ja 7. augusti otsuste tunnustamisele kui Eesti riikliku järjepidevuse ja Tartu rahulepingu juriidilisele tunnustamisele Venemaa poolt on varem tähelepanu juhtinud ka Udo Helme: vt tema artiklid “Hommikulehes” 1993, 25. märtsil ja 8. aprillil.
Viites 365 osundatud Viini konventsioon, art. 31.2.
Migranjan, Andranik. Venemaa ja lähivälismaa: kogu endise NSV Liidu territoorium on Venemaa huvisfäär. Osad 1–10. Ajaleht “Rahva Hääl” 26. jaan. 1994 – 5. veebr. 1994. Artikli venekeelne algvariant: “Nezavissimaja Gazeta” (Moskva) 12. ja 18. jaan. 1994. Lühiülevaade Eestit puudutavatest osadest: nädalaleht “Eesti Aeg” 26. jaan. 1994.
Eesti välisministeeriumist saadud informatsioon.
RT II 1995, 46, 203.
Lepinguõiguse Viini konventsiooni art. 24.3 ja art. 42.1.
RT II 1995, 46, 204.
Peatükk 9
“Eesti Päevaleht” 1997, 26. mail: refereering “Primakov pidas loengu Eestist”.
Vene ja “lähivälismaa” suhete käsitlused ajakirjas “Diplomatišeski Vestnik” 1992, nr 21–22.
A. Migranjan, viites 547 osundatud tõlke osa nr 10.
Sealsamas, osad 5–7.
Sidorova, Galina. Mida Venemaa peab lähivälismaal tegema? Avalik kiri Andranik Migranjanile. Ajaleht “Rahva Hääl” 6. veebr. 1994. Kirja venekeelne algvariant vt “Nezavissimaja Gazeta” (Moskva) 19. jaan. 1994.
Hitleri–Stalini esimese pakti ja selle salajase lisaprotokolli vaikeid vt teoses: Molotovi–Ribbentropi paktist baaside lepinguni: Dokumente ja materjale. Tallinn, “Perioodika”, 1989, lk 92–93, ning teise pakti ja selle salajaste lisaprotokollide vaikeid sealsamas, lk 105–107.
Viites 34 osundatud B. Meissneri artikkel, lk 1375–1377.
Sealsamas, lk 1371 ja 1375.
Sealsamas, lk 1359–1378.
Jurovitski, Vladimir. Etnokraatlikud riigid on õigusvastased. Õigusjärgluse legitiimsusest endise NSVLiidu territooriumil. /Tõlge “Literaturnaja Gazeta” artiklist 26.07.96 ja H.-J. Uibopuu kommentaar/. “Kadrioru Teataja” V, juuli–september 1996, lk 20–23.
B. Meissneri artikli lk 1371 ja eriti seal antud viide 12.
Vabariigi President lükkas ümber Jeltsini pressiesindaja süüdistused. Pressiteade 12. septembril 1996. “Kadrioru Teataja” V, juuli–september 1996, lk 20.
PS §8.
Otsus “Kodakondsuse seaduse rakendamise kohta”: Riigi Teataja 1992, 7, 109.
PS §6.
Vt PS §162–§166.
L. Vahtre, viites 489 osundatud teos, lk 124–125.
Vt viites 300 osundatud vaikeid.
Drzemczewski, Dr Andrew. The position of aliens in relation to the European Convention on Human Rights. – Human rights files, No. 8. Council of Europe Press, 1993, lk 8–9.
Sealsamas, lk 7–8.
Yli-Vakkuri, Laura. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon: selle kohaldamise õiguslikke aspekte. Tallinnas 30.–31. mail toimunud seminari “Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni õiguslikest tagajärgedest” ettekannete kogumik. Tallinn, EV Välisministeerium, 1996, lk 11–29.
A. Drzemczewski, viites 570 osundatud artikkel, lk 14–21.
Pagulaste konventsiooni vaike vt kogumikus Human Rights. A Compilation of International Instruments, Volume I (Second Part). New York, United Nations, 1993, lk 634–650. Protokolli vaike vt sealsamas, lk 651–654. Venekeelsed vaikeid vt viites 292 osundatud kogumiku lk 335–358.
Eurokonventsiooni täiendprotokollid nr 4 ja 7: vt viites 300 osundatud vaikeid.
A. Drzemczewski, viites 570 osundatud artikkel, lk 19 ja 24–26.
Vt ka: Madureira, Joao. Aliens’ admission to and departure from national territory: Case–law of the organs of the European Convention on Human Rights and the European Social Charter. Strasbourg, Colloquy “Human Rights without Frontiers”, 1989, lk 43.
A. Drzemczewski, lk 25.
Sealsamas, lk 21–22 ja 25.
Sealsamas, lk 22–24.
Sealsamas, lk 10; Eurokonventsiooni sellekohane art. 5.1-f on eesti keelde tõlgitud ebatäpselt.
A. Drzemczewski, lk 9.
Sealsamas.
Vt viited 284 ja 292.
Üldkommentaar 15(27) vt rmt: Manual on Human Rights Reporting. New York, United Nations, 1991, lk 84–85, 99 ja 100. Üldkommentaari 18(37) vaike leidub sealsamas lk 117–119.
PS §48 ja §42.
President Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul 30. septembril 1993. Ajaleht “Rahva Hääl” 1993, 2. oktoobril.
Viites 170 osundatud Välismaalaste seadus, §21.
Välismaalaste seadus, §9.
Välismaalaste seadus, §12(4) ja §14(2).
Juulilepete vaikeid vt RT II 1995, 46, 203.
Eelmises viites osundatud Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil, art. 2 p.1.
Sellekohane statistika vt “Postimees” 1996, 2. nov.
Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise ja pikendamise korra kinnitamine: RT I 1996, 34, 693.
“Postimees” 1996, 28. dets.
Nutt, Mart. Välismaalased meil ja mujal. Nädalaleht “Eesti Aeg” 1993, 16. juuni, lk 7.
Der Neue Brockhaus (in fünf Bänden). Wiesbaden, F. A. Brockhaus, 1960, k. 5, lk 398 (märksõna “Vertriebene”).
Bruk, Solomon Iljitš. Nasselenije mira. Etnodemografitšeski spravotšnik. Moskva, “Nauka”, 1986, lk 46.
Teadaanne kolme riigi Berliini konverentsist. Rmt: Teheran, Jalta, Potsdam: dokumentide kogumik. Tallinn, “Eesti Raamat”, 1975, lk 356.
Sama kogumik, lk 270–271.
IHF annual report 1995: sealne viide nr 115, lk 71.
Vt viide 12.
Convention on the Reduction of Statelessness, vt viites 574 osundatud kogumiku lk 612–620. Venekeelne vaike: vt viites 292 osundatud kogumiku lk 310–320.
1995. aastal kehtestatud uue kodakondsusseaduse ilmumisandmed vt viide 169.
Sama seaduse §6–§9, §11 ja §34.
Sama seaduse §19.
Kodakondsuse seaduse §5.
PS §8.
Kodakondsuse seaduse §29.
Sama seaduse §28.
Sama seaduse §21.
Convention relating to the status of stateless persons. – Selle vaike leidub viites 574 osundatud kogumikus, lk 621–633. Venekeelne vaike vt viites 292 osundatud kogumiku lk 320–335.
Ajakiri “Pravozaštšitnik” 1995, nr 2, lk 60–61: Vene Föderatsiooni esindaja sõnavõtust ÜRO inimõiguste komisjoni 51. istungil 10. veebr. 1995.
Leping 12. jaanuarist 1991, vaike vt RT 1991,2,19.
Viites 613 osundatud dokumendis.
Viites 284 osundatud dokument.
Selle vaike vt Manual on Human Rights Reporting. New York, United Nations, 1991, lk 114–116.
Selle inglis- ja eestikeelne vaike: Haruoja, Merle /koostaja/. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn, Inimõiguste Instituut, 1994.
Kodakondsusseaduse paragrahvid 6, 13, 14, 31, 16 ja 21.
Hofmann, Rainer. Minderheitenschutz in Europa. Völker- und staatsrechtliche Lage im Überblick. Berlin, Gebr. Mann Verlag, 1995, lk 20–21, 24 ja 14.
R. Hofmann, eelmises viites osundatud raamat, lk 21.
Sealsamas, art. 27 käsitlus lk 19–23.
Viites 612 osundatud dokumendi art. 32.
Näiteks viites 613 osundatud dokumendis.
PS paragrahvid 9, 12, 37, 40 ja 49–52.
Lähemalt vt R. Hofmanni raamat, lk 221–226 (resolutsiooni ja selle lisa vaike) ja lk 23–31 (seletused).
Sealsamas, lk 14.
Ratifitseerimise seadus ning raamkonventsiooni eesti- ja ingliskeelne vaike vt RT II 1996, 40, 154.
Kavandi täielik vaike on toodud viites 620 osundatud R. Hofmanni raamatu lisana lk 257–260 ja mõistemääratlus on selle art. 1. Vt ka kommentaare sama teose lk 45–46 ja 51–52.
R. Hofmanni raamat, lk 200–203.
Selle kohta vt ka R. Hofmanni raamatu lk 51.
Vt viide 629 ja R. Hofmanni kommentaar tema raamatus lk 52–53.
RT I 1993, 71, 1001.
R. Hofmanni raamat, lk 86.
Mihhailov, Dmitri. Vene küsimus ja Eesti rahvusriik. Ajakiri “Vikerkaar” 1995, 9–10, lk 176–184.
D. Mihhailov, eelmises viites osundatud artikkel, lk 178–179.
Järve, Priit. Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaua töömailt. “Kadrioru Teataja” 1996, aprill, lk 31–32.
Intervjuu kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Andres Kollistiga, ajaleht “Postimees” 1996, 2. august.
Sealsamas.
Tiit, Ene. Eesti Vabariigi rahvastiku rahvuslik koosseis ja selle muutumine. Ajaleht “Postimees” 1993, 23. veebruaril.
Ajaleht “Postimees” 1995, 30. okt.
D. Mihhailov, viites 635 osundatud artikkel, lk 176 ja 177.
“Eesti Päevaleht” 1997, 9. jaanuar, annab küll arvu 88 tuhat, kuid neist on üle 25 tuhande eesti rahvusest: vt “Eesti Päevaleht” 1996, 20. veebruar.
“Eesti Päevaleht” 1997, 14. jaanuar.
“Eesti Päevaleht” 1997, 29. jaanuar: lühiteade Vene välisministeeriumi konsulaarosakonna ülema Vassili Vinogradovi avaldusega.
Viites 601 osundatud raport, lk 71.
L. Vahtre, viites 489 osundatud teos, lk 49–51, 53, 59, 62–63, 67, 74, 81, 88, 90–93, 97, 99–101, 103–104.
Hääletustulemused vt RT 1991, 8, 127.
Viites 494 osundatud T. Haugi intervjuu T. Kelamiga.
D. S. Ahlander, viites 286 osundatud teos, eriti lk 55, 180, 185, 198, 233.
Zonov, Sergei, artikkel “Postimehes” 1995, 17. nov.
Vetter, Reinhold. Majandusreformi käigus ei tehta kompromisse. Lennart Meri intervjuu ajalehele Handelsblatt. “Kadrioru Teataja” 1996, veebruar, lk 20–21. /Tõlge mainitud ajalehes 07.12.1995 ilmunud vaikeist./
E. Tiit, viites 640 osundatud artikkel.
Vt ka D. Mihhailov, viites 635 osundatud artikkel, lk 176.
Sealsamas.
Ukraina kiidab Eesti vähemustepoliitikat. /Intervjuu Eesti suursaadikuga Kiievis./ “Eesti Päevaleht” 1997, 7. veebr.
D. Mihhailov, viites 635 osundatud artikkel, lk 178–179.
Mehhanismi iseloomustus vt F. Benoit-Rohmeri ja H. Hardemani viites 320 osundatud teose lk 6–9.
R. Hofmanni viites 620 osundatud raamat, lk 37.
Sealsamas, lk 38. Vt ka F. Benoit-Rohmer ja H. Hardeman, lk 9–10.
R. Hofmann, lk 13.
F. Benoit-Rohmer ja H. Hardeman, lk 11–12.
Sealsamas, lk 12–16.
Otsuse vaike: vt “Sõnumileht” 1995, 17. november.
The Council of Europe and the protection of human rights. Strasbourg, Information Centre of the Council of Europe, 1992, lk 19.
PS sissejuhatusest.
F. Benoit-Rohmeri ja H. Hardemani viites 320 osundatud teos, lk 25–33.
Sealsamas, lk 33–37.
R. Hofmanni raamat, lk 34 ja 37.
Sealsamas, lk 63.
F. Benoit-Rohmer ja H. Hardeman, lk 33.
Sealsamas, lk 35–36 ja 50, ning R. Hofmanni raamatu lk 29–30.
Osa sellekohased vaikee on esitatud viites 45 osundatud T. Kelami artikli lisadena.
F. Benoit-Rohmer ja H. Hardeman, lk 37.
R. Hofmann, lk 197.
Rosas, Allan. Osobennosti položenija v Baltiiskihh respublikahh. Ajakiri “Pravozaštšitnik” 1995, nr 2, lk 58–60.
Sealsamas. Vt ka R. Hofmann, lk 14 ja 191.
R. Hofmann, lk 55.
S. I. Bruk, viites 598 osundatud teatmiku lk 48–49.
Viites 676 osundatud A. Rosase artikkel, lk 59.
Konventsiooni ingliskeelne vaike vt viites 574 osundatud kogumiku lk 550–585.
/Meri, Lennart./ Vabariigi Presidendi kõne Põhja-Atlandi Nõukogus. Brüssel, 27. märts 1996. “Kadrioru Teataja” 1996, aprill, lk 21
Helk, Vello. Eesti ajalugu on mitmetahuline. Ajakiri “Looming” 1996, 2, lk 237.
D. S. Ahlander, viites 286 osundatud teos, lk 157, 128 ja 134.
P. A. Goble, viites 534 osundatud artikkel, osa I.
D. S. Ahlanderi teose lk 175–176.
Kelam, Tunne. Eesti mineviku ja tuleviku murdejoonel. Ajakiri “Looming” 1994, 7, lk 969.
Viites 682 osundatud L. Mere kõne, lk 21 ja 19. Vt ka: Vabariigi Presidendi kõne Europarlamendi välis- ja julgeolekupoliitika komisjonis 26. märtsil 1996. “Kadrioru Teataja” 1996, aprill, lk 16. Neid probleeme valgustas ka T. Kelam 8. märtsil 1994 “Rahva Häälele” antud intervjuus.
Viites 620 osundatud R. Hofmanni raamat, sealne viide 1 leheküljel 13.
Vt viited 593 ja 595.
Laar, Mart. Suhteid parandab selge poliitika. “Eesti Päevaleht” 1996, 8. august.
/Meri, Lennart./ Kõne Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Instituudis Washingtonis 27. juunil 1996. “Kadrioru Teataja” IV, 1996, lk 16. Täpne tsitaat Al Gore’i kõnest vt L. Meri, viites 4 osundatud aulaloeng, lk 16.
L. Meri, viites 682 osundatud kõne, lk 21.
Tupp, Enn. Seisukohavõtt ajalehes “Postimees” 1996, 26. novembril.
T. Kelam, viites 687 osundatud artikkel, lk 967.
Viites 620 osundatud R. Hofmanni raamat, lk 86 ja 81.
Viites 320 osundatud F. Benoit-Rohmeri ja H. Hardemani teose lk 48–49 ja 37.
Kirja venekeelne tõlge: ajaleht “Estonija” 1987, 23. jaanuar.
Tiido, Harri. Inimõigustest meil ja mujal maailmas. “Eesti Päevaleht” 1997, 2. veebr.
Peatükk 10
/Meri, Lennart./ “Milleks Euroopa?”: Vabariigi Presidendi ettekanne Bertelsmanni foorumil 20. jaanuaril 1996. “Kadrioru Teataja”, aprill 1996, lk 4.
L. Meri, viites 4 osundatud loeng, lk 11–15, ja samalt autorilt: III rahvusliku kasvatuse kongressi avakõne 12. aprillil 1996. “Kadrioru Teataja” IV, märts–juuni 1996, lk 4–5. Faktilisandusi omavalitsustest tõi ka professor Sulev Vahtre ettekanne kongressil (seni trükis avaldamata).
PS §-d 1, 3, 4, 65 ja 11–15.
Halduskohtumenetluse seadustik, RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290, §3–§5.
T. Kelam, viites 687 osundatud artikkel, lk 968.
Konventsioonide kohustavad artiklid on loetletud viidetes 389 ja 438.
Apartheidivastase konventsiooni eestikeelne vaike, art. II.
Vabariigi Presidendi poliitiline avaldus 6. oktoobril 1995. “Kadrioru Teataja”, oktoober 1995, lk 17 /pealtkuulamiste asjast/.
RT 1993, 25, 436, §16.
Genfi IV konventsiooni artikkel 8.
Genfi IV konventsiooni artikkel 47.
Maruste, Rait, ja Truuväli, Eerik-Juhan. Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. /Riigikogust hangitud käsikirjaline vaike./
Eelmises viites osundatud vaike, lk 3 ja 7–12.
Tammer, Enno. Õiguskantsler pole rahul suvaõigusega. /Intervjuu E.-J. Truuväljaga/. “Postimees” 1995, 6. oktoober.
Tammer, Enno. President Lennart Meri: õigusriik saab toetuda vaid tugevale, ausale ja töökale riigiaparaadile /intervjuu/. “Postimees” 1995, 7. oktoober.
Vähi, Tiit. Edu tulevikus tagab praeguse poliitika jätkamine. “Postimees” 1996, 14. august.
Mattson, Toomas. Riigikohtu esimees Rait Maruste: Eesti demokraatia arengus on ohumärke. /Lühiintervjuu riigikohtu esimehega/. “Postimees” 1996, 25. jaanuar.
Sarv, Enn. Õigusriigi kriis Eestis. “Eesti Päevaleht” 1996, 7. oktoobril.
Viites 711 osundatud vaike, lk 3 ja 7–12.
/Meri, Lennart./ Kõne ametisse astumisel 7. oktoobril 1996 Riigikogu istungite saalis. “Kadrioru Teataja” VI, oktoober–detsember 1996, lk 14.
Kelam, Tunne. Oli reaalne võimalus uue Eesti riigi tekkimiseks, millel oleks nüüd 6. aastapäev. /Tervitus väliseestlaskonnale Eesti Vabariigi 79. aastapäevaks./ Kanada “Vaba eesti sõna” 1997, 27. veebruaril.
T. Kelam, viites 687 osundatud artikkel, lk 965–970. Vt eriti lk 966–967.
Nutt, Mart. Eesti demokraatia arengu pöördepunktis. Nädalaleht “Eesti Aeg” 1995, 25. oktoober, lk 3.
E. Tammer, viites 714 osundatud intervjuu presidendiga.
V. Helk, viites 683 osundatud artikkel, lk 225–241.
Intervjuu Lennart Merega, “Luup” 1996, 23. dets.
Viites 687 osundatud T. Kelami artikkel, lk 970.
Talve, Juhan Kristjan. Enesepesemise ja enesepetmise energiavajadusest. Ajakiri “Looming” 1995, 7, lk 970.
Tammer, Enno. Endel Lippmaale teeb muret Eesti julgeolek. Ajaleht “Postimees” 1996, 7. august.
Viites 170 osundatud välismaalaste seaduse §20 ja §12(4).
Viites 169 osundatud kodakondsuse seaduse §6 ja §21.
D. S. Ahlander, viites 286 osundatud teose lk 93, 110, 167–170, 181, 195.
L. Vahtre, viites 489 osundatud teose lk 49–51, 58–60, 62–64, 66–67, 74, 81–82, 88, 90–93, 97, 99–101, 104.
Kiin, Sirje: lühiartikkel “Eesti Päevalehes” 1995, 15. novembril.
Vt näiteks: Coudenhove-Kalergi, Richard N. Totaalne riik – totaalne inimene. “Loomingu Raamatukogu” 1988, nr 39.
Orlovski, Ernst (SPb). Njurnbergskij protsess. Ajakiri “Strana i mir” (München), 1990, nr 3, lk 42–53.
Sealsamas, lk 50–51.
Vt viide 359.
Üks värskemaid analüüse: /Meri, Lennart./ Läänemeri kui Euroopa sisemeri: eelised ja eeldused. Ettekanne Hamburgi Übersee-klubis 30. septembril 1996. “Kadrioru Teataja” VI, oktoober–detsember 1996, lk 5–12, eriti lk 8–10.
J. Madureira, viites 577 osundatud artikkel, lk 43–45.
Viites 687 osundatud T. Kelami artikkel, lk 965.
Thom, Francoise. Impeeriumi uuendamine ja rahvuslikud liikumised. Nädalaleht “Eesti Aeg” 1991, nr 25–31, ja 1992, nr 1–3. Selles artiklis jutustab 30 aasta tagusest Impeeriumi uuendamise projektist Venemaa rahvarinde juht V. Skurlatov, vt artikli osa 2.
Hagelberg, Tõnu. Siin on meie maa. /Intervjuu ajalooprofessor Helmut Piirimäega./ “Maaleht” 1997, 1. jaan.
J. Allik, viites 140 osundatud kõne, lk 92.
Sama kõne, lk 95.
F. Thom, viites 741 osundatud artikli osad 1–5. – Vt ka J. Isotamm, osundatud teos, osad XV–XVI.
J. Allik, viites 140 osundatud kõne, lk 92.
Eesti Kroonika 1990. Tallinn, A/S “ESINTELL”, 1991: lk 143.
Viites 286 osundatud D. S. Ahlanderi teos, lk 166–170 ja 179–181.
Veskimägi, Kalju-Olev. Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed. Tallinn, 1996.
Vt ka J. K. Talve viites 727 osundatud artiklit.
Madisson, Tiit. Kõne Hirvepargis 23. augustil 1987. Vt viites 163 osundatud kogumik, lk 5–7.
Vt viites 35 osundatud artikkel.
Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum 1.–2. aprillil 1988. Tallinn, “Eesti Raamat”, 1988.
Rahvakongress. Eestimaa Rahvarinde kongress 1.–2. oktoobril 1988. Materjalide kogumik. Tallinn, “Perioodika”, 1988, lk 203 ja 177.
Sama kogumik, lk 31, 45 ja 106.
Sama kogumik, lk 75–76, 90 ja 144.
Sama kogumik, lk 157.
P. van Dijk ja G. J. H. van Hoof, viites 445 osundatud teos, lk 506–507, 599, 605, 597.
Seadus valib ainult näiliselt. President Lennart Meri kommenteerib okupatsiooni käsilaste arvelevõtmise ja avalikustamise seadust. Ajaleht “Rahva Hääl” 1995, 23. veebruaril.
Kriminaalmenetluse koodeks, RT I 1995, 6–8, 69: §90 ja §92.
Sealsamas, §93, §94, §96, §97.
Sealsamas, §5.
J. K. Talve, viites 727 osundatud artikkel, lk 968–970.
Viites 268 osundatud dokument.
T. van Boven, viites 309 osundatud artikkel, lk 5–6.
Vt viide 9.
Vt viide 284.
Vt viide 159.
Inimõiguste komitee on loodud viites 284 osundatud pakti art. 28 ja 29 alusel, tema üldkommentaar 12(21) on trükitud artiklis: Pocar, Fausto. The international covenant on civil and political rights. Vt viites 309 osundatud ÜRO käsiraamat, lk 82–83.
Üldkommentaar on trükitud artiklis: Alston, Philip. The international covenant on economic, social and cultural rights. Vt viites 309 osundatud ÜRO käsiraamat, lk 43–46.
Viites 6 osundatud kogumik, lk 485–488.
Vt viide 316.
RT vigasevõitu eestikeelset tõlget on siin inglise lähtevaikei alusel täpsustatud ja silutud.
Vt ka diskrimineerimisvastase konventsiooni rakendamiseks antud kommentaare viites 318 osundatud artiklis, lk 129 ja 131.
Üldkommentaari vaike: vt viites 769 osundatud artikkel, lk 117–119.
Vt viide 268.
Viites 753 osundatud kõnede kogumik, lk 164–170.
Viites 754 osundatud kogumik, lk 176.
D. S. Ahlander, viites 286 osundatud teos, lk 30, 6, 13, 74, 45, 208–209, 190.
Viites 309 osundatud käsiraamat.
Tsiviil- ja poliitiliste õiguste pakti art. 40.
Diskrimineerimisvastase konventsiooni art. 9.
Viites 309 osundatud artikkel, lk 4.
Andmed nimestikest on saadaval Okupatsioonide repressivpoliitika uurimise riiklikus komisjonis. Siin osundatuist vt viited 224, 212, 85, 84, 204, 270, 219.
8-raamatuline sari “Sakalamaa ei unusta”, Viljandi, 1994–1997. Avaldanud “Memento” Viljandi osakond, Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, Viljandi Muuseum.
Vt viide 256.
Sabbo, Hilda. Võimatu vaikida. K. 1, k. 2. Tallinn, 1996.
Osa ilmunu kohta vt viited 144, 212 ja 136.
Vt viited 143, 208, 212, 232, 233, 213.
Jürjo, Indrek. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA dokumentide põhjal. Tallinn, UMARA, 1996.
Vt viide 749.
Vt I. Jürjo uurimuse eessõna.
K.-O. Veskimägi, viites 749 osundatud teos, lk 303.
RT 1990, 15, 163: EV ÜNP seadlus Tallinna Linnavolikogu 1990. a 16. augusti otsuse “Piirangutest eluruumide saamisel Tallinnas” kohta.
Viites 309 osundatud teos, milles tuleks erilist tähelepanu pühendada nõuannetele lk 17–23 ja 29–36, kuid ka erijuhenditele rassilise diskrimineerimise ja apartheidi uurimise kohta lk 128–138 ja 141–149. Silmas tuleb pidada ka tsiviil- ja poliitiliste õiguste pakti järelevalve asjus antud soovitusi (lk 80–85, 98–101, 116–119, 123–125).
Viites 777 osundatud Lennart Mere kõne ja viites 753 osundatud ettekannete kogumiku tagakaanel trükitud Kultuurinõukogu üleskutse.
Viites 753 osundatud kogumik, eriti tollase EKP KK sekretäri I. Toome kõne.